KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Imbi Sidok-Toomsalu, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-146953 Kohtuasi OK Incure

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 1054,37 eurot, intressi 117,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 102,43 eurot. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (

II komm

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (

§ 442lg 8).

10. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).

1. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 11.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et esialgne võlausaldaja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajaliku teabe ja hindas kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 4 2-23-146953 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei toonud maakohtu menetluses esile, et esialgne võlausaldaja küsis kostjalt pangakonto väljavõtet ega esitanud asjaomaseid tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtet. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Vastutus asja lahendamiseks vajalike asjaolude esiletoomise ja tõendamise eest lasub hagimenetluses pooltel endil. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17, kolmas lõik). 11.

1. Maakohus selgitas 09.01.2024 määruses hagejale põhjalikult, millised asjaolud tuleb hagejal esile tuua ja tõendada. Sealhulgas selgitas maakohus hagejale, et tal tuleb esile tuua, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034), ning et võlgnevuse kujunemise põhjendamiseks tuleb välja tuua selged asjaolud ja arvutused, sh on vajalik välja tuua, mis päeval ja mis summas kostjalt makse laekus ja mille katteks see arvestati. Samuti selgitas maakohus, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Eelnevast tulenevalt andis maakohus hagejale võimaluse tuua esile asjaolud ja esitada tõendid, kuid hageja ei teinud seda. 11.
2. Nõue, et krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema, tuleneb VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest.
3. Uusi tõendeid ei ole hageja apellatsioonkaebusele lisanud, kuigi viitab neile apellatsioonkaebuses. Sellele vaatamata selgitab ringkonnakohus, et masinloetavas formaadis pangakonto väljavõte ei ole tõendiks, mis vastaks

§ 232lg-le 1.

Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Vastavalt

§-le 274 esitatakse elektrooniline dokument kohtule sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. 13. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. 14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 15. Hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus hagejalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab 5 2-23-146953 teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 6