← Eesti

1-24-1455/15

Obsah (7)§ 199§ 184§ 65§ 64§ 68§ 191§ 83

1-24-1455 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-1455 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Kelli M

§ 199lg 2 p 9 ja § 184 lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu 8.

mai

  1. a kokkuleppemenetluse otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kelli Mertsin (isikukood 48906236037; elukoht XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Kelli Mertsini kaebus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 08.05.
  5. a otsusega tunnistati Kelli Mertsin süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta (20.05.2023 episood).

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 06.07.2023.

a otsusega nr 1-23-4176 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta ja 23 päeva vangistusega suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Tunnistati K. Mertsin süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust (17.07.2023 episood). Tunnistati K. Mertsin süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 06.07.2023 otsusega nr 1-23-4176 mõistetud karistuse ärakandmata osaga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning otsuses märgitud karistuse suurendamise osaga. K. Mertsinil on 08.05.2024 seisuga tegemata 352 tundi, mis vastab vangistusele 11 kuud ja 22 päeva, millele lisandub 3 kuud ja 7 päeva, mis teeb kokku 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust, millele omakorda tuleb liita 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Seega moodustub lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 1

(3)1-24-1455 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2023 kuni 24.10.2023 ja 03.11.2023 kuni 04.11.2023, s.o kokku 4 päeva, mis teeb lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates K. Mertsini karistusele kandmise asumisest või karistuse kandmisele toimetamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: 2 DVD-R plaati ja 2 CD-R plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – määrati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend: narkootiline aine (MDMA-d sisaldav tabletitükk, amfetamiini sisaldav pulber ning GBL-i sisaldav vedelik), mis on antud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda aadressil Tervise 30, Tallinn, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõend: K. Mertsini valdusest 20.05.2023 ja 17.07.2023 tema seljakoti läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (1tk soonkinnisega kilekott; 1tk musta värvi lukuga kott, milles omakorda 11tk soonkinnisega kilekotti ning läbipaistev plasttops punase korgiga), mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõisteti K. Mertsinilt välja riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0703 kulu 336 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN1030 kulu 84 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 539,28 eurot, s.o kokku 3009,28 eurot. KrMS § 180 lg 3

  1. lause alusel määrati, et K. Mertsinil tuleb tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 250,77 eurot ja
  2. kuul 250,81 eurot.
  3. 22.05.
  4. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule K. Mertsini 21.05.2024 kaebus, milles ta märgib, et tema hinnangul on kohtukulud ebamõistlikult suured ning palub arvestades tema sissetulekut teha uus otsus, millega menetluskulude summat vähendada või jätta need riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et K. Mertsini kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  6. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  7. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 2

(3)1-24-1455
  1. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  2. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  5. Kriminaalasjas on K. Mertsini, tema kaitsja ja prokuröri vahel 06.03.2024 sõlmitud kokkulepe (I köide tl 191-196), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse K. Mertsinilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 2050€ (kaks tuhat viiskümmend eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0703 kulu summas 336€ (kolmsada kolmkümmend kuus eurot), narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN1030 kulu summas 84€ (kaheksakümmend neli eurot) ning määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel kokku summas 539,28€ (viissada kolmkümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti). Süüdistatav loobus kohtumenetluses kaitsja osalemisest. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. K. Mertsin kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I köide tl 196). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. K. Mertsin nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  6. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 08.05.
  7. a kohtuistungil, kus süüdistatav K. Mertsin kinnitas, et kokkulepe sisu on talle arusaadav nii karistuse kui menetluskulude osas. Samuti kinnitas K. Mertsin, et ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  8. septembri
  9. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  10. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi 3
(3)1-24-1455 vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  1. a määruses nr 3-1-1-38-
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus K. Mertsini kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.