) § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
alusel kinni 48 tunniks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole PPA läbi viinud
§-des 15 ja 18 sätestatud toiminguid. Nende toimingute teostamiseks on vajalik isiku kohalolu. 2.4.
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt ehk välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 2.5. Isik on ise kinnitanud, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Schengeni alale, sihtkohana Itaalia. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis tehes oma eesmärgi saavutamiseks märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks India kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel isik jätkas väitmist, et on isik, kelle passi esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda ja lisaks oli tema sihtkoht Itaalia. Isik saades teada, et talle on väljastatud Kopenhaagenis asuva Bangladeshi saatkonna poolt ajutine reisidokument, muutis täielikult meelt koduriiki naasmise osas ja palus rahvusvahelist kaitset. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt antud selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 2
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud ning isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ning võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Itaaliasse. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. 3. X kohtuistungil sisulisi vastuväiteid taotluse osas ei esitanud, kuid märkis, et loodab jääda Eestisse, et täidaks kõiki vajalikke reegleid ja kohustusi ning põgeneda ei kavatse. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Olukorras, kus välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks kui esinevad
lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (
Antud juhul ongi Politsei- ja Piirivalveamet taoliselt toiminud ja vastavat luba taotlenud. 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. 6.
lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 7. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused vältimatu vajaduse korral on üles loetletud
361 lõikes 2. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 8.
lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 4 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. 9.
lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 10. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb 3
lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA on küllaltki veenvalt kirjeldanud kuidas ajutise reisidokumendi väljastamisest teadasaamise järgselt 04.06.2024 esitati koheselt rahvusvahelise kaitse saamise taotlus. Seega on viide
Kohus nõustub PPA-ga, ka selles et
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Nimetatud ohtu on aga PPA isiku hoiakute ja käitumise pinnalt asjakohaselt hinnanud, kusjuures vastava hinnanguga mittenõustumiseks ei olnud põhjust.
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põgenemise oht. Seoses eelnimetatuga on aga selge, et kuigi rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud ilmselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks, peab isik vastava taotluse esitamise järgselt selles osas läbiviidava menetluse tarbeks kättesaadav olema. Arvestades asjaolu, et taotluse materjalist nähtuvalt ei ole isikul ka väljakujunenud sotsiaalseid sidemeid Eestiga, võib PPA taotlust kokkuvõttes mõlemal alusel põhjendatuks pidada. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
10.3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus Politsei ja Piirivalveametile loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest isiku suhtes kohaldub
11. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.