Obsah (9)

§ 654§ 162§ 652§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124354 T

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lgst 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

1. Kostja tõi apellatsioonkaebuses välja, et poolte vahel puudus parkimisleping, kuivõrd kostja ei saanud aru, et ta viibis eraparklas, sest parkimisala sildid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja on nii hagiavalduses kui ka esitatud seisukohtades välja toonud, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kohtu hinnangul on fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest tõendatud (dtl 5053, 93-96), et hageja opereeritava parkla mõlema sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärgid, mis annavad sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega pidi vastav asjaolu olema kostjale arusaadav. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda pooltevahelise lepingu sõlmituks ning kostja vastupidine väide on põhjendamatu.
3. Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga oli tõendatud, et kostja parkis oma sõiduki 21.10.2019 parkimisalale Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8 (EP9, 1143), Tallinn ja et kostjale väljastati 30 euro suurune leppetrahv maksetähtajaga 04.11.
4. Kuivõrd sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaart või parkimisautomaadist ostetud parkimispilet ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist, sai järeldada, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kuivõrd hageja tõendas, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes, on põhjendatud nõuda kostjalt lepingust tulenevat leppetrahvi 30 eurot (VÕS § 108 lg 1, VÕS § 158 lg 1). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot oli põhjendatud (VÕS § 113² lg 2 p 1).
5. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi, viidates seejuures 25.10.2022 menetlusdokumendile ja 28.04.2023 menetlusdokumendile, milles kostja palus kohtul sekkuda ja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise 4 lubamatusest. Samuti tõi kostja esile, et kohtu 03.03.2023 ja 10.04.2023 kirjad rikkusid tema õigusi õiglasele kohtupidamisele.
6. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 25.10.2022 menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud taotlusena menetluse lõpetamiseks, kuid sisaldas kostja vastuväiteid seoses hageja väidetava pahatahtliku käitumisega kohtumenetluses. Kohus palus hagejal esitada vastava dokumendi kohta seisukoht hiljemalt 01.11.
7. 28.04.2023 menetlusdokumendis palus kostja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise lubamatusest. Maakohus selgitas 19.05.2023 kirjas, et võtab arvesse kostja 28.04.2023 esitatud menetlusdokumenti ega lükka seda tagasi, kuigi eelmenetlus lõppes 31.03.2023 ning viidatud seisukoht esitati pärast eelmenetluse lõppu. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi. Asja materjalidest nähtuvalt võttis kohus kostja eeltoodud seisukohti asja lahendamisel arvesse.
8. Seoses 03.03.2023 ja 10.04.2022 kirjadega märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt andis kohus istungil pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 13.03.
9. Juhul, kui pooled kompromissi ei saavuta, anti kostjale tähtaeg tõendite esitamiseks ning hagejale tähtaeg tõenditele vastamiseks hiljemalt 27.03.
10. Samuti määras kohus eelmenetluse lõppemise ajaks 31.03.
11. 03.03.2023 kirjaga täpsustas kohus istungil antud tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et kohus eksis tähtaegade täpsustamisel, mille tulemusena esitasid nii hageja kui ka kostja oma seisukohad 20.03.
12. Eeltoodud eksituse tõttu andis kohus 10.04.2023 kirjaga hagejale täiendava tähtaja kostja 20.03.2023 seisukohale arvamuse esitamiseks. Kuivõrd kohus andis ise hagejale täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks, oli põhjendatud võtta vastav seisukoht vastu. Ringkonnakohus märgib, et lisaks eeltoodule võttis kohus asja materjalide juurde hageja 27.04.2023 menetlusdokumendi ja kostja 28.04.2023 menetlusdokumendi. Seega arvestas kohus otsuse tegemisel pärast eelmenetluse lõppu esitatud dokumentidega (sh kostja esitatuga) ning hagejale vastuse esitamiseks täiendava tähtaja andmine ei saanud rikkuda kostja õigusi õiglasele kohtupidamisele.
13. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kostja soovib vaidlustada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kaebuse väidete kohaselt jaotas maakohus menetluskulud ebamõistlikult, kuivõrd kostja avaldas korduvalt soovi lõpetada menetlus parkimistrahvi tasumisega, kuid hageja soovis hagist kasu lõigata. Kostja hinnangul said hageja esindaja õigusabikulud olla põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses tunnitasuga 65 eurot. Riigilõivu tasumise vajalikkusele ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele kostja vastu ei vaielnud. 14 Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Asja materjalidest nähtuvalt tegi hageja kolm pakkumust kompromissilepingu sõlmimiseks, s.o 29.09.2022 (dtl 97), 11.11.2022 (dtl 186-189) ja 06.03.2023 (dtl 248-250). Kompromissiettepanekute kohaselt on hageja tulnud kostjale vastu, vähendades kompromissisummas nõutavate menetluskulude suurust. Kostja kompromissiettepanekutega ei nõustunud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses käitunud pahatahtlikult ja vältinud kompromissi sõlmimist. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult menetluskulud hagi rahuldamise tõttu

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Maakohus märkis põhjendatult, et hageja kulud õigusabile on suurelt osalt tingitud kostja menetluses esitatud vastuväidetest nõudele, millistele hagejal tuli vastata. Kohus hindas hageja lepingulise esindaja tasumäära ja leidis, et see ületas kohtupraktikas heakskiidetud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu. Seega arvestas kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 8 tundi tunnitasuga 96 eurot, s.o kokku 768 eurot. 5 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt hindas maakohus hageja esindaja toimingutele kulunud ajakulu ning sidus selle toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Kokkuvõttes on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel on 8 tundi, tunnitasuga 96 eurot tunnis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasumäära osaliselt vähendada. Maakohtu põhjendused olid põhjalikud ja selgelt jälgitavad. Kohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust nõuetekohaselt. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse p-s 6 uue väite, et hageja korduv pöördumine Transpordiameti poole oli põhjendamatu. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, kuna kostja ei ole sellele väitele maakohtu menetluses tuginenud ega põhjendanud selle ringkonnakohtule esitamise lubatavust (

§ 652lg 4).

Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks Transpordiameti poole korduvalt pöördunud ning et sellel väitel oleks asja lahendamise seisukohast tähendust. 17. Eeltoodust tulenevalt jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda

§ 174lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 19. Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja tasu 586 eurot 66 senti 5 tunni ja 20 minuti eest tasumääraga 110 eurot tunnis järgmiste toimingute eest: Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumine ning kliendi teavitamine ja olukorra selgitamine (20 minutit); kliendiga edasiste asjaolude arutamine, menetluskäigu analüüs, perspektiivi hindamine (45 minutit); kostja apellatsioonikaebusega tutvumine ja analüüs (45 minutit); hageja seisukoha koostamine ja ringkonnakohtule esitamine (3 tundi ja 30 minutit). Ringkonnakohus leiab, et 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumise, kliendi teavitamise ja olukorra selgitamise ning kliendiga edasiste asjaolude arutamise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on kokku 30 minutit. Apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi ning hageja seisukoha koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab kohus kokku 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse tunnitasumäär 110 eurot on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Eelnevast tulenevalt kuulub taotlus rahuldamisele 495 euro ulatuses (4 tundi ja 30 minutit x 110 eurot/h). Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 6 kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7