← Eesti

1-23-5060/35

Obsah (13)§ 180§ 175§ 7§ 145§ 61§ 339§ 321§ 18§ 341§ 2911§ 338§ 337§ 185

1-23-5060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-5060 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 180

lg 1 alusel mõisteti Agur Paluojalt välja menetluskuludena riigituludesse

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 84 eurot ning DNA-ekspertiisi teostamise kulu 256,50 eurot, kokku 2153 eurot.

  1. Agur Paluoja on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi selles, et tema 12.02.2022 kella 14:00 paiku Rapla linnas Põllu tänaval ostis C’lt kahes plastsüstlas kokku ca 25 ml narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) hinnaga 1 ml 2 eurot. Ostetud narkootilisest ainest GBL tarvitas Agur Paluoja samal päeval ära ca 5 ml ning ülejäänud narkootilise aine pani kahes plastsüstlas isikliku sõiduauto Opel Astra reg nr XXXXXX juhiistme käetoe panipaika. 12.02.2022 kella 17:03 ajal peeti politseiametnike poolt kinni Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuvas parklas sõiduautos Opel Astra reg nr XXXXXX juhiistmel istunud C ning kõrvalistmelt Y. Sõiduauto Opel Astra reg nr XXXXXX läbiotsimisel leiti ning võeti sõiduki juhiistme käetoe panipaigast ära Agur Paluojale kuulunud kaks läbipaistvat süstalt, milledes oli värvusetu läbipaistev vedelik massiga kokku 26,35 g, mis sisaldab 89% GBLi, seega vedelikus sisaldub 23,5 grammi narkootilist ainet GBL. Narkootiline aine GBL kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 8 grammist GBList. Agur Paluoja poolt käideldud 23,5 grammist narkootilisest ainest GBL oleks saanud narkojoobe 29 inimest. Seega, käideldes narkootilise joobe saamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet GBL, pani Agur Paluoja toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Pärnu maakohus kokkuvõtteks on leidnud, et esitatud süüdistus on küllaldaselt tõendamist leidnud, st et 12.02.
  3. a sai A. Paluoja endale Clt kahes süstlas kokku ca 25 ml GBLi, millest samal päeval tarvitas A. Paluoja ära 5 ml ja ülejäänud aine pani kahes plastsüstlas oma sõiduauto juhiistme käetoe panipaika. 15.03.
  4. a ekspertiisiakt 22E-AN0193 (tl 41) tõendab, et süstaldes olev kogus ainet sisaldas 23,5 grammi GBLi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabel 2

(9)(tl 45-47) ja ekspertiisiakt 21E-LÕX0142 (tl 48) tõendavad, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 8 grammist GBList. Järelikult süüdistuses on õigesti fikseeritud, et antud GBLi kogusest võib saada narkojoobe 29 inimest, mis vastab seega koosseisupärasele suurele kogusele. Süüdistuse kohaselt toimus Clt A. Paluojale GBLi müük, kuid müüki ei ole võimalik uuritud tõendite järgi tuvastada. Samas ei ole prokurör esitatud ka konfiskeerimise või selle asendamise taotlust ning KarS § 184 lg 1 koosseisu moodustamiseks piisab käitlemise faktist ka ilma müügi tõendamiseta. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse süüdistatava kaitsja, kes on seisukohal, et maakohtus lahendas kriminaalasja ebaseaduslik kohtukoosseis. Täpsemalt apellant on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustiku reeglid, mille kohaselt osaleb rahvakohtunik õigusemõistmises võrdsetel alustel kohtunikuga, ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohtunikule kehtestatud nõuetega. Ei ole õige, et õigusemõistmises osaleb kohtunikuga võrdsustatud pädevus ja võimujõuga inimene, kes ei ole kohtunik. Seetõttu taotleb apellant uut menetlust maakohtu teises koosseisus. Sama taotlust põhistab apellant veel ka sellega, et avalike andmete kohaselt on maakohtu koosseisu kuulunud rahvakohtunik Kübe Rahkema puhul tegemist Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroo konsultandiga. Apellant on seisukohal, et sellisel positsioonil täitevvõimu asutuses tegutsev isik ei tohiks sõnaõigusega osaleda õigusemõistmises ega mõjutada kohtu otsustusi, kuna ta võib olla enda otsustes mõjutatud enda palgalisest töökohast täitevvõimu tipporganisatsioonis. Ühtlasi taotleb apellant jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 147 lõike 1 esimese lausega ja § 150 lõikega 3 kohaldamata kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon osas, milles see näeb maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisel ette rahvakohtunike sisaldumise kohtukoosseisus ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.
  2. Samas taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist ka seetõttu, et maakohus on tõendite lubatavust ekslikult hinnanud. Ka lubatavatest tõenditest on kohus teinud väärad järeldused. Lisaks sellele, et kohus on tuginenud lubamatutele tõenditele, on kohus ka neist tõenditest üles jäänud kahtlused ekslikult tõlgendanud Agur Paluoja kui süüdistatava kahjuks. Tegelikult võis süüdistuse esemeks olev GBL samahästi kuuluda ka Cle. Seda võimalust ei ole tõendipõhiselt kõrvaldatud. Sellega eksis kohus

