Tsiviilasi nr 2-20-17377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17377 Tsiviilasi Jxxxx

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotise %

1. Holm Bank AS AS (registrikood 14080830) 3968,94 20,101
2. Bondora AS (registrikood 11483929) 1826,94 9,253
3. Plusplus Capital AS (registrikood 11919806) 478,09 2,421 Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE391010220035757017 Selgitus: Jxxxx Sxxxxx võlg Viitenumber: 9712070387 EE061010220250793225, Selgitus: Sxxxxx Jxxxx, Viitenumber: 5169140 EE082200221053320710 Selgitus Jxxxx Sxxxxx Viitenumber: 24919915 1
4. Swedbank AS (registrikood 10060701) 1006,58 5,098
5. TF Bank AB Eesti Filiaal (registrikood 14304235) 3159,51 16,001
6. Aktiva Portfolio AS (registrikood 16013522) 123,38 0,625
7. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 9181,88 46,502 19 745,32 100,00 Kokku: EE722200221011367058 Selgitus: 21-005280-KX, Jxxxx xxxxxx EE221010220218628222 Selgitus: Jxxxx Sxxxxx Viitenumber: 7037980099 Saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428, Selgitus: jaotis, 2-20-17377 Viitenumber: 713045844 Saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428, Selgitus: jaotis, 2-20-17377 Viitenumber: 715895665 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
8. Jxxxx Sxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Jxxxx Sxxxxxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Mart Sikuti tasuks 768,95 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 169,17 eurot, kokku seega 938,12 eurot, ja mõista tasu välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo.
3. Pankrotihalduri tasu 453,78 eurot, sh käibemaks 81,83 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
4. Anda Jxxxx Sxxxxxxxxx(pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 484,34 eurot, sh käibemaks 87,34 eurot.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Mart Sikuti pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 484,34 eurot, sh käibemaks 87,34 eurot, OÜ Sikuti Advokaadibüroo (registrikood 10249999) arvelduskontole nr EE
7. Algatada Jxxxx Sxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
8. aasta
9. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Jxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Jxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Jxxxx Sxxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Jxxxx Sxxxxxxxigapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Jxxxx Sxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Jxxxx Sxxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. mail). 2
4. Kohustada Jxxxx Sxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 01.12.2024, järgnev 01.06.2025 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. mail) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2024 820 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

3

1. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jxxxx Sxxxxx esitas 24.11.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 27.01.
2. a määrusega välja Jxxxx Sxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.
3. a. 19.05.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 30.07.
5. a määrusega. 15.04.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
7. Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et Jxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse

§ 158

lg 4 alusel seoses raugemisega, aga

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust

§158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt üks tuhat

§ 157

p 5 alusel Jxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlus ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Jxxxx Sxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3. Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 768.95 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 169.17 eurot, kokku 938,12 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle

§65lg 11 alusel.

Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 453,78 eurot. Riigipoolse menetlusabina palun

§65lg 11 alusel määrata halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest kolmsada üheksakümmend seitse

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on avaldanud 19.04.

1. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1200 eurot hiljemalt 10.05.
2. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 4 ARUANNE
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnik on pankrotimenetluse ajal olnud pikalt arvel Töötukassas, nüüd töötab OÜ-s Rxxx Ixxxxxx autojuhina. Jxxxx Sxxxxxxx on kolm

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2)

§ 146nimetatud väljamakseid ei ole tehtud.

3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Jaotiste alusel väljamakseid ei ole tehtud.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Jxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses pandi esemeid ei olnud, müümata pankrotivara ei ole, samuti puuduvad halduril andmed pankrotivõlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, suhelnud pankrotivõlgnikuga, teinud päringuid erinevatele krediidi- ja ametasutustele, selgitanud välja võlgniku võlad, pidanud läbirääkimisi, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega.

1. Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Bigbank AS teatas haldurile 27.12.2023.a., et loovutas oma nõude Aktiva Finance Group OÜ-le. II rahuldamisjärk Võlausaldaja
2. Holm Bank AS (registrikood 14080830)
3. Bondora AS (registrikood 11483929)
4. Plusplus Capital AS (registrikood 11919806)
5. Swedbank AS (registrikood 10060701)
6. TF Bank AB Eesti Filiaal (registrikood 14304235)
7. Aktiva Portfolio AS (registrikood 16013522)
8. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Saamata jäänud raha 3968,94 eurot 1826,94 eurot 478,09 eurot 1006,58 eurot 3159,51 eurot 123,38 eurot 9181,88 eurot Saamata jäänud raha kokku: 19745,32 eurot
9. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Pankrotihaldur ei ole esitanud hagisid vara tagasivõitmiseks, samuti puuduvad sellekohased kavatsused. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) 5 Puuduvad kohtukulud, samuti on muud kulutused arvestatud halduri tasu hulka. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgnik Jxxxx Sxxxxx on varatu, temal puudub pankrotivara ning on ebatõenäoline, et pankrotivara edaspidiselt üldse tekiks või suureneks. Võlgnikul puudub igasugune registervara ning ja ka arvestatav likviidne vallasvara. Seetõttu on halduri nägemusel vaja pankrotimenetluse läbiviimiseks riigipoolset menetlusabi. Covid-19 kriisi ajal Tallink Grupist töölt lahkunud Jxxxx Sxxxxxxx ei õnnestunud uut tööd leida, aga kohustused vajasid täitmist, eelkõige Bigbanki ees, kes oli pankrotimenetluses kõige suuremaks võlausaldajaks. Võlgnik sai pikaajaliselt töötutoetust Eesti Töötukassast, ta ei kvalifitseerunud töötuskindlustushüvitise saajaks, sest tööleping lõppes töötaja algatusel. Võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjusteks on halduri hinnangul muu asjaolu

§ 162

lg 3 mõttes- eelkõige Covid-19 kriisiga kaasnev mõju turismisektorile (Tallink Grupp) ja sellega kaasnenud töötajate sissetulekute langus. Peale pankrotimenetluse lõpetamist saab alustada kohustustest vabastamise menetlust. Siiani puuduvad ka elatise ja tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Ka puuduvad halduri hinnangul kuriteotunnustega teod või rasked juhtimisvead. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Jxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikut pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Jxxxx Sxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.2021. 6

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Jxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Jxxxx Sxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku 7 ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 10.06.2024 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust.Jxxxx Sxxxxx töötab Oxxxxxx OÜ-s abitöölisena, töökoht on Tallinnas. Elukohas xxxxxx vallas xxxxx alevikus on sissekirjutus, tegelik elukoht on xxxxxxxx. Võlgnikul on ülalpidamisel kolm last. Kohus arutas võlgnikuga usaldusisiku ülesandeid, võlausaldajatele eraldiste tegemist. Võlgnik on valmis neid kohustusi täitma. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Jxxxx Sxxxxx tuleb nimetada Jxxxx Sxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Jxxxx Sxxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Jxxxx Sxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

8

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 768,95 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 169,17 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Sikuti Advokaadibüroo. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 80 eurot. Tasu ülesannete täitmise eest on 10,5 tundi ehk 840 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, kokku 1024,80 eurot. Arvestades, et pankrotivara koosseisus on rahalisi vahendeid vaid 453,78 eurot ja riigipoolse menetlusabina hüvitatakse 397 eurot + käibemaks 22% 87,34 eurot, kokku 484,34 eurot, palub haldur kohtul välja mõista pankrotihaldurile tasu oma ülesannete täitmise eest osaliselt summas 768,95 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 169,17 eurot, kokku 938,12 eurot ja loobub ülejäänud tasu nõudest. Kohus leiab, et arvestades

§ 23

lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Mart Sikuti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu 768,95 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 169,17 eurot, kokku seega 938,12 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 87,34 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Mart Sikuti pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 87,34 eurot, OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu summas 453,78 eurot, sh käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvel OÜle Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 kohtunik Ülle Raag 10