2-23-129885/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-129885 Kohtuasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Miniso Eesti OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.04.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Miniso Eesti OÜ apellatsioonkaebus Menetlustaotlus Miniso Eesti OÜ ja Osaühing EUROPARK ESTONIA kompromissi kinnitamise taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja (apellant) Miniso Eesti 14494342), seaduslik esindaja KK Menetluse liik OÜ (registrikood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-23-129885 Osaühing EUROPARK ESTONIA ja Miniso Eesti OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
2. Miniso Eesti OÜ kohustub tasuma Osaühingule EUROPARK ESTONIA hiljemalt 31.07.2024 389 eurot. 1.
3. Punktis 1.1 nimetatud summa tasumise järel ei ole pooltel seoses Miniso Eesti OÜ-le kuuluva sõiduki (registreerimisnumber XXXXXX) 27.10.2021 WTCT tasulises väliparklas parkimisega teineteise vastu rohkem nõudeid.
4. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-129885 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
6. Kohustada Miniso Eesti OÜ-d tasuma kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest riigilõivu 50 eurot. Sama tähtaja jooksul tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument või makse tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Makseinfo on lisatud määrusele. 2-23-129885 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 27.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Miniso Eesti OÜ (kostja) vastu 70 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 28.07.2023 kostjale makseettepanku, kostja esitas 28.07.2023 makseettepanekule vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 15.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Hageja esitas Harju Maakohtu nõudmisel 31.08.2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja seadusjärgses määras viivise.
9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10. Harju Maakohus rahuldas 24.04.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 395 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
11. Kostja esitas 06.05.2024 apellatsioonkaebuse, milles tegi hagejale kompromissiettepaneku, pakkudes hagejale vaidluse lahendamist selliselt, et ta tasub kokku 267,50 eurot.
12. Tallinna Ringkonnakohus tegi pooltele 07.05.2024 ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga järgmistel tingimustel: 1) kostja kohustub tasuma hagejale kolme tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest 267,5 eurot. 2) punktis 1 nimetatud summa tasumise järel ei ole pooltel seoses kostjale kuuluva sõiduki 27.10.2021 WTCT tasulises väliparklas parkimisega teineteise vastu rohkem nõudeid. Ringkonnakohus selgitas pooltele kompromissi õiguslikke tagajärgi.
13. Kostja nõustus ringkonnakohtu ettepanekuga.
14. Hageja tegi 14.05.2024 ringkonnakohtu kaudu kostjale summa osas vastuettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale 389 eurot.
15. Kostja nõustus 27.05.2024 hageja ettepanekuga ja palus võimalust tasuda võlg juulis
16. 2 2-23-129885
17. Tallinna Ringkonnakohus palus 27.05.2024 hagejal teada anda, kas ta nõustub sõlmima kompromissi järgmistel tingimustel: 1) kostja kohustub tasuma hagejale hiljemalt 31.07.2024 389 eurot. 2) punktis 1 nimetatud summa tasumise järel ei ole pooltel seoses kostjale kuuluva sõiduki 27.10.2021 WTCT tasulises väliparklas parkimisega teineteise vastu rohkem nõudeid.
18. Hageja nõustus 29.05.2024 ringkonnakohtu pakutud kompromissiga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 451¹ lg 2 ja § 645 lg 1 I lause alusel enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kinnitada, maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
20. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Ringkonnakohus võib kinnitada kompromissi TsMS § 4511 ja § 670 lg 4 järgi olenemata sellest, kas apellatsioonkaebus on menetlusse võetud. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
21. Siinsel juhul vaidlesid pooled parkimistingimuste rikkumisest tuleneva leppetrahvi tasumise ja sissenõudmiskulude ning kohtukulude hüvitamise üle, s.o rahaliste kohustuste täitmise üle. Kompromissikokkuleppes leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale leppetrahvinõude koos sissenõudmiskuludega ja osaliselt hageja menetluskulud, s.o 389 eurot hiljemalt 31.07.
22. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
23. Kuna kostja ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, kuid TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 järgi tuleb kompromissi kinnitamise korral tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, mõistab ringkonnakohus kostjalt TsMS § 179 lg 1 järgi välja pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust. Arvestades hagihinda maakohtus (70 eurot), tuli kostjal RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Sellest tulenevalt kohustab ringkonnakohus kostjat tasuma kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasumise kohta tuleb kostjal TsMS § 339 lg 3 järgi edastada ringkonnakohtule ka riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. 3 2-23-129885
24. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid pooled kokku, et kostja tasub osaliselt hageja menetluskulud, mis on hõlmatud kompromissi p 1 kohaselt kokkulepitud 389 euroga, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
25. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 4