§ 7lõikes 3 kehtestatud in dubio pro reo põhimõtte vastu.

5.1. Maakohus on ekslikult hinnanud Agur Paluoja ütluseid. Ekslik on maakohtu tõdemus, et Agur Paluoja pole jäänud lõpuni kindlaks eeluurimisel antud ütluste eitamisele. Sellise seisukoha avaldamisel on tuginetud isiku poolt kohtu küsimustele antud vastusele, mille kohaselt ei olnud tema jaoks üllatav, et tema sõidukis oli kõnealune süstal. Selle vastuse jättis kohus aga täpsustamata, mis põhjusel see nii oli. Süüdistatav selgitab, et see põhjus seondus just asjaoluga, et C kui talle teadaolevalt GBL-iga kokku puutuv inimene, kasutas tema autot. Seda, et Agur Paluojale teadaolevalt C aeg-ajalt GBL-iga kokku puutub, ei ole Agur Paluoja ise eitanud. Teiseks on maakohus osutanud sellele, et süüdistatav ei osanud selgitada, kuidas ta teadis anda ütluseid GBL-i koguse kohta, mis vastas sõidukist leitud aine kogusele. Sellise seisukoha avaldamisel ei ole aga kohus võtnud arvesse tõenditest nähtuvat, nimelt seda, et ülekuulamise ajaks oli Agur Paluoja sõiduk juba läbi otsitud ning numbritega seonduv faktuaalsus ilmnes Agur Paluojale esitatud kahtlustuse tekstist. Selle seisukoha tõendamiseks taotleb kaitsja võimalust esitada ringkonnakohtu menetluses Agur Paluojale 14.02.2022 esitatud kahtlustatavana ülekuulamise protokoll osas, milles on kajastatud isikuandmed ja esitatud kahtlustuse tekst. Selle põhjal on ilmne, kust võttis Agur 3

