← Eesti

2-23-135797/9

Obsah (9)§ 367§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 178§ 405§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-135797 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capita

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − YYY AS ja kostja sõlmisid 24.09.2022 lepingu nr 851910297 ja selle lisa ning 20.10.20222 mobiil-ID lepingu, mille alusel kohustus YYY AS pakkuma kostjale sideteenust telefoninumbrile xxxxxxxx ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuse eest tasuma (dtl 24–30); − liitumislepingu osaks olid Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ja hinnakiri (dtl 31-39); − YYY AS esitas kostjale järgmised arved (dtl 40-45): arve nr 15115668133 summas 19,38 eurot (maksetähtaeg 18.11.2022); arve nr 15115898438 summas 19,99 eurot (maksetähtaeg 18.12.2022); arve nr 15116128500 summas 8,38 eurot (maksetähtaeg 18.01.2023); − YYY AS piiras lepingu p 2 ja üldtingimuste p 3 alusel kostja teenuseid alates 14.12.2022 ning luges lepingu ülesöelduks alates 15.01.2023; − YYY AS loovutas 27.04.2023 nõuded hagejale (dtl 46).

  1. Hageja nõuab kostjalt alljärgnevate arvete alusel tekkinud võlgnevuse ja nendelt arvestatud viivise tasumist järgnevalt: arve 15115668133 summas 19,38 eurot, maksetähtajaga 18.11.2022 ning viivist perioodi 19.11.2022 kuni 11.10.2023 eest summas 3,17 eurot; arve 15115898438 summas 19,99 eurot, maksetähtajaga 18.12.2022 ning viivist perioodi 19.12.2022 kuni 11.10.2023 eest summas 2,97 eurot; arve 15116128500 summas 8,38 eurot, maksetähtajaga 18.01.2023 ning viivist perioodi 19.01.2023 kuni 11.10.2023 eest summas 1,11 eurot. Hageja ei nõua kostjalt arvel nr 15116128500 kajastuvat viivist.
  2. Liitumislepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 24-39) p 3 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks ning arve tasumata jätmisel tasuma tasumata summalt viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
  3. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  4. Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summade osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on rikkunud tema ja YYY AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ükski kostja poolt välja toodud asjaolu võlgnevuse mittetasumise kohta ning kostja poolt väljatoodu ei saa olla aluseks jätta võlgnevus kostjalt välja mõistmata. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 47,75 eurot.
  5. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (11.10.2023) ning viivise alates 12.10.2023 kuni põhinõude (47,74 eurot) täitmiseni määraga 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 3 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 47,75 eurot lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas alates 12.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 ja

§ 367. 11.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 euro hüvitamist tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjale on saadetud 01.06.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot (dtl 47) ning 06.07.2023 ja 07.08.2023 meeldetuletuskirjad maksumusega kokku 10 (5 eurot + 5 eurot) eurot (dtl 48, 49). 12. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

13. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 14. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 88,71 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 100 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 1,5 h dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning 2 tundi 4 hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 2 h. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 360 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 15. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 17. Kohus selgitas 23.10.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras

§ 405

lg 1 alusel.

§ 442

lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.