Obsah (11)

§ 4§ 5§ 363§ 235§ 221§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 08. august 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-17307 Tsiviilasi S.M. hagi G.M. vastu täiteasja

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

§ 363lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.

9. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 3 2-22-17307 - Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tsiviilasjas nr 2-19-117604 18.07.2019 tehtud maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2162,88 eurot ning hüvitama riigilõivu 64,89 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 6); - Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tsiviilasjas nr 2-19-124722 01.11.2019 tehtud maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2200 eurot ning hüvitama riigikõivu 66 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 7); - 25.07.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-117604 tehtud kohtulahendi täitmiseks kohtutäitur Heimo Vilpuule, kes algatas täitemenetluse nr 039/2018/539 (tl 8); - 05.11.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-124722 tehtud kohtulahendi täitmiseks kohtutäitur Heimo Vilpuule, kes algatas täitemenetluse nr 039/2018/815 (tl 9); - Hageja ja kostja olid 18.02.2021 kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx maakond (registriosa nr xxxxxxxxxxx, edaspidi kinnistu) ½ kaasomandist ühisomanikud, ½ kaasomandist kuulus H.R.le (tl 10); - 18.02.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepinguga müüsid hageja ja kostja H.R.le hagejale ja kostjale ühisomandina kuulunud ½ suuruse osa nimetatud kinnistust (tl 12-16); - Lepingu punktis 2.1 müüjad avaldasid ja kinnitasid, et hageja suhtes on algatatud kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815 ning hageja, kostja ja H.R. vahel on kohtuvaidlus kinnistu kasutuskorra üle (tl 13); - Lepingu punkti 4.2.

1. kohaselt müüsid hageja ja kostja neile ühisomandina kuulunud kaasomandi osa H.R.le 25 000 euro eest. Ostuhind oli H.R. poolt kantud notari deposiitkontole; - Lepingu punkti 4.2.
2. järgi kanti ostuhind hageja ja kostja soovil notari poolt edasi järgnevalt: 1) 381,19 eurot kohtutäitur Heimo Vilpuu ametialasele kontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega: „täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815“. 2) 24 618,81 eurot kostja avalduse esitamise järgselt kostja poolt omandatava korteriomandi aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ostmisel ostuhinna osalise tasumise kohustuse täitmiseks kostja poolt näidatud kontole (tl 14); - Lepingu punktis 4.3.
3. kostja avaldas ja kinnitas, et ta loobub kõikidest nõuetest hageja ja H.R. vastu ning kohustub alates lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest loobuma kõikidest hagidest, mis on esitatud hageja ja H.R. vastu (tl 14 pöördel); - Lepingu punktis 4.3.
4. kinnitas kostja, et ta kohustub lõpetama kõik täitemenetlused, mis on algatatud hageja vastu (tl 14 pöördel); - 06.10.2021 alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetlust nr xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr 2-19-124722 tehtud kohtulahendi täitmiseks. Nõude suuruseks on 2195 eurot, millele lisanduvad täitekulud (tl 17); - 06.10.2021 alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetlust nr xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr 2-19-117604 tehtud kohtulahendi täitmiseks. Nõude suuruseks on 698,83 eurot, millele lisanduvad täitekulud (tl 18).
5. Hageja palub tunnistada lubamatuks Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa menetlus olevas täiteasjas nr xxxxxxxxxxx ja täiteasjas nr xxxxxxxxxxx, kuna nimetatud täiteasjades esitatud nõuded on rahuldatud. Hageja hinnangul on kostja nõuded enne vaidlusaluste täitemenetluste alustamist rahuldatud täies ulatuses eelnimetatud kinnistu mõttelise osa müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Hagejale oleks kinnistu ½ ühisomandi osa müügi järgselt pidanud kuuluma 12 500 eurot. Kinnistu müügisummast sai hageja üksnes 381,19 eurot. Ülejääva 4 2-22-17307 müügisumma sai kostja seetõttu, et kostja kohustus loobuma kõigist nõuetes hageja vastu ning kostja nõuded hageja vastu loeti täidetuks.
6. Kostja oma vastuväidetes hagile leiab, et hageja ½ kaasomandist müügi kohtutäitur Rocki Alberti enampakkumisel hageja võlgade katteks. Peale hageja kaasomandi osa müüki jäi veel ½ kinnistu kaasomandist hageja ja kostja ühisomandisse, millest hagejale kuulus vaid ½ wc-d ja ½ tuulekoda, s.o kokku 2,2 m
7. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja ei võiks uuesti algatada täitemenetlusi, kuna hageja jäi edasi võlgu kostjale.
8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
9. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu
10. septembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel piisab hageja omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). Vastavalt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p 16) on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12).