(9)Paluoja kohtueelses menetluses ütluseid andes numbrilised väärtused, millised kajastusid tema ülekuulamise protokollis. 5.
  1. Kaitsja leiab, et W ütlustest järelduvalt tulenes C kinnipidamine tema suhtes teostatud õigusvastasest jälitustoimingust. Tunnistajana üle kuulatud menetleja ametiisik W andis ütluseid, et talle oli eelnevalt teada V sünnipäeva tähistamine ning sellega seonduvalt korraldas ta ka vastava meeskonna C jt kinnipidamiseks. Samas andis W ütluseid ka selle kohta, et C suhtes teostati sellel eelnevalt varjatud jälgimist ja päriti andmeid sideettevõtjalt. Varjatud jälgimise kohta koostatud jälitustoimingu protokoll ei kõnele midagi V sünnipäevast. On ka ebausutav, et C suhtes teostatud sideettevõtjalt andmete nõudmise päring võimaldas järeldada, et toimumas on V sünnipäeva pidu, mille käigus võib C narkootikume käidelda. Seega oli ainukeseks toiminguks enne C kinnipidamist, mis sai V sünnipäeva kohta uurija Wle infot anda, C mobiiltelefoni pealtkuulamine. Kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis selgitaksid, millistel tõendite kogumise viisil kujunes Wl arusaam, et C võib 12.02.2022 narkootikume käidelda. See ilmnes just pealtkuulamise käigus, sest muid meetodeid peale sideettevõtjalt andmete pärimise ja varjatud jälgimise ei teostatud. Niisiis jõuti C kinnipidamiseni ja seeläbi A. Paluoja sõiduki läbiotsimiseni just tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määrusega õigusvastaseks tunnistatud jälitustoimingust. Kaitse märgib siiski, et maakohtu seisukoht varjatud jälgimise loa nõuetekohasusest on täiesti põhjendamatu – ka see luba on analoogselt pealtkuulamisloaga täiesti põhjendamata ning konkreetse kriminaalasja asjaoludega seostamata. Iseenesest on põhjendatud maakohtu seisukoht, et taoline olukord ei peaks tooma kaasa alati ja vältimatult edasiselt kogutud tõendusteabe lubamatuse. Siiski on maakohus antud juhul eksinud, sest rikkumise raskusastet on peetud põhjendamatult ebaoluliseks. Erinevalt maakohtu seisukohast on apellant arvamusel, et seadusandja on väljendanud seisukohta, et mõne kuriteo avastamata jäämine võib olla see hind, mida peavad teised (st seaduskuulekad) ühiskonnaliikmed maksma selle eest, et neil oleks võimalik tunda end turvaliselt ja teada, et nende telefone ilma tõsise vajaduseta pealt ei kuulata. Kuigi võib üldjoontes nõustuda maakohtu tõdemusega, et riik ei saa kuriteo toimepanemisele viitavas olukorras alati ja automaatselt nö silmi kinni panna, ei tähenda see siiski, et ilmnenut tuleks ka täielikult ignoreerida. Apellandi arvates tuleks kohtupraktikas kujundada mingi üldisem standard, mis võtaks ka arvesse vajaduse vältida põhjendamatute jälitustoimingute tegemist, et oleks ka arvesse võetud seaduses sätestatud reegel, mille kohaselt toob vähimgi seaduserikkumine jälitustoimingu teostamisel kaasa selle käigus kogutud teabe lubamatuse. 5.
  2. Kaitsja leiab, et läbiotsimiseks puudus edasilükkamatu vajadus. Antud juhul teostati läbiotsimine edasilükkamatul juhul prokuratuuri määruse alusel. Maakohus väitis, et esines oht tõendite hävitamiseks. Kaitsja jaoks tekitab see väide vaid hämmastust. W ütluste alusel on tõendatud, et sõiduk toimetati pärast isikute kinnipidamist politsei parklasse. Apellandi arvates välistas see asjaolu tegelikult ohu, et sõidukis olevad asitõendid võiksid hävineda. Olukorras, kus läbiotsitav sõiduk on politsei kontrolli all ja selle seis on fikseeritud, ei ole üldjuhul tegemist läbiotsimise edasilükkamatu juhuga, mida võiks teha

§ 145lõike 1 p 1 nõuetele mittevastava määruse alusel.

Täiesti arusaamatu on aga maakohtu väide, et läbiotsimine oli vajalik teostada tõendite hävinemise ohu tõttu. Sõiduk koos selles sisalduvate võimalike asitõenditega oli juba politsei valduses – selles olevaid asitõendeid ei oleks keegi saanud hävitada, sest sõidukile puudus kõrvalistel isikutel ligipääs. Seepärast ei ole edasilükkamatult läbiotsimise teostamine antud juhul õiguspärane. Kaitsja taotleb juba ainuüksi seetõttu läbiotsimise käigus toimunud rikkumise tuvastamist. 5.4. Kaitsja on seisukohal, maakohus on rakendanud välistamismeetodit poolikult ning ekslikult ka käsitlenud DNA-ekspertiisi akti. Kohtuotsuse 6. leheküljel on kohus rakendanud nn välistamismeetodit ja osutanud et nii N, Y, D kui V on kõik eitanud enda seost Agur Paluojale ette 4

