Obsah (14)

§ 69§ 99§ 371§ 372§ 181§ 657§ 75§ 363§ 3401§ 654§ 171§ 190§ 462§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8277 Kohtuasi X hag

§ 69

lg 4 ja

§ 99lg 1).

Samuti tuleb vaidlusaluse kinnisasja asukohast lähtuda kohtualluvuse kindlaksmääramisel kinnisasja sundtäitmisega seotud nõude osas, mistõttu allub hagiavaldus Pärnu Maakohtule (Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 45 § 1 p 3).

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. Maakohus märkis, et antud juhul ei saada kohus asja vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Pärnu Maakohtule (

§ 372

lg 7, § 75 lg 2), kuna hagi menetlemisest tuleb keelduda ka

§ 371lg 2 p 2 alusel.

4

1. TMS § 223 lg 1 alusel võib enampakkumise hagi alusel kehtetuks tunnistada, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Arestimine on TMS §-dest 55 ja 137 tulenevalt tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh kui vara on arestitud kehtiva täitedokumendita. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ühtegi TMS §-s 223 sätestatud põhjust, mis saaks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Enampakkumisel müüdud kinnisasi arestiti 13.03.
2. Etteheited seoses kinnisasja arestimisega tuli hagejal esitada TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See kehtib ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitades. Sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada ja selliselt rikkumise tagajärgi kõrvaldada (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 13). Samal põhjusel ei saa enampakkumise olulise tingimuse rikkumise tuvastamiseks alust anda väide, et kinnisasi müüdi alla selle hariliku väärtuse. Hagiavalduses esile toodu kohaselt arestiti kinnisasi mh ka täitmiskulude katteks. Arestimine ei muutu tühiseks sissenõudja nõude aegumise korral. TMS § 223¹ lg 6 ja § 48¹ lg 4 järgi ei vabasta nõude aegumine võlgnikku täitekulude kandmisest. Tulenevalt TMS § 48¹ lg-st 1 ja kohtutäituri seaduse §-st 41² koostab kohtutäitur tasumata täitekulude kohta uue otsuse, mis on samas täiteasjas jätkuvalt täitedokumendiks (vt TrtRnKm 31.05.2022, 2-2113633, p 7 jj). Selline regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Olukorras, kus täitemenetluses on võlgniku vara arestitud, ei vabastata võlgniku vara arestist, vaid tasunõude sissenõudmine toimub samas menetluses ja sama arestimisakti alusel (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 12–13). Harju Maakohtu 15.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12680 on hageja suhtes siduvalt tuvastatud kohtutäituri 15.08.2023 uue tasu väljamõistmise ja selle tagamiseks võlgniku vara jätkuva arestimise otsuse õiguspärasus. Isegi kui enampakkumisel müüdud kinnisasi oleks hageja püsielukohaks, millele kostja II vaidleb vastu ja mida ei kinnita mh hageja poolt hagiavalduses märgitud aadress, ei tähenda püsielukoha või lapsepõlvekodu müümine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist ega saa sellel põhjusel olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtutäituril on seadusest tulenev kohustus täitemenetlus läbi viia ja õigus kinnisasi enampakkumisel müüa.
3. Maakohus asus seisukohale, et hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole võimalik hagi rahuldada. Sellest tulenevalt puudub perspektiiv ka hageja teistel nõuetel, mille eelduseks on läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamine või eelpool kirjeldatud väidetavad rikkumised täitemenetluse läbiviimisel. Hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv. 12. Hageja taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi andmiseks tuleb

§ 181

lg 1 p 2 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata. Hageja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole seetõttu eeldatavasti edukas. Määruskaebus

1. Hageja esitas 05.06.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis hageja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palub saata asja 5 tagasi esimese astme kohtule menetlusabi ja riigi õigusabi andmise taotluste läbivaatamiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja esitas määruskaebuses taotluse määruskaebuse tagamiseks ning palus anda talle menetlusabi ning vabastada ta määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud, kuna hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib hagi täiendamist riigi õigusabi osutava advokaadi vahendusel. Maakohus oleks pidanud andma hagejale riigi õigusabi, jätma hagiavalduse käiguta, selgitama, kuidas tuleks hagejal oma nõuet täpsustada ning määrata õigusabi osutava advokaadi vahendusel puuduste kõrvaldamiseks ja hagiavalduse täiendamiseks tähtaeg.
3. Maakohus on

§ 371lg 2 p 2 alusel ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud.