1. Vaidlust ei ole selles, et hagejalt on täitedokumendi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 18.07.2019 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-19-117604 välja mõistetud põhinõuded summas 2162,88 eurot ning riigilõiv 64,89 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejalt on täitedokumendi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.11.2019 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-19-124722 välja mõistetud põhinõuded summas 2200 eurot ning riigilõiv 66 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Vaidlusalused täitemenetlused on alustatud põhjusel, et kostja väitel ei ole nõuded täidetud. Samuti ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud täitedokumentide alusel olid algatatud ka täitemenetlused nr 039/2019/539 ja 039/2019/
3. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.
4. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma kohtu ette väited ja tõendid, et hageja on kostja nõuded täitnud täies ulatuses.
5. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et täitemenetluste nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded on täidetud kinnistu ½ kaasomandi ühisomandi müügist saadud rahalistest vahenditega. Nõuete tasumist kinnitab kohtu hinnangul ka 18.02.2021 sõlmitud notariaalses lepingus märgitud kostja kinnitus, milles kostja kinnitab, et loobub kõikidest nõuetest hageja vastu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited ning selgitused, justkui kostja ei loobunud kõikidest nõuetest ning leidis, et tal on võimalik oma nõudeid esitada uuesti kohtutäiturile eluliselt usutavad. Samuti on nimetatud kostja väited tõendamata. Lisaks ei nõustu kohus kostja käsitlusega ½ kaasomandi ühisomandi osa suurustest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osa ühisomandist oli 5 2-22-17307 kostja poolt välja toodud suuruses (s.o 2,2 m2), millest lähtuvalt olekski hageja pidanud saama väikse osa ühisomandi müügi korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja usutavalt välja toonud ja tõendanud, et tal oleks tsiviilajades nr 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahenditest tulenevad täitmata nõuded hageja vastu.
6. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus leiab eeltoodust arvestades, et sundtäitmised täiteasjades nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx tuleb tunnistada lubamatuks täies ulatuses.
7. Hageja on leidnud, et juhul kui kohus tuvastab, et sundtäitmised täiteasjades nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx on lubamatud, on viidatud täiteasjade raames toimunud arestimised alusetult. Täiteasjas nr xxxxxxxxxxx on võlgnevuse katteks tasutud 219,48 eurot ning täituri kontol on ootel 855,96 eurot. Kostjale on tasutud võlgnevuse katteks 161,70 eurot ja täituri tasu katteks on arvestatud 57,78 eurot.
8. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 221

lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.

1. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et sundtäitmised on lubamatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult tasutud 161,70 eurot ning kohtutäiturile täitekulude katteks tasutud 57,78 eurot, kokku 219,48 eurot.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata põhinõudelt viivis alates 03.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 23. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 25.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 26.

§ 174

lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. 27.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6 2-22-17307 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 08.08.2023 otsus jätta muutmata.
2. G.M. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta G.M. kanda.
4. Kohustada G.M.t tasuma riigituludesse riigilõiv 455 eurot kahe osamaksena selliselt, et esimene osamakse summas 228 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.04.
5. a ja teine osamakse summas 227 eurot hiljemalt 11.05.2024.a. 7