1-21-7543/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2024 1-21-7543 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Steven Asur (ik 50012212718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Steven Asur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Kirill Gromov RESOLUTSIOON Jätta Steven Asuri määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Steven Asur tunnistati süüdi Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsusega KarS § 274 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 3-§ 25 lg 1 järgi karistati teda 1kuise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplik liitkaristus on 3 aastat 21 päeva vangistust alates
9. maist
10. Karistuse lõpptähtaeg saabub
11. mail
13. Vangla esitas materjalid S. Asuri vabastamise otsustamiseks ning toetab vabastamist. Selle arvamusega soostub omapoolseid argumente lisamata prokuratuuri esindaja.
14. Kohus tuvastas, et materiaalsed alused S. Asuri vabastamiseks on täitmata.
15. Vangistusaegset käitumist iseloomustab positiivsest küljest sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ aktiivne osalemine ja kaasaarutamine. Programmi „Õige hetk“ tagasisidest nähtuvalt on S. Asuri viimaste aastate suhtumistes ja hoiakutes toimunud positiivseid muutusi. Samas on tema jutt vahel mõistlik, teisel hetkel seisukohad jäigad ja jonnakad. Motivatsioon ja eneseusk kõigub ning on mõjutatud hetketujust ja olukorrast. S. Asur alustas õpinguid
16. klassis, ent eemaldati käitumisprobleemide tõttu. Ta töötab köögitöölisena. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. S. Asuri suhtes on kasutatud julgeolekuabinõusid. S. Asur selgitas istungil, et astus vahele teiste tülile. Sündmuse tõttu on S. Asuri suhtes algatatud kriminaalasi. Kohus järeldas sellest, et S. Asuri käitumine on tugevalt juhitud emotsioonidest ning ta võib ka vabanemise järel sattuda taolistesse olukordadesse.
17. S. Asur asuks elama Lootuse külla. Peale rehabilitatsiooni elukoht hetkel puudub. S. Asuril puudub põhiharidus.
18. Süüdlane töötas viimati mitteametlikult
19. a suvel Soomes. Seejärel elatus narkootikumide müümisest. Mõningad tööoskused võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Samas on tal võlad, mille maksmiseks S. Asur motiveeritud ei olnud, tehes kõik sissetuleku varjamiseks. Soomes tegeles S. Asur narkootikumide müümisega majanduslikul eesmärgil. Lisaks on teda karistatud varguste ning röövimise katse eest. Raha kulus peamiselt alkoholi ja narkootikumide ostmiseks. Ta soovib asuda tööle õemehe ettevõttesse.
20. S. Asuri suhtlusvõrgustik on nõus teda toetama. Ema suhtleb pojaga igapäevaselt. Keerulised on suhted endise elukaaslasega. Varasemalt on S. Asuri suhtlusringkonda kuulunud ka kriminaalkorras karistatud isikud.
21. S. Asurit on kriminaalkorras karistatud 11 korral, sh kuuel korral Soomes. Ta kannab neljandat vangistust. Teda on karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu, pommiähvarduse, varguse, sõidukite ärandamise, korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Soomes on teda korduvalt karistatud uimastite vahendamise, alkoholi- või narkojoobes juhtimise, juhtimisõiguseta juhtimise, ohtliku juhtimise, varguste, korduvalt ebaseaduslikult riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasa aitamise, relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamise või kasutamise eest vangistusega kui ka rahalise karistusega. Eestis kannab ta karistust vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu ja kehalise väärkohtlemise katse eest.
22. S. Asur asuks elama Lootuse külla, kus talle pakutaks 10-12 kuu pikkust alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise programmi. See iseenesest positiivne asjaolu ei veennud, arvestades S. Asuri suhtumist ja tervislikku seisundit kohut, et S. Asur on võimeline programmi edukalt läbima. Uute kuritegude riski näitavad tasumata võlad ning varasemalt narkootikumidega seotud ja varavastaste kuritegude toimepanemine majandusliku kasu saamise eesmärgil.
23. Uute kuritegude ohukohta nägi kohus S. Asuri sõltuvuskäitumises. Süüdlane alustas alkoholi tarvitamist 10-aastasena. Varasemalt on S. Asur korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmise vangistuste jooksul diagnoositi S. Asuril lisaks amfetamiinisõltuvus. Peale vabanemist hakkas ta tarvitama alkoholi ja narkootikume ning vanglas omandatud teadmised ununesid. Amfetamiini tarvitas S. Asur igapäevaselt, viimati
24. a enne vanglasse sattumist. Amfetamiinimüüjana oli narkootikum talle kättesaadav. Lisaks tarvitas ta igapäevaselt GHB-d. Lootuse külla minemine aitaks küll sõltuvusest vabaneda, ent ei hoiaks ära uusi kuritegusid. MÄÄRUSKAEBUS
25. S. Asur palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt.
26. Tegemist on S. Asuri viimase võimalusega vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Toetust selleks avaldasid vangla ning prokuratuur. S. Asur möönab raskete sõltuvusprobleemide olemasolu, mis on tekitanud kõigile palju muret. S. Asur soovib minna Lootuse külla, et seal süvendatult tegeleda sõltuvusprobleemi ja vaimse tervise taastamisega. 2
27. Väär on kohtu arvamus, et S. Asur ei suudaks Lootuse küla programmi läbida. Ta on vanglas sotsiaalprogrammid läbinud. Tõsi – koolis käimine ebaõnnestus: teemad ei huvitanud S. Asurit ning mahajäämuse tõttu ei saanud ta õpetajast aru. Ta palub anda endale uue võimaluse enda muutumise tõestamiseks ning sõltuvusprobleemid seljatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Riigikohus on
29. novembri 2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
30. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhistamiskohustuse läbi. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Asuri ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus asjakohaselt argumenteerinud, miks süüdlase varasem elukäik, võimalikud vabanemisjärgsed ning süüdlase isikust tulenevad riskid annavad õigustatud põhjuse kahelda süüdlase vabanemisjärgses õiguskuulekuses. Määruskaebuses ei ole otseselt ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Küll aga on S. Asur täiendavalt põhjendanud, mis ta tuleks praegu vabastada. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaebaja väidetele olemas nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis. Süüdlase soov end muuta ei ole varasemalt realiseerunud. Maakohtu määruses välja toodud uute kuritegude riskitegurite tõttu ringkonnakohtus maakohtu määruse tühistamiseks edulootust ei oleks.
31. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3