Obsah (7)

§ 199§ 200§ 64§ 424§ 68§ 58§ 121

1-23-1094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-23-1094 Kohtukoosseis Eesistuja Elina Elkind, liik

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 200 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. septembri
2. a otsus Apellant Radža Mitrovskise kaitsja vandeadvokaat Anu ToomemägiKivistik, apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Radža Mitrovskis (isikukood 38206144218; XXX; XXX; emakeel: roma, valdab eesti keelt; invaliidsuspensionär; viibib Tallinna Vanglas; kriminaalkorras korduvalt karistatud; tõkend vahistamine alates
3. oktoobrist 2022); Kannatanu X; Ringkonnaprokurör Triin Tumala Menetluse vorm Kohtuistung RESOLUTSIOON
4. Tühistada Pärnu Maakohtu
5. septembri
6. a otsus osaliselt, s.o süüdistatavale

§ 200

lg 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

2. Mõista Radža Mitrovskisele

§ 200lg 1 järgi karistuseks vangistus neli aastat üksteist kuud.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks neli aastat üksteist kuud vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo REMO`s seoses vandeadvokaat Anu ToomemägiKivistiku poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 686,26 eurot, sealhulgas käibemaks. Jätta see kulu riigi kanda. 1-23-1094 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
4. Radža Mitrovskisele esitati

§ 200lg 1 järgi süüdistus selles, et 31.

mail 2021 umbes kella 23.30 ajal Pärnu linnas täpselt tuvastamata kohas, kuid Rähni tänava läheduses, lükkas ta X (X) vastu majaseina ning lõi X ühe korra rusikaga näo piirkonda, põhjustades Xle füüsilist valu ja sinika parema silma ümbruses. Vägivalda kasutades võttis R. Mitrovskis samal ajal X seljas oleva jope sisetaskust ära sularaha 600 eurot selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. R. Mitrovskisele oli esitatud süüdistus ka

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning

§ 424lg 1 järgi, kuid selles osas maakohtu otsust ei vaidlustata.

Maakohtu otsus

1. Pärnu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega mõisteti R. Mitrovskis osaliselt õigeks

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdistuse kohaselt Tartu Kvartali Maksimarketis 5.

juulil 2020 ja Pärnu Kaubamajaka Apollos 11. augustil 2022 toimepandud teos. Samas tunnistati R. Mitrovskis muus osas

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi ning mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati R. Mitrovskis süüdi

§ 200lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus aastat vangistust.

Samuti tunnistati R. Mitrovskis süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuus aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja kandmata karistuseks loeti viis aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmist loeti alates R. Mitrovskise kahtlustatavana kinnipidamisest

1. oktoobril
2. Kohtuotsusega lahendati ka tõkendiga, tsiviilhagidega, asitõenditega ja menetluskuludega seonduvat. Apellatsioon
3. Pärnu Maakohtu
4. septembri
5. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsuse osas, millega R. Mitrovskis mõisteti süüdi

§ 200

lg 1 järgi ja karistati kuue aasta pikkuse vangistusega, rahuldati kannatanu X tsiviilhagi ja mõisteti R. Mitrovskiselt välja 600 eurot. Kaitsja palub teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista R. Mitrovskis

