KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2963 Haldusasi Politseija

) alusel ning alustati menetlustoimingutega.

1. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 määrusega PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus andis 04.01.2024 määrusega loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega tähtaega kuni 04.05.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2024 määrusega Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata.
3. PPA esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pikendada

§ 362

lg 5 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. Puudutatud isik võib põgeneda. Ei ole vaidlust, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast kodumaalt lahkumist viibinud Venemaal seaduslikult. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi välispiiri grupis, mis tähendab, et ta pani toime kriminaalkuriteo. Isik on ka pidevalt väitnud, et ta ei kavatse täita Indiasse lahkumise ettekirjutust (VSS § 68 lg 6). Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt oli see dokument isikul kotis ja ta jättis selle Venemaal metsa, kuna ei jaksanud seda tassida. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Seega võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud. Põhjendatud ja vajalik on pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks (

§ 361lg 2 p 4).

Selle menetluse käigus on temaga tehtud intervjuu 25.01.2024, kus ta esitas erinevaid, segaseid seletusi, mis ei ole eluliselt usutavad. Isik ei esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Pärast telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on vaja isikuga teha uus vestlus ning samuti peab PPA koguma päritolumaa infot ja võrdlema seda isiku ütlustega. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isik ei ole suutnud põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. Isiku ütlused ja põhjendused on vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega. PPA-l on põhjust kahelda isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas. Isik väitis, et algne plaan oli reisida Pariisi. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ligikaudu 10 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri ning see, et isiku osas alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas Eesti välispiiri koos grupiga ning pärast kinnipidamist oli esialgu nõus naasma Venemaale, kuid hiljem esitas enda väljasaatmise takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaale. Senise info põhjal on selge, et isiku näol on tegu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga. Seega on täidetud ka

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA-le teadaolevalt ei ole tal Eestis võimalikku elukohta. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega.

1. X selgitas 26.04.2024 kohtuistungil, et ta on juba neli kuud viibinud kinnipidamiskeskuses. See on tekitanud stressi ja depressiooni. Ta võiks edaspidi viibida majutuskeskuses. Ta teeb PPA-ga koostööd ja ei lahku Eestist. Isikul ei ole ka reisidokumente, mistõttu ta ei saagi Eestist kuskile teise riiki minna. Indiasse ei soovi ta tagasi minna, sest seal on tema elu ohus.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.
3. Täidetud on

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku jätkuvaks kinnipidamiseks.

PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Isikul ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. On usutav, et olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). Isik on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p 6). Kuivõrd tuvastatud on põgenemise oht, võib eeldada, et muud

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Isiku osas puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks. Puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

Tulenevalt isikuga seotud asjaoludest kogumis saab jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab jätkuvat kinnipidamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.04.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Kuna puudutatud isikut on kinni peetud juba alates
2. a lõpust, on tema põhiõiguste riive suurenenud ning jätkuv kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Puudutatud isik tõi istungil välja ka vaimse tervise probleemid, mis on kinnipidamiskeskuses süvenenud. Halduskohus ei ole pidanud vajalikuks terviseseisundi kohta täpsemaid andmeid välja selgitada ja on asetanud seega lubamatult tõendamiskoormuse puudutatud isikule. Isik on kirjeldanud oma läbielamisi päritoluriigis ja on seega haavatav. Isikule ei ole kinnipidamiskeskuses pakutud vaimse tervise alast abi, isikul takistab kaebuste esitamist keelebarjäär. Kinnipidamisega seoses on ka riive pereelule, sest isikul on mitmed pereliikmed, kellega ühenduse hoidmine on ilmselgelt 3

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused pole täidetud.

PPA selgitused, miks on vaja isikut rahvusvahelise kaitse menetluses kinni pidada, on vastuolulised, üldised ja umbmäärased. Jääb arusaamatuks, mis on see info, mille väljaselgitamiseks on vajalik isikut kinni pidada. PPA on vajalike menetlustoimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. Täidetud pole ka

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise eeldused.