(9)heidetava GBL-iga. C kohta, kes samuti viibis kinnipidamise hetkel Agur Paluoja sõidukis, ei ole maakohus seisukohta avaldanud. Maakohus ei ole niisiis arvestanud võimalust, et see GBL võis olla seotud Cga, mitte Agur Paluojaga. Maakohus ei ole sisuliselt isegi analüüsinud võimalust, et kõnealune GBL kuulus Cle. See, et maakohus ei usu Agur Paluoja juttu, ei tähenda siiski süüdistuse põhjendatust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on välistatud kõnealuse GBL-i kuulumine Cle. Eriti veider on apellandi arvates maakohtu tõdemus, et protsentuaalse sisalduse kokkulangevus Cle etteheidetavas süstlaga osutab süüdistuse põhjendatusele. Maakohus ei ole vähimaltki põhjendanud, miks C käest ära võetud GBL-i ja sõiduki käetoe seest leitud GBL-i protsentuaalse sisalduse kokkulangevus ei viita samahästi just sellele, et GBL kuuluski just ei kellelegi teisele kui Cle. Apellant jääb ka maakohtus esitatud seisukohale, seoses DNA-ekspertiisiakti hindamisega. Maakohtus tugines kaitsja Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-29-14. See, et DNA-sisaldumine ei ole ebatõenäoline ei ole tõenäosuslik arvamus. Ekspert ei ole kinnitanud, et DNA sisaldumine on tõenäoline. Sellest lähtuvalt on apellant jätkuvalt maakohtus avaldatud seisukohal, mille kohaselt eeldab DNA pinnalt mingite järelduste tegemine tõepärasuhte arvutamist. Seda ei ole antud juhul prokuratuur taotlenud. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et maakohtu lahendis ei ole toodud jälgitavaid ja kahtluseid välistavaid põhjendusi selle kohta, et kõnealune GBL kuulus just Agur Paluojale, aga mitte Cle. Selles osas esinevad Agur Paluoja süüdiolekus kõrvaldamata kahtlused

§ 7lõike 3 tähenduses, mis tuleb tõlgendada tema kui süüdistatava kasuks.

Seetõttu tuleks Agur Paluoja suhtes langetada õigeksmõistev kohtuotsus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6. Prokuratuur vaidleb oma vastuses süüdistatava kaitsja poolt esitatud argumentidele vastu ning palub jätta maakohtu otsus muutmata, kuna see on seaduslik ning põhjendatud. Apellatsioonivastuses kordab prokurör süüdistusversiooni toetavaid argumente ning nõustub maakohtu poolt tõendikogumile antud hinnanguga. Prokurör märgib lisaks, et A. Paluoja on enne ja pärast käesolevat kuritegu käidelnud narkootilist ainet GBL ning mainitud ainet hoidis nii arutatavas kriminaalasjas kui ka viimase rikkumise korral oma sõiduautos Opel Astra Sports Tourer r/nr XXXXXX. A. Paluoja on väärteokorras karistatud narkootilise aine käitlemise eest, mis viitab narkosõltuvusele. Tema puhul on tuvastatav käitumismustrina narkootilise aine- GBL- tarvitamine ja nimetatud aine hoidmine sõiduautos Opel Astra Sports Tourer r/nr XXXXXX. Seega on A. Paluoja puhul tuvastatav ka modus operandi- narkootilise aine GBL tarvitamine ja eelnimetatud aine hoidmine sõiduautos Opel Astra Sports Tourer r/nr XXXXXX. Erinevalt apellandist on prokurör arvamusel, et kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, samuti on kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii, nagu seda nõuab

§ 61sisu ja mõte.

Kohtuotsuses on jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendatud, miks A. Paluoja on süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohtuotsuses toodud põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega ega käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

7. Kriminaalasja menetlusse võtmisel jättis ringkonnakohus oma määrusega rahuldamata kaitsja taotluse täiendava tõendina A. Paluoja 14.02.2022 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli vastuvõtmiseks. Taotluse rahuldamata jätmisel märkis ringkonnakohus, et

§ 321

lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Esitatud apellatsioonist ei selgu, miks kaitsja ei esitanud antud tõendit juba maakohtus. See tõend on alati olnud kaitsja valduses, kaitsja võis taotleda selle vastuvõtmist maakohtus ning seoses sellega süüdistatavat ka küsitleda, mida ta ei teinud. 5

(9)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsiooni ja prokuratuuri vastuse väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Esimese argumendina toob kaitsja välja, et rahvakohtunike instituut kriminaalasjade kohtulikul lahendamisel on põhiseadusvastane. Kaitsja palub jätta vastuolu tõttu PS § 147 lõike 1 esimese lausega ja § 150 lõikega 3 kohaldamata kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon (

§ 18

lg 1) osas, milles see näeb maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisel ette rahvakohtunike osalemise kohtukoosseisus ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Kohtukolleegium kaitsja eelkirjeldatud seisukoha ja taotlusega ei nõustu ning jätab taotluse rahuldamata. Vastuseks apellandi argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.1. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kaitsja poolt vaidlustatud

§ 18

lg 1 rahvakohtunike õigusemõistmises osalemist reguleeriva sätte asjassepuutuvust praeguses kriminaalasjas. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ning mille põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates üldkogu

  1. detsembri
  2. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-10-00, p 10 ja
  3. oktoobri
  4. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-02, p 15; vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus
  5. septembri
  6. a otsus kohtuasjas nr 3-4-19-08, p 15; RK üldkogu otsus nr 3-1-1-5-13, p 19). Säte, mis on seega praeguse asja lahendamisel vaidluse all, on

§ 18

lg 1, mis sätestab: „Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.“ 9.

  1. Kohtukolleegium lahendab apellatsiooni, mille A. Paluoja kaitsja esitas Pärnu Maakohtu
  2. detsembri 2023 otsuse peale, millega tunnistati A. Paluoja süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 18

lg 1 kehtivusest ning põhiseaduspärasusest sõltub, millise lahendi saab ringkonnakohus kriminaalasjas teha. Juhul, kui ringkonnakohus jätab põhiseadusvastasena kohaldamata

§ 18

lg 1 osas, mis näeb ette lisaks eesistujast kohtunikule esimese astme kuritegude arutamise maakohtus kahest rahvakohtunikust koosneva kohtukoosseisu poolt, peab ringkonnakohus

§ 341lg 1 kohaselt saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.

Seda põhjusel, et kohtulahendi tegemine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 1 p 1 tähenduses.

9.3. Ringkonnakohus peab samuti hindama, kas olukord olnuks A. Paluoja jaoks teistsugune, kui kriminaalasja arutanuks maakohtus kohtukoosseis, kuhu ei kuulu lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Arutataval juhul ei ole eesistujast kohtunik jäänud otsuse tegemisel eriarvamusele. Nii ei ole võimalik tuvastada, et vaidlustatud sätte põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti, kui selle põhiseaduspärasuse korral. Seega ei ole

§ 18lg 1 rahvakohtunikke puudutavas osas asjassepuutuv.

9.4. Kuigi ringkonnakohus ei pea

§ 18

lg 1 rahvakohtunikke puudutava osa vastavust põhiseadusele edasi hindama selle sätte asjassepuutumatuse tõttu, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. Apellatsioonis viitab kaitsja PS §-dele 147 ja 150. Need viited ei ole asjakohased, kuna need ei puuduta rahva-, vaid professionaalseid kohtunikke. Samuti ei toeta kaitsja viidatud PS paragrahvid apellatsioonist tulenevat mõttearendust, et rahvakohtunikud ei pruugi olla otsustes sõltumatud ning erapooletud, sest nendele ei ole nähtud ette professionaalse 6

(9)kohtunikuga võrreldavaid põhiseaduslikke garantiisid. Kohtukolleegiumi veendumusel hõlmab PS § 146 ka rahvakohtunike osalemist õigusemõistmises, mis sätestab, et „Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.“ 9.
  1. Seadusandja on otsustanud, et rahvakohtuniku kaasamine tagab ühiskonna liikmete osalemise õigusemõistmises ja soodustab otsuste kooskõla rahva õiglustundega. Maakohtutes osalevad õigusemõistmises ka rahvakohtunikud, kellel on kohtunikega võrdsed õigused (KS § 102). Kohtunike suhtes sätestatu laieneb rahvakohtunikele siiski vaid osaliselt. Rahvakohtunikke ei nimetata PS §-s 150 ettenähtud korras. Rahvakohtuniku nimetab KOV volikogu esitatud rahvakohtunikukandidaatide nimekirja kantud isikute hulgast asjaomase kohtu juures asuv kohtunikest koosnev komisjon (KS §-d 107–108). Rahvakohtunikku ei nimetata ametisse eluajaks, vaid neljaks aastaks ja järjest mitte rohkem kui kaheks perioodiks (KS § 104). Rahvakohtunikule esitatavad nõuded on sätestatud KS §-s
  2. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt (C1- või sellele vastaval tasemel) ning kes on sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada mh isikut, kes on kuriteo eest süüdi mõistetud või on kuriteos süüdistatav. Lisaks ei või rahvakohtunikuks nimetada isikut, kes on pankrotivõlgnik, pole tervise tõttu võimeline rahvakohtuniku ülesandeid täitma või kes on rahvastikuregistri andmetel omanud asjaomase omavalitsusüksuse territooriumil püsivat elukohta vähem kui aasta. Rahvakohtunikuks ei või olla ka isik, kes on teenistuses sellises ametiasutuses (kohus, prokuratuur, politsei, kaitsevägi) või tegutseb sellisel kutsealal (advokaat, notar, kohtutäitur) või täidab sellist ametikohta (Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, valla- või linnavalitsuse liige), mis ei ole õigusemõistmise ülesannete täitmisega ühitatavad
  3. Seega on seadusandja taganud tingimused, et õigusemõistmise teostamisel on rahvakohtunikud sõltumatud ja erapooletud. Kui kaitsjal peaks tekkima konkreetne kahtlus rahvakohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses õigusemõistmise teostamisel, tuleb see lahendada taandamistaotluse esitamise teel. Seda kaitsja arutatavas kriminaalasjas teinud ei ole.
  4. Apellatsiooni muus osas leiab kaitsja, et maakohus andis tõendite lubatavusele eksliku hinnangu. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu poolt tõendikogumile antud hinnanguga. Sisuliselt palub kaitsja tõendite ümberhindamist ning

§ 7lg 3 kohaselt in dubio pro reo põhimõtte kohaldamist.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kaitsja apellatsioonis taasesitatud argumentidele otsuses juba põhjalikult vastanud. Apellatsioonis kaitsja üksnes kordab oma varasemaid seisukohti (vt kaitsekõne teesid tlk 126-132). Maakohtu põhjendustega mittenõustumine tõendite lubatavuse osas ning tõendikogumile antud hinnanguga ei tähenda, et kohus oleks tõendeid valesti hinnanud või esineks mõni muu maakohtu otsuse tühistamise alust. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi tõendite lubatavuse ning tõendikogumile antud hinnangu osas korrata. Vastuseks apellatsioonile lisab ringkonnakohus vaid järgimist. 10.1. Maakohus jättis õigustatult tõendikogumist ebausaldusväärsena kõrvale süüdistatava ütlused osas, milles ta eitab, et temale kuuluva sõiduauto Opel Astra reg nr XXXXXX juhiistme käetoe panipaigast leitud kaks süstalt narkootilise ainega GBL massiga 23,5 grammi ei kuulunud temale, vaid võisid kuuluda Cle. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus luges põhjendatult usaldusväärseks A. Paluoja poolt kohtuistungil antud ütlused, et ta teadis, et eelnimetatud süstlad olid tema autos (tl 104 pöördel), talle ei tulnud üllatuseks, et nendes oli narkootiline aine ning osas, milles A. Paluoja ei osanud seletada, kuidas ta teadis kohtueelsel uurimisel täpselt, kui palju narkootilist ainet süstaldes sisaldus. Viimast asjaolu ei väära kaitsja oletuslik seisukoht, et täpse koguse võis A. Paluoja saada teada talle esitatud kahtlustuse tekstist. Fakt on aga see, et kohtulikul 1 EV PS kommenteeritud väljaanne https://pohiseadus.ee/sisu/3631 7

(9)uurimisel ei osanud süüdistatav prokuröri sellekohasele küsimusele enam vastata, st ta ei mäletanud enam, et ainekogused on talle teada kahtlustuse tekstist. Samas oskas ta kohtule selgitada, et teadis kahe süstla olemasolust tema autos ning, et talle ei olnud üllatuseks, et süstlades on narkootiline aine. Nii on õige maakohtu järeldus, et süüdistatav möönab talle esitatud süüdistuse paikapidavust kaudselt. Kohtukolleegium peab vajalikuks maakohtu järeldust täpsustada ja leiab, et süüdistatav sisuliselt tunnistab tema autost leitud kahe GBLi sisaldava süstla valdamist kaudse tahtluse vormis. 10.2. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et maakohus rakendas valesti nn välistamismeetodit. Apellant osutab, et nii N, Y, D kui V on

§ 2911kohaselt uuritud ütlustes kõik eitanud seotust A.

Paluoja autost leitud GBL-iga. C osas, kes viibis kinnipidamise hetkel samuti A. Paluoja sõidukis, ei ole maakohus seisukohta aga avaldanud. Seega ei ole maakohus kaitsja hinnangul arvestanud võimalust, et GBL võis olla seotud Cga, mitte A. Paluojaga. Kohtukolleegium nende apellandi argumentidega ei nõustu. C ei ole käsilolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud. Vaatamata sellele on kriminaalasjas maakohtu poolt uuritud objektiivne tõend, mille kohaselt eitas C

  1. veebruaril 2022 enda kinnipidamisel kategooriliselt sõiduautost leitud kahe GBLi sisaldanud süstla kuulumist temale. Seda vaatamata asjaolule, et kinnipidamisel võtsid politseiametnikud tema käest 1 süstla GBL-iga (tlk 57-60).
  2. veebruaril
  3. a kell 23 teostatud läbiotsimise protokolli ja fototabeliga (tl 19, 20-25) on tõendatud, et sõiduauto Opel Astra reg. nr XXXXXX läbiotsimisel võeti selle keskkonsoolis olevast panipaigast ära viskoosse vedelikuga läbipaistev süstal (pakend 1, foto 3-5), esiistme vahelisest käetoe panipaigast 2 viskoosse vedelikuga süstalt (pakend 2, fotod 68). C osavõtul teostatud läbiotsimisel avaldas ta, et tema asju sõiduautos ei ole (tlk 19-25).
  4. detsembril 2022 mõistis Pärnu Maakohus C süüdi mh selles, et
  5. veebruaril 2022 eelmärgitud sõiduauto läbiotsimisel leiti ning võeti ära C kinnipidamisel taskust väljakukkunud ning seejärel politseiametnike poolt sõiduki keskkonsooli asetatud läbipaistev süstal, milles värvusetu läbipaistev vedelik massiga 10,52g, mis sisaldab 9,36 grammi GBLi. Eeltoodu tähendab, et C võttis sisuliselt omaks kõnealuse süstla kuulumise temale, kuid eitas kategooriliselt kahe juhiistme käetoe panipaigast leitud GBLi sisaldanud süstla kuulumist talle. 10.
  6. Maakohus on põhjendatult leidnud, A. Paluoja tegevuses on tuvastatav modus operandi, mis samuti kinnitab GBL-i sisaldavate süstalde kuulumist just talle. Nimelt on A. Paluojal Karistusregistri andmetel (tl 70) kehtiv karistus
  7. novembril
  8. a GBLi tarvitamise ja hoidmisega seoses ning nüüd taas tema sõiduautos Opel Astra Sports Tourer reg nr XXXXXX, mis nähtub
  9. jaanuari 2023 väärteootsusest (tl 71-74). Maakohus leidis õigesti, et A. Paluoja käitumismuster GBLi valdamisel ja käitumismustrina seos tema sõiduautoga on kohtu jaoks ilmne. 10.
  10. Kaitsja kriitika selle kohta, et DNA ekspertarvamus on antud tõenäosuslikus vormis, jääb ainetuks. Kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõendina lubatav ka tõenäosuslik eksperdi arvamus. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. detsembri
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-63-08, p 17.4 ja
  13. novembri
  14. a otsus asjas nr 3-1-1-29-14, p 11.2; RKKKo nr. 3-1-1-93-15, p 121). Kaitsja poolt viidatud tõepärasuhte arvutamise vajadus tekib kohtupraktika kohaselt eeskätt olukorras, kus DNAekspertarvamus moodustab valdava osa tõendikogumist või on otsustava tähendusega kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Praeguses kriminaalasjas sellist olukorda ei ole. Narkootiline aine leiti seda varasemalt käidelnud isiku sõidukist, kes ka ise möönab selle olemasolu tema autos ning seda olukorras, kus teised isikud kategooriliselt eitavad aine kuulumist neile.
  15. märtsi 2022 DNA ekspertiisiaktist 22E-GE0153 nähtub, et süstla sõrmetugedelt võetud proovis A220706 olid esindatud kõik A. Paluojal ja Cl esinevad alleelid. Maakohus tegi sellest õige järelduse, et A. Paluoja ja C DNA-profiilid on seostatavad võrdlusmaterjali süstla sõrmetugedelt võetud 8