§ 200

lg 1 järgi õigeks, jätta tsiviilhagi rahuldamata ja menetluskulud selle süüdistusega seotud osas Eesti Vabariigi kanda. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada süüdistatavale teo eest mõistetud karistust. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1. Maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on kohtuotsuse tühistamise alus KrMS § 338 p 3 tähenduses. Nimelt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata kannatanu X ütlusi kohtuistungil, kes kinnitas, et süüdistatav ei ole temalt raha röövinud isik. Samuti väitis kannatanu, et röövijal ei olnud näomaski ja eitas sündmuskohalt maski või kaelussalli leidmist. Selle asemel rajas maakohus oma otsuse põhjendamatult kahe tunnistaja ütlustele, mis on lubamatud tõendid. 1-23-1094
2. Kannatanu õe tunnistaja C ütlused kinnitavad küll tema venna X suhtes kuriteo toimepanemist, kuid need ei ole piisavad selleks, et seostada juhtunut süüdistatavaga. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis kannatanu talle järgmisel päeval, et ta võttis sündmuskohalt maast kaelussalli. See ei ole aga piisav selleks, et viia tegu kokku süüdistatavaga – ajaline vahe on liiga pikk, lisaks ei ole tunnistaja ütlustest võimalik tuvastada, et kannatanu oleks temaga vestluse ajal olnud veel vahetult sündmuse mõju all. Kuna kannatanut kuulati kohtuistungil vahetult üle, tulnuks tunnistaja ütlused lubamatu tõendina kõrvale jätta (KrMS § 66 lg 2 1 p 1). Lisaks ei saa kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas osas vahendliku tunnistaja ütlustele (KrMS § 15 lg 3), kuid praegusel juhul on see ilmselge, sest just tunnistaja ütlused seostavad kaelussalli, millelt leiti süüdistatava DNA-d, teo toimepanemisega.
3. Samuti tugineb kohtuotsus lubamatule tõendile ehk tunnistajana ülekuulatud politseiametniku LP ütlustele, mille kohaselt on politseis levinud praktika, et menetleja edastab fotod või videod listidesse, kus politseiametnikud saavad pilte nähes teavet jagada. Tunnistaja tundiski kriminaalasja menetlenud uurija saadetud (videost tehtud piltidelt) ära R. Mitrovskist, selgitades seda varasema tööpraktika ja tööalaste kokkupuudetega. Konkreetse tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei näinud kuritegu vahetult pealt ega saanud sellest teada vahetult kannatanult. Samuti ei suutnud tunnistaja selgitada, milliste konkreetsete tunnuste pinnalt ta süüdistatavat ära tundis, viidates vaid spetsiifilistele põselohkudele. Tunnistaja küll tundis süüdistatavat ära ka maakohtus, kuid selleks ei olnud vajadust, kuna selleks ajaks oli isik tuvastatud. Kaitsja hinnangul ei ole video pinnalt isikul tuvastatavad põselohud, samuti ei ole neid kirjeldanud maakohus.
4. Kui ringkonnakohus leiab, et puudub alus süüdistatava õigeksmõistmiseks, tuleb kergendada talle mõistetud karistust, sest esiteks ei ole süüdistatav varem toime pannud ühtegi vägivallategu ja teiseks ei ole toimepandud tagajärg (rahaline kahju ja kannatanu vigastused) märkimisväärselt suur. Menetlus ringkonnakohtus
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a määrusega otsustati korraldada apellatsiooni läbi vaatamiseks avalik kohtuistung
8. märtsil 2024 kell 10.
9. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde ja palus seda rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht I
10. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et maakohus käsitas politseiametniku LP ütlusi selle kohta, et kriminaalasjas