Sätte kohaldamine eeldas tõendite hindamist, mida kohus ei saa menetlusse võtmise otsustamisel teha. Maakohus kohaldas ebaõigesti ka TMS § 223 lg-t 1, leides et TsÜS § 84 lg 1 ja § 86 lg 1 ning § 138 lg-te 1 ja 2 alusel ei ole võimalik nõuda ja tunnistada 10.05.2024 enampakkumist kehtetuks seoses vastuoluga heade kommetega ja hea usu põhimõttega. Maakohus oleks pidanud tulema järeldusele, et hagi on esitatud hageja kodu puutumatuse ning perekonnaellu ja eraellu sekkumise vältimise (PS § 33 ja § 26) kaitseks. Kordusenampakkumine toimus vastuolus TMS § 55 p-ga 1 ja § 53 lg-tega 1 ja

1. Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisel nimetatud asjaolusid hinnata, kuna see oleks eeldanud tõendite hindamist. Maakohus leidis ekslikult, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus jättis 06.06.2024 määrusega määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
3. Hageja esitas 09.06.2024 korduva määruskaebuse tagamise taotluse ning palus end menetlusabi korras taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
4. Harju Maakohus rahuldas 10.06.2024 määrusega hageja 05.06.2024 ja 09.06.5024 menetlusabi taotlused ja vabastas hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest.
5. Maakohus jättis määruskaebuse ja korduva määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata ja edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et selgitas kostjate seisukohad hagi menetlusse võtmise osas välja enne hagi menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu ei pidanud ta määruskaebemenetluses vajalikuks kostjate täiendavat ärakuulamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid määruse resolutsiooni sõnastust tuleb täpsustada selliselt, et täiteasjas nr 014/2007/1189 toimunud 10.05.2024 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest keeldutakse ka kostja II vastu ning hagi kostja II vastu keeldutakse menetlusse võtmast ka alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude osas. Muus 6 osas jätab ringkonnakohus vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 21. Harju Maakohus märkis, et hagiavaldus ei allu Harju Maakohtule, vaid Pärnu Maakohtule, kuid ta ei edasta hagiavaldust Pärnu Maakohtule, kuna hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda perspektiivituse tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 75

lg-st 4 tulenevalt ei kontrolli kõrgema astme kohus ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Hageja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu määrust osas, milles Harju Maakohus ei edastanud tsiviilasja Pärnu Maakohtule lahendamiseks, vaid keeldus ise hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust kohtualluvust puudutavas osas.

1. Hageja on esitanud käesolevas asjas hagi 10.05.2024 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189 ning on sellega seonduvalt esitanud kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude ning kostja II vastu nõude kinnisasja väljanõudmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ning nõude kasutuseeliste hüvitamiseks. Eelnimetatud enampakkumise tulemusel müüdi hagejale kuuluv ½ mõtteline osa hoonestatud kinnistust asukohaga Kusti, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond (kinnistusregistri nr 3516834) kostjale II.
2. TMS § 223 lg 1 alusel võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik; võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
3. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud selle perspektiivituse tõttu.

§ 371

lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis saaks anda alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 alusel. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust hagi menetlusse võtmise osas erinevale seisukohale.