Mistahes kinnipidamist kuni 48 tunniks, mis on toimunud VSS § 15 lg 1 alusel, ei saa pidada kinnipidamiseks lahkumiskohustuse menetluse raames. Isiku esialgse kinnipidamise ajal VSS alusel ei saanud PPA kohe teada, et isikul puudub seaduslik viibimisalus, sest tal polnud dokumente. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse juba 4 tundi pärast kinnipidamist ning esimesel võimalusel, sest ta ei valda muud keelt peale oma emakeele.

1. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Isiku ütlused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta on olnud muutuvad ja ei ole eluliselt usutavad. Isik peeti kinni eraldatud hõredalt asustatud alal koos seitsme teise isikuga. Tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Kinnipidamisel oli ilmne, et isik on koos teistega on ületanud Eesti piiri ja sisenenud Eestisse ebaseaduslikult. PPA valmistas ette isikute tagasiandmist Venemaale, kuna Venemaa tunnistas ebaseaduslikku piiriületust. Enne üleandmist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti VSS alusel kinni kell 8:59 ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 21:30, s.o ca 12,5 tundi hiljem. Isiku kinnipidamist ei takista tema terviseseisund. Isiku esmane ülevaatus tehti kinnipidamiskeskusesse saabumisele järgnevalt päeval. Leiti, et isikul kroonilisi ja ägedaid haigusi ei esine; ta oli läbivaatamisel kontaktne, adekvaatne, orienteerunud ajas ja kohas; traumasid ja kirurgilisi operatsioone pole väidetavalt olnud; igapäevaselt ravimeid ei tarbi. Isik pöördus 28.05.2024 arsti poole palaviku tõttu. Isikul oli ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus ja talle anti ravimid. Rohkem ei ole isik meditsiinilise abi saamiseks pöördumisi teinud. Kinnipidamiskeskuses on tagatud psühholoogi vastuvõtt, kuhu isik ei ole soovinud kordagi minna. Psühholoogi vastuvõtud on alati isikute emakeeles ning info psühholoogi vastuvõtuaegadega on neile teada. Isik on ise kinnitanud 21.05.2024 vestluses, et tema tervislik seisund on hea ning kaebuseid tal ei ole, ta ei väitnud, et tal oleks psühholoogilisi probleeme. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb tal oma soov edastada ametnikele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil koos tõlgiga. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti väljendada tõlgi vahendusel 26.04.2024 istungil. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt kaebaja taotluse jätta tõlgi kulud riigi kanda ja korraldab HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste riigi kulul tõlkimise hindi keelde. 4

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud

361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. 12.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav. PPA selgitas taotluses, et isik on rahvusvahelise kaitse menetluse vestlusel andnud vastuolulisi ja ebausutavaid selgitusi ning samas pole esitanud mingeid tagakiusamist tõendavaid dokumente, mistõttu on PPA-l on vaja teha isikuga uus vestlus ning koguda päritolumaa infot, võrdlemaks seda isiku ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA selgitused asjakohased. Varjupaigamenetluses ei saa PPA pöörduda teabe saamiseks taotleja päritoluriigi ametiasutuste poole.

§ 18

lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. Selleks tuleb põhjalikult analüüsida taotleja väidetut ja võrrelda seda muudest allikatest saadud infoga. PPA ei pea menetluse ajal põhjendama, millist konkreetsemat teavet ta peab veel vajalikuks sel eesmärgil koguda. Ka ei ole PPA rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisega põhjendamatult viivitanud.

