Obsah (8)

§ 75§ 70§ 104§ 423§ 426§ 172§ 168§ 150

2-23-105505 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Ruth Sild Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Paide Tsiviilasja number 2-23-105505 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi X

) § 392 lg 1 p 41 sätestab, et kohus selgitab mh eelmenetluses välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Sätte lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 5.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Juhul kui võlgniku alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, siis kohaldatakse rahvusvahelise kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2012 (edaspidi Brüssel I, uuesti sõnastatud).

1. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 17 p 1 ja artikli 18 p 2 kohaselt võib tarbijalepinguga seotud küsimustes algatada lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kõrvale võib kalduda Brüssel I
2. jao sätetest vastavalt artiklile 19 üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
3. Kostja X elukohaks on alates 05.02.2018 rahvastikuregistris X X. Rahvastikuregistrist nähtuvalt kostjal Eestis teadaolevaid elu- ja viibimiskohti registreeritud ei ole /dtl 105-106/. Kostja esitas kohtule ka hagivastuse, milles märgib, et elab ja töötab pikemat aega juba alaliselt X 2 2-23-105505 Vabariigis /dtl 114/. Kohus tegi päringu X rahvastikuregistrisse, kust nähtub, et kostjal on püsiaadressiks registreeritud rahvastikuregistris X X X X /dtl 119/.
4. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 19 kohaselt kokkuleppe kehtivise hindamiseks tuleb määruse art 25 lg 1 ning preambula p 20 kohaselt kohaldada Eesti Vabariigi õigust. Kohtualluvuse kokkulepe peab

§ 104

lg 1 ja 3 järgi olema mh sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluse tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Kohtualluvuse kokkuleppe esemeks olev laenuleping ei ole seotud kostja majandus- ega kutsetegevusega, vaid kostja on laenulepingu sõlminud isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohtualluvuse kokkuleppe aluseks olev vaidlus ei ole seega seotud mõlema poole majandus- ega kutsetegevusega, Modena Estonia OÜ tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, kostja on füüsilisest isikust tarbija. Samuti on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud enne vaidluse tekkimist. Kohtualluvuse kokkulepe oleks seega

§ 104lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel tühine.

1. Kohus hindab järgnevalt, kus on võlgniku alaline elukoht ning Eesti kohtu pädevust rahvusvahelise kohtualluvuse kontekstis, sest selleks tuleb kohaldada välisriigi õigust. 9.
2. Brüssel I (uuesti sõnastatud) art 62 lg 2 ütleb, et kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. 9.
3. Kohus on käesolevas menetluses teinud päringuid (vt. käesoleva määruse punkt 7.), mh avaldas kostja ja kinnitas kohtule 12.09.2023 hagivastuses, et alaliselt elab ta X. Kohus tegi 23.02.2024 päringu X rahvastikuregistrisse, millest nähtuvalt on X elukoht alates 05.02.2018 X, aadress X registris kattub Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiga. Seega on vajalik asjas X õiguse kohaldamine, selgitamaks välja, kas X õiguse kohaselt on X alaliseks elukohaks X. 9.
4. X koduvallaseadus (X) § 4 p-st 3 tulenevalt määratakse selle seaduse alusel nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma X elamise õiguse vastavalt X välismaalaste seadusele ja kes elavad X. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja X rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab X rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles need on kantud X rahvastikuregistrisse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai 2021 määrus nr 2-20-2709, p 16). See tähendab, et kui Eesti rahvastikuregistris nähtub kostja elukoht X, siis on kostjal X rahvastikuregistris registreeritud elukoht. 9.
6. Eesti ja X rahvastikuregistrite andmetel ühiselt on X elukoht alates 05.02.2018 X X. Töötamise registri andmetel kostjal töökoht Eestis puudub /dtl 121/. 9.
7. Kuna kostjal on X registreeritud elukoht, tuleb kostja X elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja X X X XX. 9.
8. Eeltoodust tulenevalt on X õiguse kohaselt kostjal Xs elukoht. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 kohaselt ei ole Eesti kohus pädev avaldust lahendama, kuna tarbijast võlgniku vastu saab nõudeid esitada üksnes tema alalise elukoha riigis ning praegusel juhul võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis. Brüssel I (uuesti sõnastatud) art 28 lg 1 näeb ette, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. Praeguses asjas Eesti kohtu pädevust määruse sätetest ei tulene.
9. Vastavalt

§ 423

lg 1 punktile 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Riigikohus on selgitanud, et kui on tuvastatud kostja elamine välisriigis ning kohaldub Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 tuleb hagi jätta läbi vaatamata (RKTK 31.03.2015 3 2-23-105505 määrus asjas 3-2-1-179-14 p 12). Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Menetluskulude jaotus 11.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja.

Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. 12.

§ 150lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus riigilõivu taotleda riigilõivu tagastamist.

13. Kostja on hagivastuses avaldanud, et palub kostja menetluskulu 240 eurot, mis tuleneb lepingulise esindaja tasust, välja mõistmist hagejalt. Kohus annab kostjale käesoleva määrusega võimaluse 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest, esitada menetluskulude nimekirja, kui kostja soovib menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist. Kui kostja esitab kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja palub need kohtul rahaliselt kindlaks määrata, saadab kohus menetluskulude nimekirja hagejale, kellel on 7 päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest õigus oma seisukoht esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4