KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-844

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel. Kaebaja pangakonto AS-s SEB Pank suleti 30.07.2016 ja alates sellest ajast ei oma kaebaja Eestis pangakontot ning tal ei ole olnud ka võimalik pangakontot avada, sest erinevad Eestis tegutsevad krediidiasutused (Bigbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS Inbank, Coop Pank AS, Holm Bank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS TBB pank, Swedbank AS, AS SEB Pank) on korduvalt 3-24-844 keeldunud temale pangakonto avamisest või ei ole päringule vastanud. Kaebaja on pöördunud probleemi lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni, Finantsinspektsiooni, õiguskantsleri ja prokuratuuri poole, kuid lahendust ei ole leitud. Seega on kaebaja sunnitud pöörduma kohtusse. Pangakonto omamine on isiku elementaarne õigus, mis peab olema tagatud ja ilma milleta ei saa isik kaasaegses ühiskonnas normaalselt elada ning oma vajadusi realiseerida. Kaebaja puhul on täidetud seaduses ja panga üldtingimustest tulenevad eeldused temaga makseteenuse lepingu sõlmimiseks ning pangakonto puudumine raskendab kaebaja elu ja riivab tema väärikust. Kuna Eesti Vabariik ei ole taganud kaebajale võimalust omada pangakontot, siis on riik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi (vt art 15, art 16 lg-d 1 ja 2 ning art 21 lg 1). Direktiivist tulenev õigus põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele on võetud Eesti õigusesse üle võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101 lg-ga 2, kuid riik ei ole seda taganud. Kuna riik ei täida direktiivist 2014/92/EL tulenevaid kohustusi, on tegemist riigi õigusvastase tegevusega, mille tagajärjel riivatakse kaebaja väärikust ning kaebajale on seeläbi tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju tuleneb sellest, et kaebaja ei ole saanud realiseerida oma õigusi ja kasutada elementaarset pangateenust. Kuna rikkumine on kauakestev, siis hindab kaebaja mittevaralise kahju eest kohaseks hüvitiseks 100 000 eurot. Kuivõrd pangakonto puudumise tõttu oli rikutud kaebaja õigus pensionile ning ta ei ole saanud Eestis leida tööd ja töötada, siis on kaebajale tekkinud varaline kahju, mille suuruseks hindab kaebaja asjaomasel perioodil kehtinud või kehtiva töötasu alammäära. Tekkinud varaline kahju tuleb hüvitada ajavahemiku 01.08.2016–31.12.2023 eest summas 50 834 eurot (bruto) ja alates 01.01.2024 kuni õiguste rikkumise lõpetamiseni (s.o kuni pangakonto avamiseni) igakuiselt summas 820 eurot (bruto), mis indekseeritakse vastavalt kehtivale töötasu alammäärale. Samuti palub kaebaja tuvastada, et pangakonto puudumine rikkus tema õigust pensionile ja ta ei saanud Eestis töötada ning seega tuleb määrata, et kaebajal on tööstaaž (töötasu alammäära ulatuses) alates 01.08.2016 kuni tema õiguste rikkumise lõpetamiseni.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2024 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu.

Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab vältimatult, et üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja. Kaebuses nimetatud pangad on eraõiguslikud juriidilised isikud, kes pakuvad finantsteenuseid krediidiasutuste seaduse tähenduses. Kuigi pangad on allutatud riiklikule kontrollile, ei ole tegemist avalikes huvides tegutsevate äriühingutega. Seega ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (

§ 4lg 1).