§ 181

lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg ei ole möödunud ja PPA esindaja kinnitas 26.04.2024 istungil, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehakse otsus selle tähtaja sees (29.04.2024 istungi helisalvestis, kell 09.53). Selle kuuekuulise tähtaja piires saab isiku ebamõistlikult pikast kinnipidamisest rääkida, kui rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollimist vajavate asjaolude laadi, selleks tehtud toiminguid ja PPA üldist töökoormust arvesse võttes saab asuda seisukohale, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike toimingute tegemisega on ilmselgelt põhjendamatult viivitatud. 13. Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus leiab, et PPA tugines puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-dele 6 ja 8, s.o asjaoludele, et isiku hoiakutest võib järeldada, et ta ei soovi võimalikku tulevast lahkumiskohustust täita ning ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Praegusel juhul ei viita põgenemisohule üksnes ebaseadusliku piiri 5

§ 361

lg 2 p 4 alusel ei saa puudutatud isikut siiski kinni pidada kauem kui rahvusvahelise kaitse menetluses otsuse tegemiseni. PPA kinnitusel tehakse kõnealune otsus

§ 18

lg-s sätestatud tähtajaks, s.t 6 kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisest. Seejärel peab isiku kinnipidamiseks olema muu alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on täidetud ka

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Tagasisaatmisotsuse vastuvõtmise menetlus algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist

§ 361

lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p-d 21–22). Puudutatud isik peeti kinni 21.12.2023 kell 08.59 Setomaa vallas Masluva külas (dtl 10). Tegemist on hõredalt asustatud piirkonnaga Eesti ja Venemaa vahelise piiri lähedal. Isikul puudus isikut tõendav dokument ja tema isikusamasus tuvastati tema enda ütluste alusel. Puudutatud isik ei väitnud ega tõendanud, et tal on mõni välismaalaste seaduse §-s 43 nimetatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Juba esmase, VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidamise protokollis on kajastatud see, et ta ületas piiri ebaseaduslikult (dtl 10). Nii saab asuda seisukohale, et PPA ametnikud said juba vähemalt vahetult pärast puudutatud isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et ta viibib riigis ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 21.12.2023 kell 21.30 (dtl 14), seega ca 12,5 tundi pärast esmast kinnipidamist, nagu märkis ka halduskohus oma määruses. Usutav on PPA väide, et valmistati ette puudutatud isiku ja temaga koos olnud teiste India kodanike tagasiandmist Venemaale ja sellest anti isikutele ka teada. See nähtub samas isikute grupis olnu selgitustest haldusasjas nr 3-23-2962 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2024 määrus nr 3-23-2962, p 23). Seega on põhjendatud hinnang, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 6

§ 29

lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ka ebaproportsionaalseks, arvestades et

§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus ka isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. PPA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et isiku terviseseisundit on kinnipidamiskeskusesse saabumisel kontrollitud, tal ei ole kroonilisi ja ägedaid haigusi, igapäevaselt ravimeid ei tarvita. Isik on ise teinud vaid ühe pöördumise meditsiinilise abi saamiseks: 28.05.2024, kui tal oli ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus. Kinnipidamiskeskuses on tagatud psühholoogi vastuvõtt, kuhu isik ei ole soovinud kordagi minna. Isik on ise kinnitanud 21.05.2024 vestlusel, et tema tervislik seisund on hea (dtl 291). Kinnipidamiskeskuses on tagatud välismaalastele arstiabi, sh kiireloomulistel juhtudel kiirabi kutsumine. Kahelda võib isiku väites, et kaebuste esitamist takistab keelebarjäär. See ei ole takistanud tal pöördumast nt korduvalt kinnipidamiskeskuse ametniku poole selleks, et esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi määramiseks (dtl 94 jj; dtl 239 jj). Ülemääraselt ei ole riivatud ka isiku õigust perekonnaelule. Isikul on võimalik oma lähedastega suhelda kinnipidamiskeskuses kasutada olevate sidevahendite kaudu. Kuna isiku pereliikmed ei ela Eestis, ei oleks tavaline pereelu nendega võimalik ka juhul, kui puudutatud isik viibiks vabaduses. 16. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.04.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7