KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 23. mail 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-23-2955 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Men

) § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-te 1 ja 3 alusel

1. mai
2. a määruse haldusasjas nr 3-23-
3. Tallinna Halduskohus määras
4. mai
5. a määruses: RESOLUTSIOON Tagastada kaebus Xle. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Määrus loetakse Ts

MS § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Tallinna Halduskohtu

1. mai
2. a määrusele võib seega esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 121lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. detsembril 2023 X kaebus tunnistada õigusvastaseks Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
3. a augustikuu otsus, millega jäeti kaebajale määramata vanaduspension, ja kohustama ametit andma haldusakt kaebajale vanaduspensioni määramiseks ja maksmiseks.
5. jaanuari
6. a vastuses kohtunõudele selgitas SKA, et kaebaja ei ole pärast
7. a avaldust ameti poole pöördunud. SKA tagastas
8. a kaebaja avalduse koos lisadega Venemaa Föderatsiooni Pensioniametile.
10. jaanuari
11. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, sest see oli puudustega, sh palus kohus esitada kaebuse lisad eesti keeles. Kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastanud.
12. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb lähtuda

§-s 44 sätestatud kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele

§-s 45 kehtestatud piirangutest. 5.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Isikule peab avalikust õigusest tulenema subjektiivne õigustus või käitumise võimalus, mida haldusorgan on oma tegevusega kahjustanud või riivanud. Selline õigus saab tuleneda seadusest või muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust, millest kinnipidamist peab isikul olema õigus nõuda. 6. Kaebuse lisaks oleva SKA 2015. a augustikuu vastusest kaebajale nähtub, et SKA tagastas kaebaja pensioni taotluse ja selle lisad. Kaebaja olukord ei ole SKA hinnangul hõlmatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel 14. juulil 2011 sõlmitud pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga (koostööleping). 7. Koostöölepingu kohaldamiseks peab selle artikli 3 kohaselt olema täidetud kolm eeldust: (

1. a)isik peab elama lepingupoole territooriumil, (
2. b)isik peab olema lepingupoole kodanik või kodakondsuseta isik ja (
3. c)isiku suhtes peavad kehtima või olema kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse koostöölepingu artiklit 2. Koostöölepingu artikli 1 p 6 järgi elab lepingupoole riigis inimene, kellel on Venemaa Föderatsiooni territooriumil seaduslikel alustel alaline või ajutine elukoht. Venemaa Föderatsiooni territooriumi tuleb mõista nii, nagu seda mõistetakse rahvusvaheliselt, mitte selliselt, kuidas Venemaa Föderatsioon seda ise ühepoolselt mõtestab. Muu tähenduse andmise Venemaa Föderatsioonis elamisele välistab ka artikli 1 lg 2. 8. Ukraina riigipiiri määrab Ukraina konstitutsioon, Ukraina seadused ja rahvusvahelised lepingud1. Ukraina konstitutsiooni kohaselt on Krimmi Autonoomne Vabariik Ukraina lahutamatu osa2. Seda ei ole Ukraina õigusaktide ega rahvusvahelise lepinguga Ukraina koosseisust välja arvatud. Ei Eesti ega rahvusvaheline üldsus ole tunnustanud Krimmi annekteerimist. 9. Kaebaja aadress on kaebuse kohaselt xxxxxxxx, Sevastoopol, Krimm, Venemaa Föderatsioon. Kaebaja elukoht on seega Krimmis ja Ukraina territooriumil. Seetõttu ei kuulu kaebaja koostöölepingu õigustatud subjektide hulka. Kaebajal ei ole seega ilmselgelt õigust saada koostöölepingu alusel pensionit, samuti nõuda lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Ukrainas on
2. aastast peatatud Krimmi ja Sevastoopolisse saadetavate kirjade ja pakkide vastuvõtmine
3. Kohtul ei ole teavet selle kohta, et kirjade ja pakkide vastuvõtmise osas oleks muudatusi toimunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole kohtumäärusele vastanud. Tallinna Halduskohus on ka varem sarnaste asjaoludega haldusasjades määrused avalikult kätte toimetanud (
4. detsembri
5. a määrus haldusasjas nr 3-17-2369,
6. aprilli
7. a määrus haldusasjas nr 3-18-601,
8. oktoobri
9. a määrus haldusasjas nr 3-18-1500,
10. veebruari
11. a määrus haldusasjas nr 3-18-2349). Eelneva põhjal on alust järeldada, et määrus ei jõua posti teel kaebajani. Kaebaja ei ole kohtule avaldanud teisi kontaktandmeid (telefoninumber, 1 https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/1777-12?lang=uk. https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/254%D0%BA/96-%D0%B2%D1%
12. 3 Vt nt https://www.err.ee/510480/krimmi-ja-sevastopolisse-ei-saa-ajutiselt-posti-saata. 2 2

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 317 lg 1 ja lg 3). 11. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3