11. juunil 2021 asitõendina vaadeldud (vt kd III, tl 20-31) panga sularahaautomaadi siseruumi videosalvestisest tehtud pildil (vt kd III, tl 42-44) on nimelt R. Mitrovskis, lubamatult tunnistaja ütlustena teo toimepannud isiku kohta. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Tulenevalt KrMS §-st 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid ja sätte punktis 4 silmas peetavas ulatuses ka kahtlustatava või süüdistatava isikut. Kuigi KrMS § 66 ei täpsusta, mil viisil võib tunnistaja olla teada saanud tõendamiseseme asjaolust, tuleneb Riigikohtu praktikast, et tunnistajana on võimalik anda ütlusi eeskätt selle kohta, mida kriminaalmenetluse esemeks 1-23-1094 oleva kuriteo, samuti kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta on kriminaalmenetluse eelselt tajutud – enamasti nähtud või kuuldud. Muu hulgas ei saa isik anda tunnistajana ütlusi selle kohta, mida ta tajus kriminaalasja materjali vahendusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli
14. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-11, p 19.1).
15. Kolleegium ei pea seejuures a priori taunitavaks või seadusega vastuolus olevaks praktikat, mille kohaselt kriminaalasja menetlev uurija edastab fotod või videod postiloendisse, kus teised politseiametnikud saavad pilte nähes jagada teavet, mis võib viia pildil või salvestisel kujutatud isiku tuvastamiseni. Praegusel juhul on tõendina menetlusliku asjaolu kohta, s.o sel viisil andmete kogumise osas seega iseenesest lubatavad tunnistaja LP ütlused ja ka kohtumenetluses uuritud Lääne Prefektuuri politsei postiloendi meilivahetus (vt kd III, tl 42-44). Sellised tõendid võivad muu hulgas kahtluse korral näidata, mil viisil saadi teave, mis viis omakorda süüdistatavale esitatud kahtlustuseni.
16. LP ei ole aga praeguses asjas kriminaalmenetluse eelselt vahetult tajunud tõendamiseseme asjaolusid selles osas, et pangaautomaadi juures viibis koos kannatanu Xga just R. Mitrovskis. Tunnistajana ei ole alust käsitada isikut (pealegi menetleja ametnikku), kes vaatab kriminaalmenetluse käigus kogutud sündmust jäädvustanud videosalvestisi või selle pinnalt tehtud pilte. Seega nendele ütlustele tuginemisel kriminaalasja lahendamisel rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seetõttu jätab ringkonnakohus kriminaalasja lahendamisel LP ütlused selles osas kõrvale.
17. Kolleegium uuris kohtuistungil vahetult
18. juuni
19. a asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisa, s.o videosalvestist, mis kajastab Pärnus Lai 15 sularahaautomaadi siseruumis ajavahemikus 22.30-23.35 toimunut. Kolleegiumi hinnangul on videosalvestisel alates 02.17 minutist kajastatud isik beežikat värvi pükstega ja musta värvi jopega äratuntav kui süüdistatav R. Mitrovskis, keda ringkonnakohus sai vahetult näha kohtuistungil. Isiku näojooned on nähtavad videosalvestise aja järgi minutitel 14.15jj, 19.18jj, 20.02jj, muu hulgas on süüdistatav äratuntav nina kuju, näokuju (sh kõrged põsesarnad) ja kõrvade kuju järgi. Samuti on näha, et isikul on kaelas must-valge kirju sall. Sarnase riietusega inimene on nähtav ka kohtuistungil avaldatud
20. juuni
21. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olnud videosalvestiselt (must-valge video, mistõttu riietuse värv ei ole eristatav) kõndimas kell 22:24:39 teise inimese (kannatanu) kõrval, kes lükkab jalgratast (vt kd III, tl 38-41). Vaatlusprotokolli kohaselt on videosalvestise aeg tegelikust ajast tund aega taga. Videosalvestistel kujutatu vastab ka kannatanu kirjeldusele sündmusest, mille kohaselt temalt raha röövinud isik jälgis teda pangaruumides ja seejärel järgnes talle tänaval. Ringkonnakohus märgib lisaks, et sularahaautomaadi videosalvestiselt on võimalik järeldada, et süüdistatavana identifitseeritud isik kannab lühikest musta jopet. Sarnast jopet kannab süüdistatav ka
22. aprilli
23. a vaatlusprotokolli kohaselt (vt kd I, tl 115-123 ja 129-130)
24. juulil 2020 Tartu Kaubamajast varguse toimepanemisel (isik ja tegu on maakohtu otsusega tuvastatud ega ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud).
