Obsah (8)

§ 361§ 151§ 29§ 181§ 31§ 1§ 10§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-23-2391 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 361 lg 2 p 3). Mehe ütlustes Eestisse saabumise ja oma käikude kohta pärast Eestisse jõudmist on vastuolud. 2.2. PPA-l tuleb kontrollida X. X.i rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud andmete õigsust, väidete usutavust ja muid asjaolusid (

§ 361lg 2 p 4).

See võtab aega. 2.3. X. X. on teada andnud, et ta on kogenud vägivalda. Tegu võib olla haavatava inimesega (

§ 151lg 1).

Istungil selgitas mees, et ta viibis 2020–2022 vanglas.

1. a-l külastas vanglat J. Prigožin, eesmärgiga värvata kinnipeetavaid sõtta. X. X. keeldus. Seetõttu pandi ta üheksaks kuuks üksikvangistusse. Vanglaametnikud peksid teda (haavatavuse hindamise ankeeti on tema sõnul ekslikult märgitud, et teda peksid kaaskinnipeetavad). Pärast vabanemist peksid teda Wagneri eraarmeesse kuuluvad inimesed. Neid asjaolusid tuleb PPA-l kontrollida. 2.
2. Esineb oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb. Ta pöördus küll vabatahtlikult politseisse, kuid sisenes riiki ebaseaduslikult ning tema liikumisi pole olnud võimalik kindlaks teha (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8). Pole arusaadav, miks ta ei pöördunud PPA poole kohe pärast Narva jõudmist, vaid sõitis selleks Tallinna, arvestades ka seda, et ta väidetavalt ujus üle Narva jõe tavalistes riietes. Pole usutav, et ta jalutas märgades riietes pikalt öösel mööda võõrast linna. Usutav pole ka see, et võõras inimene oli nõus ta läbimärjana auto peale võtma ja Tallinna sõidutama. Tallinnasse jõudes läks ta hotelli, mitte otse politseisse. Samas oli tal enda sõnul raha otsas. X. X.il pole seoseid Eestiga, elukohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Vastuolulised ütlused vähendavad tema usaldusväärsust. 2.
3. X. X.i väitel tegeles ta sõjavastase tegevusega nii vanglas kui ka pärast vabanemist. Tema sõnul on Youtube’i keskkonnas tema videod, millel on pea miljon vaatajat. Need väited pole usutavad. Tema nime järgi tehtud Youtube’i otsing ei näita ühtki sellise sisuga videot. Rahvusvahelist kaitset asus mees otsima pool aastat pärast vanglast vabanemist. 2.
4. Kuna esineb põgenemisoht, ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 29) võimalik kohaldada. Mees on öelnud, et püüdis jõuda Euroopasse ja taotleda rahvusvahelist kaitset Kesk

Euroopas. Tal on sõber Saksamaal. Ta ei kavatsenud tulla Eestisse. Tema ütlused ei kinnita tema usaldusväärsust. Arusaamatu on ka see, miks ta kandis Eestisse saabudes endaga kaasas külmrelva. X. X.i paigutamine kinnipidamiskeskusesse üheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne. Talle on keskuses tagatud arstiabi ja psühholoogiline abi. 3. X. X. esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2023. a määrusega rahuldamata. 3.1. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi

§ 361lg 2 p 3 kohaldamise osas.

See kinnipidamise alus on kohaldatav piiril toimuvas menetluses, mille käigus otsustatakse rahvusvahelise kaitse taotleja õiguse üle liikmesriigi territooriumile siseneda. Praeguse juhul sellise menetlusega tegemist ei olnud. Mees oli juba jõudnud Tallinnasse. 3.2.

§ 361lg 2 p 4 kohaldas halduskohus õigesti.

