Obsah (9)

§ 122§ 134§ 125§ 132§ 124§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-755 X hagi Y vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja k

) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et lepingu tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Kolmas isik saab tehingu tühisusele tugineda vaid juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (RKTKo 23.05.2018 asjas nr 2-16-9415, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). XX kinnistu müügileping on sõlmitud XXX OÜ ning Q vahel (dtl 90-91). Hageja ei ole põhjendanud, milline kahju on hagejale tehingu tagajärjel tekkinud. Hageja on ise nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil selgitanud, et sai XX kinnistu müügist teada

1. aasta aprillis (dtl 3 ja 132). Pooled sõlmisid ühisvara jagamise lepingu 21.05.2021 (dtl 14). Seega oli hageja ühisvara jagades teadlik, et XXX OÜ-le kuuluv kinnistu on võõrandatud kolmandale isikule. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on pahatahtlikult mõjutanud hagejat vastavat lepingut sõlmima, kuna kostja on andnud hagejale lubaduse, et hageja saab XX kinnistut edasi kasutada. Isegi juhul, kui hageja otsustas ühisvara jagamisel jätta XXX OÜ osa kostjale üksnes seetõttu, et hagejale oli loodud ettekujutus, et ta saab XX kinnistut edaspidi näiteks kasutuslepingu alusel kasutada, ei seostu see kuidagi väidetava kahjuga, mis tekkis hagejale XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tõttu.
2. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tühisuse, ei tooks see kaasa õiguslikke tagajärgi hagejale. XXX OÜ ja Q vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamisel tekiks olukord, kus XX kinnistu omanikuks oleks jätkuvalt XXX OÜ, mille osa jäi ühisvara lepingu jagamisel kostjale. Osaühingu vara võõrandamise tehingu tühisus ei omaks käesoleval juhul õiguslikku mõju poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingule.
3. Seega leiab kohus, et hagi ei ole võimalik rahuldada ka hageja kõigi esitatud faktiväidete õigsust eeldades. Hagihind 13.

§ 122

lg 2 sätestab, et hagihind on hagis taotletu harilik väärtus.

§ 134lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja soovinud tuvastada tehingu tühisuse ning palunud mõista kostjalt välja hüvitise omandi kaotuse eest summas 100 000 eurot.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

§ 124

lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleva tsiviilasja hagihind on eelnevast tulenevalt 103 500 eurot (3500 + 100 000). Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hageja hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole esine käesolevalt põhjuseid

§ 162lg-s 1 sätestatust kõrvalekaldumiseks.

15.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks peale lõpplahendi jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik