TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1480 Määruse kuupäev 27.05.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-586 Menetlusosalised Taotleja – Maivo Kärt RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Maivo Kärt (taotleja) esitas 17.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-24-586. Taotleja soovib esindajat, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) vastuvõetav kaebus, kuna riigisisesed kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi (sh kohtumenetluse norme, kui kohtunik on jätnud määruse omalt poolt allkirjastamata). 2. Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4–6). Seega vaatab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi. 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:
- a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või 3-24-1480 sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
- b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-586. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 27.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-24-390 seotud asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks. Tartu Halduskohus jättis 28.02.2024. a määrusega Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Kohtule ei nähtunud, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-390 menetlemisel taotleja suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise, mistõttu oleks EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu. Taotleja esitas 28.02.2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 04.03.2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et ringkonnakohtu määrus on lõplik. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 14.05.2024. a määrusega taotleja määruskaebuse, kuna taotlejal puudub ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-586 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 6. Taotleja märgib, et kohtud on haldusasjas nr 3-24-586 rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi. Taotleja toob välja, et kohtud on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme HKMS § 199 lg 1 p 3 ja § 230 lg 2 mõttes ehk määruse teinud kohtunikud on jätnud määruse omalt poolt allkirjastamata. Kohus ei nõustu taotleja väitega kohtumääruste allkirjastamata jätmise kohta. Kohtulahendite infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a määrus käesolevas asjas, mille on 28.04.2024 allkirjastanud digitaalselt määruse teinud kohtunik Kadri Palm. Samasugune info määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus ja kohtule teadaolevalt näeb sama digitoimiku vaadet ka kinnipeetav VAET-is, kui klõpsata määruse kirje juures paremal pool olevat nuppu „näita allkirju/sulge allkirjad“. Haldusasja nr 3-24-586 kohtudokumentidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2024. a määruse on digitaalselt allkirjastanud määruse teinud kohtunik Tanel Saar. Samuti on digitaalselt allkirjastatud Riigikohtu 14.05.2024. a määrus määruskaebuse tagastamise kohta. Seda, et selliselt (digitaalselt) allkirjastatud määrus on igati seaduslik ja tegemist ei ole HKMS § 199 lg 1 p 3 nõuete rikkumisega, on M. Kärdile juba korduvalt ka varem selgitatud (nt ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-24-102, 3-24-254, 3-24-421 ja sh 3-24-586 asjas). 7. Haldusasja nr 3-24-586 materjalide pinnalt ei ole tuvastatavad ka kohtute muud rikkumised. Haldusasja nr 3-24-586 menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Lisaks tuleb silmas pidada, et taotleja senises tegevuses on menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt üritab taotleja esitada korduvalt samasisulisi riigi õigusabi taotlusi (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 3-24-870, 3-24-871) ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumise eesmärgil. Seetõttu 2 3-24-1480 viitab kaebaja tegevus ka kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes. Seega oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing 3