KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Kelly Oper Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-20-5818 Tsiviilasi Füüsilisest isikust võlgniku A S

) mõistes. 3. A S (pankrotis) pankrotimenetluses on jäänud rahuldamata järgmised võlausaldajate II järgu (

§ 153

lg 1 p 2) nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud Jaotis Väljamakse Saamata eurodes jäänud nr nõude (%) osa suurus eurodes eurodes Tervisekassa (endise 96,88 0,132 4,12 92,76

1. nimega Eesti Haigekassa) Eesti Vabariik Maksu- ja 73 156,60 99,868 3119,05 70 037,55
2. Tolliameti kaudu Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
3. Määrata A S (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks kogu 1

§ 164lg 1, § 171 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu
2. mai 2020 määrusega kuulutati välja A S-i (endine perenimi M; võlgnik) pankrot ning määrati pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihaldur ja/või haldur). Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, mistõttu toimkonna ülesandeid täitis võlausaldajate üldkoosolek. Haldur esitas kohtule
3. augustil 2020 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas
4. septembri 2020 määrusega. Haldur esitas
5. novembril 2020 maakohtule taotluse, milles palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus tegi
6. novembri 2020 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot ning tähtajaks nimetatud summat ei tasutud. Maakohus lõpetas
7. detsembri 2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur esitas
8. jaanuaril 2021 määruskaebuse maakohtu
9. detsembri 2020 määruse peale. Haldur palus vaidlustatud määrus tühistada ning tagastada halduri
10. novembri 2020 taotlus haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks. Kohus rahuldas halduri määruskaebuse. Haldur esitas
11. veebruaril 2024 taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja halduri tasu kinnitamiseks. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded
12. veebruaril
13. Teates on informatsioon selle kohta, et võlausaldajad võivad lõpparuandele esitada vastuväite Pärnu Maakohtusse 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Seega oli vastuväidete esitamise tähtaeg
14. märts
15. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
16. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku arvelduskontol 0,01 eurot.
17. mail 2020 kandis sinna kohtutäitur Anne Bökler enne pankroti väljakuulutamist arestitud, kuid sissenõudjale ülekandmata 50 eurot. Tartu Vangla on vangistusseaduse § 44 alusel kandnud pankrotivarasse kokku 5201,11 eurot. 2

§ 146

kohaselt: Kokku on pankrotivarast

§ 146

lg 1 alusel tehtud ja tehtavaid väljamakseid 3054,35 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud menetlusabina riigi vahenditest ja 2577,95 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt. 4. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I järk (

§ 153lg 1 p 1) – nõudeid ei esitatud.

II järk (

§ 153lg 1 p 2) – tunnustatud nõudeid rahuldati järgmiselt: 1.

Tervisekassa (endise nimega Eesti Haigekassa) - 4,12 eurot; 2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 3119,05 eurot. III järk (

§ 153lg 1 p 3) –nõudeid ei esitatud.

1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
2. Tervisekassa (endise nimega Eesti Haigekassa) - 92,76 eurot;
3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 70 037,55 eurot.
4. Pandiesemed puudusid. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Haldur ei ole hagisid esitanud ega ka kavatse neid esitada. Kohtukulud puudusid. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväidet esitanud. Haldurile teadaolevate andmete põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

7. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud ja on esitanud kohtule avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur on kahel korral kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku, kus päevakorras on usaldusisiku nimetamine ja kumbki võlausaldaja koosolekutest osa ei võtnud. Seega puudub neil huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Kohustustest vabastamise menetlust tuleks lühendada 3 aastani. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Maakohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega, leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Lisaks tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõppemine 9.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

a 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lg 3 p-i 52, §-de 65, 65-1, 66 ja 66-1 ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 183 lg 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele

§ 3lg 2, § 77 p-i 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning Ts

MS § 132 lg 4 p-i 9 redaktsiooni, mis kehtisid

1. a
2. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
3. a
4. veebruari, millest tulenevalt kohaldub pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
5. jaanuarini 2021.

§ 157p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande 3

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. 10. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteotunnustega tegu. 11.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

§-de 65 ja 66 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja nõuda kulude hüvitamist. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 65lg 1).

Kohus vabastab Ly Müürsoo tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja kinnitab halduri tasu kogu pankrotimenetluse aja eest 2034,35 eurot (sh käibemaks).

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 651

lg 1 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses olnud vara maksumus oli väike, haldur ei ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks

§ 65

lg 11 ja lg 12.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lgte 1-3 alusel.

§ 65

lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lg-te 1–3 ja

§ 661

lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 2020.

a menetlusse võetud maksejõuetusmenetlustes 116,80 eurot. Kokku on haldur kulutanud võlgniku pankrotimenetluses 14,5 tundi arvestusega 115 eurot tunnis, seega tasu on kokku 1667,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 366,85 eurot, kokku 2034,35 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 2034,35 eurot (sh käibemaks), kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg-tele 1-3. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4

§ 169

kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 lause 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158

lg-s 3 nimetatud aruandega ja avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse kohtule oma pankrotiavalduses.

§ 170

lg 2 sätestab, et avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et võlgniku avaldus vastab

§ 170lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 1 lause 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158

lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 13.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kuna haldur on kahel korral kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku, kus päevakorras on usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja kumbki võlausaldaja kummastki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Kohus peab põhjendatuks praeguses asjas kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 14. Kohus selgitab võlgnikule kui usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.  Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

 Usaldusisik peab

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti (

§ 173lg 4).

 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132,

§ 173lg 5). 5

§ 172lg 2).

 Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (

§ 172lg 4).

15.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.

1. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Kohus saadab võlgnikule igal aastal aruande vormi ning meeldetuletuse ja selgitused selle täitmise kohta. Esimene täidetud aruanne tuleb kohtule edastada hiljemalt
2. märtsil
3. Vastavalt ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. 17.

§ 1933

lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 6