X. X.i rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. PPA-l tuleb teha toiminguid, mis eeldavad taotleja osalust. Esineb oht, et X. X. põgeneb (VSS § 68 p 8). Halduskohus tõi õigesti esile vastuolud mehe ütlustes. Vastab tõele, et mees pöördus ise politseisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Seda ei saa aga pidada ümberlükkamatuks tõendiks selle kohta, et ta jääb taotluse menetluse ajaks Eestisse. Ta võis esitada taotluse ka selleks, et saada Schengeni alal viibimise alus ja liikuda hõlpsamalt 2 edasi. Ta võis pärast Tallinnas hotellis ööbimist pöörduda PPA poole ka põhjusel, et kartis, et politseile esitatakse tema kohta teade. 4. X. X. esitas määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 22. detsembri 2023. a määrusega menetlusse võtmata. 5. PPA esitas 22. novembril 2023 taotluse pikendada X. X.i kinnipidamise tähtaega. Tallinna Halduskohus andis 27. novembri 2023. a määrusega loa pidada X. X.it kinni kuni 27. märtsini 2024 (k.a). 5.1. X. X.i jätkuv kinnipidamine on vajalik, kuna tema rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolud ei ole veel välja selgitatud (

§ 361lg 2 p 4).

Rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA pidas temaga

1. novembril 2023 vestluse. PPA-l tuleb saadud infot kontrollida ja võrrelda seda päritolumaa infoga. Pärast seda tuleb teha uus intervjuu. 5.
2. X. X.i väited tema tagakiusamise kohta seoses Ukraina sõja vastasusega on üldsõnalised ja vasturääkivad. Väide, et ta levitas sõjavastast sõnumit Youtube’i kanalis, on tõendamata. Oluline on selgitada välja ka X. X.i terviseseisund seoses tema väitega, et ta on kogenud rasket vägivalda. 5.3.

§ 181

lg 1 järgi vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle vastuvõtmist. PPA ei ole seda tähtaega ületanud. 5.

1. Jätkuvalt esineb oht, et X. X. põgeneb. Isikuandmete ankeedi järgi oli tema eesmärk jõuda Saksamaale. Eestis esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse eeldatavasti olude sunnil. Kinnipidamiskeskusest vabanedes võib ta Eestist lahkuda. Tema Eestisse saabumise asjaolud on kahtlased. Venemaal karistati teda röövimise eest, mistõttu võib ta ohustada avalikku korda.
2. X. X. esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a määrusega rahuldamata.
5. PPA esitas
6. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba X. X.i kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. 7.
7. X. X.it on jätkuvalt alus kinni pidada

§ 361lg 2 p 4 alusel.

On oluline, et mees oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamiseks ja tulevase väljasaatmise jaoks. PPA tegi 4. märtsil 2024 X. X.iga uue intervjuu, milles tõi esile eelmise vestluse ebakõlad. X. X.il on nüüd võimalus esitada tõendeid. Pärast seda peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ja taotlejale kätte toimetama. Haldusmenetlus lõppeb haldusakti teatavaks tegemisega.

§ 361

lg 2 p 4 on kohaldatav kuni lõpliku otsuse (vt

§ 31lg 2) tegemiseni.

Halduskohtul tuleb rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise korral rakendada uurimisprintsiipi ja teha võimaluse korral ise uus otsus. Ka Euroopa Komisjon on sellist lähenemist toetanud. 7.

1. Põgenemisohtu saab tõdeda VSS § 68 p-de 6 ja 8 alusel. X. X. on mitmel intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi minna. Ta ületas piiri ettekavatsetult ebaseaduslikul viisil. Tema algne eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset siin, vaid liikuda edasi KeskEuroopasse. Põgenemise ohtu suurendab see, et mees teab praeguseks, et PPA tema ütlusi ei usu ja tema rahvusvahelise kaitse taotlus võib jääda rahuldamata. 7.
2. X. X.it on alust kinni pidada ka

§ 361lg 2 p 6 alusel.

X. X.i sõnul viibis ta aastatel 2020–2023 rangema režiimiga koloonias. Sinna paigutatakse inimesed, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta ületas piiri ebaseaduslikult ja kohtud on leidnud, et tema Eestisse 3 saabumise asjaolud äratavad kahtlust. Praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule. 7.

1. Põgenemisoht on põhjendatud ka VSS § 68 p 4 alusel. Kaasani linnakohtu
2. mai
3. a otsuse järgi röövis ta
4. detsembril 2012 talle teenust osutanud prostituuti, ähvardades teda relvataolise esemega. Mehele määrati kolmeaastane vanglakaristus. 7.
5. Leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 29) pole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada.

Tema varasem käitumine ei anna alust teda usaldada. Vabaduses viibides võib ta hakata end varjama või lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. Tal pole PPA-le teadaolevalt Eestis lähedasi ega võimalikku elukohta. 7.

1. Kinnipidamine ei riiva X. X.i õigusi ülemäära. See ei ohusta tema tervist ega turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud majutus, toitlustus, arstiabi kättesaadavus ja võimalus viibida värske õhu käes.
2. Istungil vaidles X. X. PPA taotlusele vastu. Mees selgitas, et PPA on tema sõnu valesti mõistnud. Kui ta politseisse pöördus, ütles ta, et soovib külastada tuttavaid Saksamaal, kui selleks võimalus avaneb. Ta ei kavatsenud lihtsalt Saksamaale sõita. Seda kinnitab fakt, et ta pöördus vabatahtlikult politseisse. Ta ei esitanud varjupaigataotlust Narvas, kuna jõudis sinna hilisõhtul. Ta sõitis Tallinna, puhkas ja pöördus siis politseisse. Varem on leitud, et põgenemisohtu kinnitab see, et pole usutav, et mees ujus üle Narva jõe. Tänaseks on PPA-l selle kohta tõendid olemas. 8.
3. KPK-s viibides ei saa X. X. koguda tõendeid varjupaiga saamiseks. Vajalikud dokumendid läksid kaduma koos Narva jõkke uppunud seljakotiga. X. X. peab tõendite taastamiseks inimestega suhtlema. Osa tõendeid on ta saanud interneti vahendusel. 8.
4. X. X.i sõnul on ta füüsiliselt enam-vähem terve, kuid tema psühholoogiline tervis kannatab. 8.
5. Põgenemisoht on väga väike. Vabaduses saaks X. X. isikut tõendava dokumendi (rahvusvahelise kaitse taotleja kaart). 8.
6. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas X. X., et viibis esimesel korral vanglas röövimise eest (kriminaalkoodeks § 162). Uurimise all oli ta üheksa kuud ja vanglas üheksa kuud. Teisel korral oli ta vanglas kaks aastat ja kuus kuud. Teda karistati väljapressimise eest (kriminaalkoodeks § 163).
7. PPA esindaja selgitas istungil vastuseks kohtu küsimusele, et selle kohta, kas

§ 1

36 lg 2 p 4 saab kohaldada ka pärast seda, kui PPA langetab otsuse varjupaigamenetluses, on olnud vaidlusi. PPA pöördus selguse saamiseks Siseministeeriumi poole. Ministeerium küsis seisukohta Euroopa Komisjonilt ja sai vastuse (digitoimiku leht (dtl) 380). Komisjoni vastuse järgi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p b kohaldatav kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Kui inimene vaidlustab varjupaiga andmisest keeldumise otsuse, on ta jätkuvalt varjupaigataotleja staatuses ja kohaldada tuleb direktiivi nõuded (mitte üksnes kinnipidamisele kohalduvaid norme, vaid ka teisi). Siiski tuleb kinnipidamist otsustades silmas pidada kõiki art 8 nõudeid (mitte üksnes põgenemisohu esinemist): individuaalset hindamist, leebemate meetmete puudumist, õiguspärast eesmärki ja nõuet, et kinnipidamine kestaks üksnes lühima võimaliku aja. 4 KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kohus võtab asja juurde PPA 22. märtsil 2024 esitatud tõendi (Euroopa Komisjonist saadetud ingliskeelne vastus). Kuna kohus lahendab PPA taotluse lihtmenetluses ja viivitamata, võtab kohus tõendi vastu ilma tõlketa (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 4 ja § 134 lg 2 p 4). Istungil kinnitas X. X.i esindaja, et saab inglise keelest aru. X. X. ütles, et saab selle dokumendi enda jaoks tõlkida sõnastiku abil. 11. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 12. PPA taotleb esmalt X. X.i kinnipidamist

§ 361

lg 2 p-s 4 sätestatud alusel: see on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul on oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneks. 13.