25. Lisaks kinnitab teo toimepanemist süüdistatava poolt ka must-valge kaelussall, mille kannatanu X korjas sündmuskohalt üles vahetult pärast tema vastu toimepandud rünnet. Kaelussalli seest saadi ekspertiisiakti kohaselt segaprofiil, milles on eristatav peamine DNAprofiil, mis langeb kokku R. Mitrovskise DNA-profiiliga (tõepärasuhe 1022) (vt III kd, tl 4552). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et maakohus tugines otsuse tegemisel lubamatult kannatanu õe tunnistaja C ütlustele, kes selgitas kaelussalli 1-23-1094 leidmise asjaolusid. C andis kohtumenetluses
26. mail 2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et
27. juuni
28. a hommikul helistas talle õetütar, kelle sõnul X tuli varahommikul nende juurde ja oli verine ja šokis. Tunnistaja C sõitis kohe õetütre juurde. Tunnistaja sõnul leidis ta X eest kössis ja ikka veel šokis, tema nägu ja riided olid verised. X rääkis Cle temaga toimunust ja ütles sedagi, et pärast seda, kui teda löönud ja raha äravõtnud mees jooksis sündmuskohalt minema, märkas kannatanu maas kirjut (must-valget) kaelasalli, mille ta üles võttis. Seejärel nägi tunnistaja C seda kaelasalli kannatanu rattakorvis ja kannatanu osutas sellele, kui sündmuskohalt leitud sallile.
29. Kaitsja hinnangul ei tohtinuks maakohus tugineda tunnistaja ütlustele tulenevalt KrMS § 66 lg 21 p-st 1, kuna kannatanut oli võimalik kohtuistungil üle kuulata. Maakohus viitas aga tunnistaja C ütluste kasutamisel KrMS § 66 lg 21 p-le 2, mille kohaselt lubatav on ka ütlus, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Põhiküsimus on praegusel juhul selles, kui pikk võib olla ajavahemik, mille möödumisel saab jätkuvalt väita, et kannatanu rääkis tunnistajale „vahetult“ enne rääkimist tajutud asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul on vahetus seostatav ka teise tingimusega – ehk toimunu peab olema nii värske, et rääkija oleks veel „tajutu mõju all“. Maakohus tuvastas esitatud süüdistuse pinnalt, et süüdistatav pani teo toime
30. mai
31. a hilisõhtul, kell 23.
32. Tunnistaja C ütluste kohaselt helistas talle õetütar
33. juuni
34. a hommikul ja ta sõitis kohe tema juurde, kus rääkis kannatanuga. Võttes arvesse, et see toimus Pärnus, võib järeldada, et tunnistaja suhtles kannatanuga
35. juuni
36. a hommikul. Sellest tulenevalt oli enne vestlust sündmusest möödunud mõni tund. C ütluste kohaselt kui ta nägi kannatanut, oli viimane verine - seega ei jõudnud kannatanu veel ennast pestagi. Kolleegiumi hinnangul saab nende asjaolude pinnalt järeldada, et sündmus oli piisavalt vahetu ja kannatanu oli toimunu mõju all.
37. Tõsiasi, et kannatanu eitas kohtuistungil sündmuskohalt pärast temavastast rünnet kaelussalli üleskorjamist, ei tingi C salli päritolu kohta antud ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist. Kannatanu ei mäletanud kohtuistungil näiteks sedagi, kas teda rünnanud isikul oli müts, mis ometi nähtub videosalvestistelt. Vastuolu ei näe kolleegium ka selles, et kannatanu ütluste kohaselt ei olnud teda röövinud isikul näos maski. (Kaelus)sall ja näomask on erinevad mõisted. Sündmus leidis aset üldteadaolevalt COVID-19 leviku perioodil, mil olid laialdaselt kasutuses just (kirurgilised) näomaskid. Lisaks ei kandnud süüdistatav ka pangaruumi videosalvestiselt nähtuvalt salli pidevalt n-ö maskina ehk näo ette tõmmatuna. Samuti ei välista R. Mitrovskise süüditunnistamist iseenesest tõsiasi, et kohtuistungil ei tundnud kannatanu teda ründajana ära. Maakohus viitas selle asjaolu selgitamiseks asjakohaselt kannatanu eale, sündmusest möödunud ajale ja süüdistatava riietusele röövi toimepanemisel (päikeseprillid, müts). Ilmselgelt soovis kannatanu ennast kohtumenetluse ajaks sündmusest distantseerida, millele viitab ka tõsiasi, et tema kohtuistungile toimetamiseks kohaldati sundtoomist.
38. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et R. Mitrovskisele

