Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Osaline hagist loobumine Harju Maakohus on 24.07.2023 määrusega võtnud menetlusse Aktiva Finance Group OÜ (end. AS Aktiva Portfolio) hagi I. T. vastu 22.02.2019 auto24 laenulepingust nr L89002376009 ja 11.03.2020 auto24 laenulepingu nr L89002376009 kokkuleppest nr L89003493392 tuleneva võlgnevuse 10125,24 euro, intressi 897,02 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 4136,64 euro ja täiendava viivise saamiseks. 09.02.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 50 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Käesoleval juhul pidi kostja tagastama laenu kokku summas 10175,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 10125,24 eurot (10175,24-50), nii nagu hageja on hagiavalduses ka välja toonud. 30.04.2024 toimunud kohtuistungil on hageja palus hageja teha tagaseljaotsuse lähtuvalt 09.02.2024 esitatud nõude ümberarvestusest ja ülejäänud nõudest hageja loobub. Hageja palub tagastada pool enammakstud riigilõivu seoses hagist osalise loobumisega.
lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 16723,56 eurot. Kooskõlas
lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 10125,24 eurot (põhivõlg 10125,24 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 12500 eurot korral 840 eurot, mis on hageja poolt ka tasutud. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 980 eurot ning hagihinnalt kuni 12500 eurot kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasumisele riigilõivu summas 840 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 70 eurot (980€ -840€ = 140€ : 2). Menetluskuludest Kohus jätab
Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb kooskõlas
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja põhjendatud menetluskuluks on
lg 2 kohaselt riigilõiv 840 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 x 120 eurot), mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1200 eurot, millisest riigilõiv summas 840 eurot ja esindajakulu summas 360 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Hageja on palunud märkida vastavalt
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.