1. Hagiavalduse kohaselt toimus vaidlusalune enampakkumine kohtutäituri 13.03.2014 arestimisakti alusel ning täitedokumendiks oli kohtutäituri 15.08.2023 otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et etteheited 7 seoses kinnisasja arestimisega tuli hagejal esitada TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Samuti ei ole hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludel alust asuda seisukohale, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et arestimisakti ei muuda tühiseks asjaolu, et kohtutäitur oli sissenõudja AS Riigi Kinnisvara nõude osas täitemenetluse nõude aegumise tõttu lõpetanud ning jätkas menetlust üksnes kohtutäituri tasu nõudes. Ka Riigikohus on selgitanud, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. Täitur saab rahuldada oma tasunõude arestitud kinnisasja arvel, vajadusel müües selle tasu katteks (vt RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 28).
2. Hageja poolt esile toodud asjaolud, et hageja oli enne täiteasjas kordusenampakkumise korraldamist uurinud Keskkonnaametilt võimalusi hoonestamata Laasivälja kinnistu (registriosa nr 2917334) riigipoolse omandamise kohta, ning et hageja oli esitanud tsiviilasjas nr 2-23-9972 hagiavalduse kostja II ja Q vastu kaasomandi kasutuskorra seadmiseks ja hageja taotles selles tsiviilasjas kohtutäituri puudutatud isikuna kaasamist ning ta oli palunud kohtutäiturilt luba tsiviilasjas kokkulepete sõlmimiseks ja taotlenud täitemenetluse peatamist, ei saa olla TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kaasomanike vaheline kohtumenetlus kasutuskorra seadmiseks ei mõjuta täitemenetluse kulgu ega takista täitemenetluses täitetoimingute tegemist, sh kinnisasja müümist enampakkumisel. Samuti ei takista enampakkumise läbiviimist ka asjaolu, et hageja oli esitanud hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, milles taotles nõude ositi tasumist. Ka asjaolu, et hageja oli uurinud Keskkonnaametilt võimalusi Laasivälja kinnistu riigipoolse omandamise kohta, ei viita enampakkumise tingimuste rikkumisele.
3. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et hagejal oli kinnistuga emotsionaalne seos ning hagejale kuuluv ½ osa kinnistust müüdi teisele kaasomanikule, kellega hagejal oli pooleli kaasomandi kasutuskorda puudutav kohtumenetlus, ei saa kolleegiumi hinnangul olla TMS § 223 lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. TMS § 87 lg 1 tulenevalt võivad enampakkumisel pakkujana osaleda kõik isikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või enampakkumisel isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Seega ei tule täitemenetluse seadustikust keeldu müüa enampakkumisel olev kinnisasi teisele kaasomanikule ning seda ei saa pidada ka heade kommete vastaseks TsÜS § 86 mõistes.
4. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-169-15, p 11). Hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolude õigsust eeldades ei oleks võimalik asuda seisukohale, et kohtutäitur on käitunud enampakkumise korraldamisel hea usu põhimõtte vastaselt. Seega ei oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine võimalik ka sel põhjendusel.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud andma hagejale peale riigi õigusabi taotluse lahendamist tähtaja hagiavalduse täiendamiseks. Vastavalt

§ 363lg 1 p 2 tuleb hagiavalduses välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud.

Hageja ei ole määruskaebemenetluses toonud välja, milliste asjaoludega soovis hageja oma hagiavaldust 8 täiendada. Kohtul tuleb anda menetlusosalisele

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui avalduse menetlemist takistavad puudused, mida on võimalik kõrvaldada. Kui kohus leiab, et hagi puudused ei ole kõrvaldatavad ja hagil puudub perspektiiv, on kohtul õigus hagi menetlusse võtmisest keelduda. 30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue on perspektiivitu, on seda ka müüdud asja kostjalt II väljanõudmise või alternatiivselt kahju hüvitamise ja kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise ning kostja II vastu esitatud kasutuseelise hüvitamise nõuded. Maakohtu määrust ei ole alust hagi perspektiivituse tõttu muuta ka riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste rahuldamata jätmise osas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 tulenevalt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samamoodi antakse

§ 181

lg 1 p 2 kohaselt menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 31. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste rahuldamata jätmise osas. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. 32. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hagiavalduse tervikuna menetlusse võtmisest keeldunud. Samas on maakohus kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest keeldutakse üksnes kostja I osas. Hageja on selle nõude esitanud mõlema kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust tuleb selguse huvides täpsustada ning märkida, et 10.05.2024 kordusenampakkumise hagi menetlusse võtmisest keeldutakse ka kostja II vastu. Samuti on maakohus jätnud resolutsioonis märkimata hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude kostja II vastu. Kuna ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni, esitab ta

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 juhindudes käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 33. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

34. Harju Maakohtu 10.06.2024 määrusega vabastati hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Võttes arvesse, hageja majanduslikku seisu ja tema osalist töövõimet, vabastab ringkonnakohus hageja määruskaebuse ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu summas 140 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 9 35. Hageja on määruskaebuses palunud asendada lahendis selle avalikustamisel tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Kohus rahuldab hageja taotluse hageja nime asendamiseks tähemärkidega ega avalikusta tema isikukoodi (

§ 462

lg 2 koostoimes

§ 463lg-ga 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 10