KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mail 2024, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-5612 Kohtuasi P. B. hagi E. B. vastu el
§ 101lg-tele 3 ja 4.
- Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
- (kümnendaks) kuupäevaks O. T.´i arvelduskontole nr EEXXX, Swedbank selgitusega „P. B. elatis“.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). EDASIKAEBAMISE KORD 1
(4)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD
- P. B. esitas oma seadusliku esindaja O. T. kaudu 30.04.2024.a. hagi E. B. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on E. B. ja O. T hageja vanemad. Alates juunist 2022.a kostja ja hageja esindaja koos ei ela. Hageja elab enda seadusliku esindaja O. T.(ema) juures. Alates juulist 2022.a kostja on toetanud hagejat materiaalselt igakuiselt summas 210-220 eurot kuus, kostja ja hageja esindaja vahel oli suuline kokkuleppe tasuda elatist seadusjärgses alammääras. Alates juulist 2022.a kuni tänase päevani kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks summas 220 eurot. Märtsikuus 2024.a hageja esindaja on kirjalikult palunud kostjat suurendada makstavat elatisraha seadusega kehtestatud miinimumini. Kostja jättis hageja esindaja palve tähelepanuta ning jätkab elatisraha maksmist enda äranägemise järgi 220 eurot. Eeltoodu on tänapäeval ilmselgelt ebapiisav. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja elatise alates 01.05.2024 igakuiselt 287,72 eurot (mida indekseeritakse ja korrigeeritakse iga aasta
- aprillil vastavalt
§ 101lgtele 3–5).
MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohus võttis 18.04.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 06.05.2024 KÄPO-s, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
- E. B. on P. B. isa. 2
(4)Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 100
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes
§ 101
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
§ 101
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 5. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja
§ 101
järgi arvestatud miinimummääras ehk summas 287,72 eurot.
§ 101
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras 287,72 eurot.
§ 101
lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta
- aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
- aprillil. Keskmine brutopalk
- aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.
§ 101
lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -
§ 101
lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub
§ 101
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -
§ 101
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.
101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagist tulenevalt hageja ja kostja koos viibitav aeg ei kuulu antu alusel arvestamisele.
- Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
- Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3
(4)MENETLUSKULUD 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4
(4)