§ 361

lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada inimese kättesaadavus menetlustoiminguteks, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude selgitamiseks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad inimese isiklikku osalust ja kättesaadavust.

1. Kohus on varem lubanud X. X.it sel alusel kinni pidada. Praeguse määruse tegemise aja seisuga on see endiselt põhjendatud. PPA on selgitanud, et tegi
2. märtsil 2024 X. X.iga intervjuu, kus juhtis tema tähelepanu ebakõladele tema väidetes. Taotlejal on nüüd võimalus neile seisukohtadele vastata ja tõendeid esitada. On vajalik, et X. X. oleks tema taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav.
3. Oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb, esineb endiselt. Mees on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (VSS § 68 p 8). Kohtud on varem leidnud, et tema selgitused oma liikumiste kohta pole usutavad. Isegi kui praeguseks on selgunud, et mees tõepoolest ujus üle Narva jõe, ei ole endiselt selge, kuidas ja mis eesmärgiga ta sealt Tallinna liikus. Põgenemise ohtu kinnitab ka see, et tegu on inimesega, kes on varem korduvalt seadusega pahuksisse sattunud ja kandnud vanglakaristust röövi ning väljapressimise eest (VSS § 68 p 4). Ka asjaolu, et PPA on andnud X. X.ile teada oma esialgse hinnangu, et tema varjupaigataotlus võib jääda rahuldamata, suurendab ohtu, et mees loobub oma viibimise seadustamisest ja asub end varjama.
4. Varjupaigataotluse kohta tuleb PPA-l teha otsus hiljemalt
5. aprillil 2024 (vt

§ 1

18 lg 1), kui ei esine alust taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada (vt

§ 181lg 2).

Kohus ei nõustu PPA-ga selles, et

§ 361

lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alust võiks jätkuvalt kohaldada ka juhul, kui PPA teeb otsuse X. X.i taotluse tagasilükkamise kohta. Senises kohtupraktikas pole seda võimalikuks peetud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-246, p 9). 17. Riigikohus on

§ 361

lg 2 p 4 kohta selgitanud, et sel alusel inimese kinnipidamist taotledes peab PPA ära näitama, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida. Inimese kinnipidamiseks peab olema konkreetne ja pakiline vajadus (

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-19-1068, p 25). Võimalus, et inimene vaidlustab tema varjupaigataotluse tagasilükkamise kohta tehtud otsuse, samuti võimalus, et järgnevas kohtumenetluses tekkib vajadus tema 5 osalusel asjaolusid välja selgitada, on hüpoteetiline. Tegu pole konkreetse ja pakilise vajadusega, mis õigustaks inimeselt vabaduse võtmist. 18.

§ 361lg 2 p-s 4 põhineb direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-l b.

Euroopa Kohus on selgitanud, et võttes arvesse seda, kui rasket vabadusõiguse riivet kinnipidamine endast kujutab, ja selle õiguse tähtsust, on liikmesriigi pädevate asutuste võimalus kolmanda riigi kodanikke kinni pidada rangelt piiritletud (otsus asjas C‑72/22 PPU Valstybės sienos apsaugos tarnyba jt, p-d 83 ja 86). Iga art 8 lg-s 3 loetletud kinnipidamist õigustav alus vastab konkreetsele vajadusele. Punkti b alusel võidakse taotleja kinni pidada ainult siis, kui tema taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik ilma kinnipidamiseta kindlaks teha. Taotleja peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ja teda hoitakse kinni ainult seni, kuni direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud alused on kohaldatavad (otsus asjas C-18/16 K., p-d 42 ja 45). Kui ilmneb, et kinnipidamise õiguspärasuse tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud, tuleb puudutatud isik viivitamatult vabastada (otsus liidetud kohtuasjades C‑704/20 ja C‑39/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Examen d’office de la rétention), p 79). 19. PPA esitatud kiri Euroopa Komisjonist ei anna alust senisest riigisisesest kohtupraktikast irduda. Vaidlust pole kirjas märgitud tõdemuse üle, et taotluse esitanud inimene on varjupaigataotleja staatuses kuni lõpliku otsuse tegemiseni, sh tagasilükkamise otsuse vaidlustamise tähtaja kestel (

§ 31lg 1 p 1) ja halduskohtu otsuse tegemiseni (samas, p 2).