§ 200

lg 1 järgi etteheidetavat tegu tõendavad koostoimes nii kannatanu ütlused sündmuse kohta, X arvelduskonto väljavõte, tunnistaja C ütlused kannatanult kuuldu kohta, sh sündmuskohalt must-valge salli leidmise osas, asitõendi vaatlusprotokollid koos videosalvestistega kui ka DNA ekspertiisiakt, mille kohaselt must-valge kirju salli seest saadi DNA-analüüsil segaprofiil, milles on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku süüdistatava DNA-profiiliga (tõepärasuhe 1022). Seetõttu ei saa nõustuda kaitsja väitega ka selles, et R. Mitrovskise 1-23-1094 süüditunnistamine on välistatud tulenevalt KrMS § 15 lg-st 3 ehk rajaneb vaid vahendliku tunnistaja ütlustele. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata. II 18. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad aga tähelepanu apellatsioonis sisalduvad etteheited süüdistatavale

§ 200lg 1 mõistetud karistuse osas.

Nimelt asus maakohus praeguses asjas seisukohale, et R. Mitrovskise süü on keskmisest suurem. Selle tuvastamisel leidis maakohus, et tegu pandi toime kõrges eas isiku vastu (

§ 58

p 3), märkis, et vägivallategu seisnes ühes löögis ja viitas, et ta arvestab röövi eset ja teo mõju kannatanule. Seejärel nentis maakohus, et ta võtab karistuse mõistmisel arvesse teo toimepanemise aja ja karistuse mõistmise aja vahet ja mõistis karistuseks 6 aastat vangistust. 19. Maakohtu põhjendused on karistuse mõistmise osas ülimalt lakoonilised ja tehtud järeldus – isiku keskmisest suurem süü – ei ole selgelt seostatud tuvastatud tehioludega. Nimelt loetletakse kohtuotsuses erinevaid asjaolusid (kannatanu löömine ühel korral, röövi ese, teo mõju kannatanule) ja seejärel järeldatakse napilt, et need tingiksid isiku karistamist sanktsiooni keskmist ületavas määras, avamata iga konkreetse asjaolu mõju süü suurusele. Selgelt viitab maakohus karistust raskendava asjaoluna vaid kannatanu kõrgele eale. Kuigi maakohtul on karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusõigus, eeldab selle nõuetekohane teostamine kaalumisprotsessi selgust ja läbipaistvust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seda põhimõtet järginud, mis on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus leiab siiski, et seda rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest ka apellatsioonikohtul on võimalik süü suurust mõjutavaid asjaolusid hinnata. 20.

§ 200

lg 1 näeb karistusena ette vangistust kaks kuni kümme aastat, mistõttu sanktsiooni keskmine määr on kuus aastat. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, sh karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Vägivallategu, mis seisneb ühes löögis näkku ja põhjustab kannatanule löögi ajal valu ja sinika silma all, ei viita ringkonnakohtu hinnangul

§ 200

lg 1 kontekstis süüle, mis on keskmisest suurem, võttes arvesse, et vägivald selle sätte tähenduses võib ulatuda ka pikemat aega isikule mõju avaldavatele tervisekahjustusteni (kuni 4 kuud). Tegemist on pigem keskmisest vähemintensiivsema vägivallateoga. Röövi ese oli praegusel juhul 600 eurot. Tegemist ei ole küll väikse summaga, kuid see jääb mitmekordselt alla olulise kahju määra

§ 121

p 1 tähenduses ja kriminaalasjast ei nähtu, et sellega oleks põhjustatud kannatanule olulisi majandusraskusi. Tunnistaja C ütlustest nähtub, et pärast sündmust muutus kannatanu senisega võrreldes veelgi eraklikumaks ega soovi ringi liikuda, kuid tunnistaja toob välja sedagi, et kannatanuga suhtlemine oli raskendatud juba enne tegu. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kannatanu kõrget iga (

§ 58p 3).

Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et R. Mitrovskise süü jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra. Eripreventiivseid kaalutlusi hinnates võtab kolleegium arvesse, et süüdistatavat on ka varem karistatud varavastaste kuritegude eest ja ka praeguses asjas on tuvastatud muu hulgas süstemaatiliselt varguste toimepanemine. Seega ei olnud etteheidetava teo puhul tegemist juhusliku (spontaanse) teoga, vaid väljakujunenud kuritegeliku käitumisega ja seejuures senisest raskema varavastase kuriteoga. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse maakohtu sedastatud vahemikku teo toimepanemise ja karistuse mõistmise vahel, mis tingib karistuse 1-23-1094 mõningast kergendamist. Siiski ei olnud kolleegiumi hinnangul tegemist ülemäära pika ajaga, mistõttu ei tingi see karistuse pikkuse vähendamist suures ulatuses. 21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles süüdistatavale mõisteti

§ 200

lg 1 järgi karistusena 6 aastat ja

§ 64lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas.

Kolleegium mõistab R. Mitrovskisele karistusena

§ 200

lg 1 järgi vangistuse neli aastat üksteist kuud ning liitkaristusena

§ 64lg 1 alusel samuti vangistuse neli aastat üksteist kuud.

Eripreventiivsed kaalutlused (varasemad karistused varavastaste süütegude eest ja praeguses asjas tuvastatud tegude hulk) ei võimalda praeguses asjas isiku vangistusest vabastamist tingimisi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. III

1. R. Mitrovskise kaitsja vandeadvokaat A. Toomemägi-Kivistik esitas
2. oktoobril 2023 riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt osutati süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 330 minuti ulatuses (maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine). Kaitsja palub määrata riigi õigusabi tasuks 475,20 eurot, sealhulgas käibemaks. Samuti esitas kaitsja
3. märtsil 2024 riigi õigusabi tasu taotluse kohtuistungiks valmistumise (60 minutit) ja kohtuistungil osalemise (84 minutit) eest, paludes määrata riigi õigusabi tasuna 211,06 eurot, sealhulgas käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 p-s 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Allkirjastatud digitaalselt