) § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 alusel.
lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
PPA palub Tallinna Halduskohtul võtta menetluse juurde haldusasja 3-24-982 esitatud tõendid. 1)
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 2 ja p 6 mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). VSS § 68 p 2 on kohaldatav kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi nimetatud säte käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalus riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas valeandmeid või võltsitud dokumendi. Isik esitas võltsitud dokumendi eesmärgiga luua vale ettekujutus seadusliku aluse olemasolust ja mitte täita välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 tulenevat kohustust taotleda endale seaduslik alus. Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemine ja võltsitud dokumendi esitamise eesmärk on sama, et välismaalane, õiguse saamiseks, milleks tal alus puudus, esitas valveandmed või võltsitud dokumendi. 2) PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik viibis Schengenis ja Eestis ebaseaduslikult (isikul puuduvad võimalused Eestis viibimise seadustamiseks, isikul tulenevalt välismaalaste seaduse (VMS) §-st 911 lg 1 ei ole võimalik Eestis viisat, ega tulenevalt VMS §-st 216 lg 1 p-st 1 elamisluba taotleda), seega PPA on seisukohal, et isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 02.04.2024 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Süüriasse ega Türki, kuna Türgi saadab käesoleval ajal pagulasi tagasi Süüriasse. Tema soov on minna Soome, kus viibib tema vend ning tema soovib ka Soomes taotleda varjupaika ning oma pere sinna järgi tuua. Antud ütluste pinnalt ei ole võimalik PPA-l järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset. 3) Oma ütlustes isik ütles veel, et enne Tallinnas vahelejäämist proovis ta Ateenast 10 korda võltsitud dokumentidega Soome jõuda, kuid iga kord lennujaamas teda peatati ja võeti ära võltsitud dokumendid. Siis vahendaja abiga sai ta piletid Vilniusesse ning kuna sealt otselendu Soome ei läinud, lendas Tallinna ja plaanis siit laevaga minna Soome. Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta vahendajate abiga. Isiku eesmärk oli jõuda kõikvõimalikul moel Soome. Isik hankis endale võltsituid Rumeenia ID-kaardi, mida teadlikult kasutas selleks, et läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontrolle ja luua petlikku ettekujutust sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis (Rumeenia kodanikel on õigus viibida Schengeni viisaruumis viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul). Isik, kasutades teadlikult võltsituid isikut tõendavaid dokumente, püüdis omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Lisaks isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk on jõuda kõikvõimalikul moel Soome. PPA on seisukohal, et selline isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. 3 4) Isik saabus Schengeni alale kasutades võltsitud dokumenti ja vahendajate abi. Isik oli paigutatud KPK-sse väljasaatmismenetluse tarbeks haldusasjas nr 3-24-982. KPK-s viibides isik esitas 9.04.2024 rahvusvahelisekaitse taotluse, et takistada enda dokumenteerimist ja Süüriasse väljasaatmist. Seega on
5)
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. 6) PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. 7. Istungil X. X. PPA taotlusele vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alustel, kui leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 9. PPA taotleb esmalt isiku kinnipidamist
lg 2 p-s 4 sätestatud alusel: see on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul on oht, et isik vabaduses viibides põgeneks. 10.
lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada inimese kättesaadavus menetlustoiminguteks, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude selgitamiseks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad inimese isiklikku osalust ja kättesaadavust. 11. Tallinna Halduskohus tuvastas 03.04.2024 määruses haldusasjas 3-24-982, et X. X.l puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Ta on hetkel tuvastatud üksnes esitatud ID-kaardi foto ja tema ütluste alusel. Isik on hankinud endale teadlikult võltsitud isikut tõendava dokumendi selleks, et viibida ja liikuda ringi Schengeni alal eesmärgiga lõpuks jõuda Soome (määruse p 8). Samuti leidis kohus selles määruses: „Asjaolu, et isik ületab ebaseaduslikult riigipiire võltsitud dokumente kasutades (Türgist Kreekasse sisenemine, Vilniuse lennuga Eestisse sisenemine) viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks süütegudeks ka edaspidi. Ta on teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Soome, kus väidetavalt elab tema vend. Nii isiku PPA-le antud ütlustest kui ka kohtuistungil antud selgitustest ilmnes, et isik ei soovi, et teda saadetakse tagasi Türgi Vabariiki (kuivõrd sealt saadetakse ta tagasi Süüriasse) või Süüriasse. Eestiga isikul mistahes teadaolevad sidemed puuduvad. Eeltoodud teave ja isiku käitumine ei tekita tema suhtes usaldust ning ei saa välistada, et isiku ütlused enda isiku kohta on ebaõiged. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa Liidus ringi liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult Soome 4 jõudmiseks). Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).“ Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 määruses toodud järeldustega ning leiab, et need on asjakohased ka antud menetluses. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning nende saamine võtab aega. Varasemas analoogses juhtumis ei ole Süüria kodaniku väljasaatmist Süüriasse peetud perspektiivituks: PPA on kinnitanud, et koostöö Süüria saatkonnaga toimib ja väljasaatmise võimalikkust kinnitab teiste riikide praktika (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus asjas 3-23-2021, p 3). Seega on täidetud
lg 2 p-s 5 toodud alus isiku kinnipidamiseks.
lg 2 p 5 kohaselt võib isikut kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Käesoleval juhul on X. X. esmalt kinni peetud selleks, et teda VSS alusel Eestist välja saata. Rahvusvahelise kaitse taotlus on isik esitatud mitte Eestisse saabumise järgselt, vaid peale seda, kui Tallinna Halduskohus andis 03.04.2024 loa haldusasjas nr 3-24982 paigutada X. X. KPK-sse. On usutav, et isik mõistis, et tema plaan liikuda Soome, ei realiseeru ning rahvusvahelise kaitse taotlus ongi esitatud selleks, et isiku väljasaatmist vältida või edasi lükata. Olukorras, kus isik pole soovinud Eestisse jääda ning on oma liikumisel Euroopas kasutanud võltsitud dokumente, on usutav, et isik ei jää vabaduses olles Eestisse, vaid üritab siit põgeneda. Põgenemisohu tõttu pole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. 14. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (
KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.