Kui selle aja jooksul – näiteks kohtumenetluse raames – ilmneb konkreetne vajadus inimese osalusel mingeid asjaolusid välja selgitada, on võimalik pidada ta kinni

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Kirjas on rõhutatud, et täidetud peavad olema ka kõik muud kinnipidamise eeldused. Olukorras, kus konkreetset vajadust mingeid asjaolusid inimese osalusel välja selgitada pole (veel) ilmnenud, ei ole inimeselt vabaduse võtmisele seatud ranged eeldused täidetud. Seega ei kinnita esitatud kiri kohtu hinnangul PPA järeldust, et inimese kinnipidamine võiks

§ 361

lg 2 p 4 alusel ilma konkreetse vajaduseta jätkuda ka pärast varjupaigataotluse tagasilükkamist. 20.

§ 361

lg 2 p 6 alusel võib varjupaigataotleja kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Inimese sellel alusel kinnipidamisega kaitstakse avalikkust tema käitumisega kaasneda võivate ohtude eest. Inimese kinnipidamine on põhjendatud üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi, ning oht avalikule korrale on märkimisväärne (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-1068, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Kohus nõustub PPA-ga, et X. X.i puhul on need tingimused täidetud. Ta kinnitas istungil, et on Venemaal kahel korral kriminaalkorras karistatud: röövimise ja väljapressimise eest. Viimase vanglakaristuse lõpust (
2. või
3. a-l) polnud tema Eestisse saabumise ajaks möödunud palju aega. Arvestades kuritegude iseloomu ja nende toimepanemise aega, on X. X.ist lähtuv oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Ka selle aluse kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et esineb oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb.
4. Põgenemise ohu tõttu poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt

§ 10lg 2) tõhusad.

1. Kuigi kinnipidamine on praeguseks kestnud juba kuus kuud, ei ole kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamiskeskuses viibimine ei sea ohtu X. X.i tervist ega turvalisust. Keskuses on tagatud majutus ja toitlustus, värskes õhus viibimise võimalus, arstiabi ja vaba aja veetmise võimalused. Ka on X. X.il võimalik suhelda 6 välismaailmaga, kuna keskuses on võimalik kasutada nii mobiiltelefone kui ka internetti. Seeläbi on X. X.il võimalik koguda ka oma varjupaigataotluse menetluse jaoks vajalikke tõendeid.
2. Eeltoodu põhjal annab kohus loa pidada X. X.it

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinni senikaua, kuni konkreetne vajadus tema osalusel varjupaigamenetluses olulisi asjaolusid välja selgitada ära langeb, aga mitte kauem kui neli kuud. Kohus annab loa pidada X. X.it kinni

§ 361

lg 2 p 6 alusel, kuni temast lähtuva ohu äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud. 25. Määruse avaldamisel tuleb X. X.i nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5 ja

§ 13lg 1).

Kuna X. X.it esindab kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat, ei tõlgi kohus määrust tema jaoks vene keelde. X. X. saab määrusega tutvuda oma esindaja vahendusel.

1. A. Matvejev esitas
2. märtsil 2024 taotluse riigi õigusabi tasu saamiseks (dtl 376). A. Matvejev palus suurendada tavapärast tasumäära 100% võrra ja määrata 86 minuti vältel ositatud riigi õigusabi tasu suuruseks 273 eurot ja 28 senti.
3. märtsil 2024 esitatud avalduses loobus advokaat tasumäära suurendamise avaldusest ja palus määrata tasu normaalmääras.
4. Justiitsministri
5. juuli
6. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses 39 eurot iga poole tunni kohta. 86 minuti õigusabi osutamise eest tuleb advokaadile määrata seega tasu 136 eurot ja 40 senti (koos käibemaksuga). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 7