← Eesti

2-23-123040/11

Obsah (7)§ 218§ 637§ 405§ 638§ 162§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-123040 Kohtuasi Osaühin

) § 482 lg-ga 3 kinnitas hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses enda esindusõiguse olemasolu.

§ 218

lg2 2-23-123040 st 2 tulenevalt võib menetlusosalist kohtus esindada ka isik, kes ei vasta

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele.

Puudub vaidlus, et hagiavalduse esitas kohtule

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist lihtsustatud menetlusega, millele hagimenetluse sätted ei kohaldu.

  1. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: • kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 49); • Telliskivi 62/64 (EP92, 1243), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 42-44); • sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32, 40, 41); • hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 49) ning saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile XXX 15.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning kostja juhatuse liikme e-postiaadressile 24.05.2022 nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 50, 77-85).
  2. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22). Hageja parkimislepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 järgi, kui poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, s.t et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
  3. Poolte vahel oli 25.08.2021 Telliskivi 62/64, Tallinn parklas parkimiseks kehtiv leping. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p 5). Hageja fotod tõendavad, et tema opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja foto tõendab, et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise ajal pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas. Autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 24).
  4. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Parkimislepingu tingimuste kohaselt on parkimisteenuse kasutaja kohustatud parkimise eest tasuma ja lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu jäeti tasumata.
  5. Kostja tasus hagejale 22.06.2023 45 eurot, millest 30 eurot arvestati leppetrahvi ja 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja ei ole leppetrahvi tasumise faktile vastu vaielnud.
  6. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 25 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulude hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 08.09.2021, kuid kostja tasus hagejale leppetrahvi 22.06.2023, s.o pärast leppetrahvi tasumise tähtaja saabumist, tekkis hagejal õigus nõuda ka viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole viivist nõudnud, ei välista sissenõudmiskulude nõudmise õigust. Juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. 3 2-23-123040
  7. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. Põhjendatud menetluskulu on asjas tasutud riigilõiv 100 eurot ja

§-st 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning seda, et tegemist on esindaja koostatud standardse hagiavaldusega, on 220 eurot (2 tundi × 110 eurot). Põhjendatud menetluskulu on kokku seega 340 eurot (100+20+220). Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
  2. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust. Hageja nimel esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse isik, kellel puudub õigus olla kohtus lepinguline esindaja. Seega on maksekäsu kiirmenetlus ja selle kõik toimingud tühised algusest peale, mistõttu puudus maakohtul alus hagi menetlusse võtmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas OÜ EFTA Legal juristi abi Y, kes on viidatud äriühingu, mitte hageja töötaja. Kohtu viidatud

§ 218

lg-s 2 sätestatu eeldab, et kohus kontrollib ja veendub eelnevalt, et menetlusosalise töötajal või teenistujal on piisavad teadmised ja kogemused esindamiseks. Kohtul ei olnud võimalik seda kontrollida, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldusele oli lisatud üksnes volikiri, mitte aga dokument, mis tõendaks

§ 218lg 1 kohaselt õigust olla kohtus lepinguline esindaja.

Kostja ei sea kahtluse alla, et maakohtule hagi esitanud isikul on õigus kostjat esindada. Kohus ei ole põhjendanud, millele tugineb järeldus, et

§ 218sätted ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluses, mis on samuti kohtumenetlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

18.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjaga.

§ 637

lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 19. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

4 2-23-123040 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et ei pea

§ 637

lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22100795 p 11). 21. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium siiski kokkuvõtlikult, et kostja viited võimalikele puudustele hageja esindaja esindusõiguses maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel ei mõjuta maakohtule järgnevas menetluses korrektselt esitatud hagiavalduse alusel tehtud kohtuotsuse õigsust. 22.

§ 638

lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 23. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel seoses hagi rahuldamisega õigesti kostja kanda.

Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid kulude jaotamise või rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. 24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 25. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.