Vaidlus pangakonto avamisest keeldumise üle on tsiviilõiguslik ja kuulub maakohtu pädevusse. Kui kaebaja soovib vaidlustada konkreetse panga keeldumist pangakonto avamisest, tuleb tal pöörduda sellesisulise hagiga maakohtusse. Samale järeldusele jõudis ka õiguskantsler 29.11.2022 vastuses. Kui kaebaja leiab, et pank on rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Halduskohtus oleks vaidlustatavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) keeldumine järelevalve algatamisest või järelevalve tulemuste kohta antud haldusakt, kuid kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks TTJA-le sellise pöördumise esitanud ja TTJA oleks selle lahendanud. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ennatlikult. Direktiivi üle võtmise küsimuses saab kaebaja esitada avalduse Finantsinspektsioonile ning paluda kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab seadusele. 3. X palub 19.04.2024 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Kohus on mõistnud kaebust ebaõigesti. Kaebus on esitatud riigi, mitte pankade vastu, mistõttu on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kliendi ja panga vaheline suhe on küll eraõiguslik, kuid kaebuse sisuks on see, et riik ei ole taganud kaebajale õigust pangakontole, mis tuleneb direktiivist 2014/92/EL. Riigi tegevusetuse tagajärjel on kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas X kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel ebaõigesti osas, milles kaebaja taotleb direktiivi 2014/92/EL nõuete Eesti õigusesse ebakohase või ebapiisava ülevõtmisega (õigus põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele ei ole kohaselt tagatud) riigi poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusest nähtub piisavalt arusaadavalt, et kaebaja ei ole soovinud halduskohtus vaidlustada pangakonto avamisest keeldumist ega nõuda hüvitist temale pangakonto avamisest keeldunud krediidiasutustelt, vaid ta on seostanud endale kahju tekitamist riigi õigusvastase tegevusega direktiivi 2014/92/EL ülevõtmisel või kehtivate õigusnormide krediidiasutuste poolt täitmise tagamisel. Kaebaja ei ole küll selgelt määratlenud, millisel alusel ta kahju nõuab, kuid mõistlik on eeldada, et kaebus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja edasise menetluse käigus tuleb kahjunõude alust täpsustada (nt Riigikohtu 18.06.2020 otsus nr 3-16-1903, p 24; 20.02.2020 otsus nr 3-16-2267, p-d 10–15). Igal juhul on RVastS-le tuginedes esitatud kahju hüvitamise nõude puhul tegemist

§ 4lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega.

Seega tuleb halduskohtu määrus kahjunõuete tagastamist puudutavas osas tühistada ja saata kaebus selles osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. 6. Kaebaja nõuet tema tööstaaži tuvastamiseks alates 01.08.2016 ei ole halduskohus üldse käsitlenud. Kaebusest nähtuvalt on tööstaaži tuvastamise nõue seotud kaebaja hinnanguga, et pangakonto avamise võimaluse puudumise tagajärjel on rikutud tema õigust pensionile. Seega on kaebaja eesmärk, et ajavahemikku alates 01.08.2016 kuni pangakonto avamiseni arvestataks tema pensionikindlustusstaaži hulka (vt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 2 p 2 ja § 30 lg 1). Kõnealust nõuet ei saanud halduskohus samuti tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest ka pensionistaaži tuvastamisega seotud küsimused on avalik-õiguslikud. Selle nõude tagastamine oli kokkuvõttes siiski õiguspärane. Kaebaja on praegu 36-aastane ehk ta ei ole jõudnud ega lähiajal jõudmas vanaduspensioniikka (RPKS § 7 lg 1) ning ta ei ole esitanud ka avaldust pensioni määramiseks. Seega ei saa pensionistaaži arvestamisega seonduv praegu tema õigusi rikkuda. Tuvastamisnõude esitamine ei ole

§ 45

lg 2 kohaselt lubatav, sest kaebajal on edaspidi võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi, vaidlustades tühistamiskaebusega Sotsiaalkindlustusameti võimalikku tulevast otsust temale pensioni määramise (sh selle aluseks oleva pensionistaaži tuvastamise) kohta. Seega tuli tööstaaži tuvastamise nõue tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

7. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määruse kahju hüvitamise nõuete tagastamist puudutavas osas. Kõnealuse osas tuleb kaebus saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tööstaaži tuvastamise nõude tagastamist puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab sellega seonduvalt halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 3