(9)bioloogilise materjaliga (tl 35-37). See tähendab, et nad mõlemad on süstlaid puudutanud, mis omakorda toetab süüdistusversiooni. 10.
  1. Kaitsja mõttearendus, et C kinnipidamine
  2. veebruaril 2022 toimus ebaseaduslikuks tunnistatud jälitustoimingust saadud teave tulemusena, on oletuslik. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik W selgitas veenvalt, et nädalavahetusel toimub V sünnipäev ning arvestades isikute varasemat käitumist, oli põhjust eeldada, et seetõttu käideldakse ka narkootilisi aineid. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud tunnistajate (V, N) ütlustest toimuski
  3. veebruaril 2022 V sünnipäeva tähistamine. Vaidlus puudub selleski, et seltskonnas viibijaid on karistatud narkosüütegude toimepanemise eest. Selliselt on põhjendatud ja eluliselt usutav, et C kinnipidamine ning A. Paluoja poolt narkokuriteo toimepanemisele viitavate tõendite avastamine toimus avalikest infoallikatest saadud teabe tulemusena. Lisaks on õige maakohtu tähelepanek, et kaitsja seisukohad ebaseaduslikuks tunnistatud jälitustoimingust saadud teabega püüavad kunstlikult juurutada USA kohtupraktika nn mürgise puu vilja doktriini, kuid seda siiski osaliselt. Sellest doktriinist on olulisi erandeid, mil kuriteo ilmnemise fakte välises maailmas ei saa siiski eirata. Ringkonnakohus märgib, et Eesti kriminaalmenetluses kehtib jätkuvalt tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu; kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 10.
  4. Niisamuti põhjendamatud on kaitsja jätkuvad etteheited seoses prokuröri poolt
  5. veebruaril
  6. a kell 21.36 sõiduki läbiotsimiseks antud loaga. Maakohus on neile kaitsja etteheidetele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et prokuröri luba oli seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja hinnangul on arusaamatu maakohtu väide, et läbiotsimine oli vajalik tõendite hävinemise ohu tõttu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et selline oht oli objektiivne ja nähtub maakohtu poolt uuritud tõenditest. Nimelt tuvastas maakohus politsei rinnakaamera salvestise vaatlusprotokolli ja vahetult videosalvestise alusel, et autos olijatest ei täitnud C sõidukile lähenenud politseiametnike seaduslikku korraldust käed üles tõsta. Selle asemel asetas ta oma parema käe kahtlust äratavalt põue. C ei allunud politsei korraldustele ja hakkas vastu rabelema. Peatselt selgus, et tema paremas käes oligi GBLi sisaldunud plastiksüstal (tlk 57-61). Kohtukolleegium märgib, et Cl oleks piisanud vaid süstla kolvile vajutamisest, et süstlas sisalduv GBL auto juures välja pritsida.
  7. veebruari 2022 sulailma tingimustes oleks see teinud narkootilise aine leidmise äärmiselt problemaatiliseks. Seega esines C kinnipidamisel tõsiseltvõetav tõendite hävitamise oht.
  8. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega

§ 338ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest.

Seetõttu jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsuse Agur Paluoja suhtes

§ 337

lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 alusel muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 12.

§ 185

lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Ringkonnakohus teeb

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi. Seega jäävad süüdistatava apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.