Obsah (6)

§ 76§ 274§ 121§ 25§ 65§ 75

1-21-7543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-7543 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Viru Vangla ma

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Steven Asur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 16.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Asuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. S. Asur on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.05.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7543

§ 274

lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 274lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses mõisteti S.

Asur õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu(kannatanu K.Kask episood). Lisaks tunnistati S. Asur süüdi

§ 121

lg 2 p 3 –

§ 25lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg 2 vähendati S. Asur’ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust eelmise, 16.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 21 1 1-21-7543 päeva vangistust (03.05.

1. a seisuga), mõistes S. Asurile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.05.
2. Kohtuotsus jõustus 23.07.
4. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning arvestades, et tegemist on isiku viimase ennetähtaegse vabastamise menetlusega, toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ametnikele(risk ühiskonnas), vangidele(risk ühiskonnas) ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb kergete kehavigastuste tekitamises, röövimises ja ähvardamises, narkootiliste ainete müümisega kaasneb oht rahva tervisele, joobeseisundis, juhilubadeta auto juhtimisega võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi; ebaseadusliku tulirelva hoidmisega ohustatud ühiskonna turvalisus, kuna selle kasutades võib olla ohustatud teiste isikute tervis ja elu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik soovib saada suuremat rahalist tulu, puudub töökoht ja stabiilne sissetulek, kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist ja narkootiliste ainete tarvitamist, konfliktses olukorras, kui ei suuda oma viha kontrollida, kui käitub impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata, kui jätkab suhtlemist kriminaalset elustiili toetavate isikutega, ei õpi konflikte seaduskuulekalt lahendada, jätkab riskivalt ja hoolimatut käitumist, kui ei muuda oma suhtumist ühiskonda ega valmis reeglitele alluma, kui ei suuda probleemidele õiguskuulekat lahendust leida, kui ei mõista teiste inimeste seisukohti. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78%.
5. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks S. Asuri karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isiku katseaeg ja käitumiskontroll kuni 24.05.2025 ning määrata järgnevad lisakohustused:

§ 75

lg 2 p 5 – läbima sõltlastele suunatud 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi;

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi või narkootikume;

§ 75lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Lisakohustused on vajalikud ennetamaks õigusrikkumiste toimepanemist sõltuvuste mõjul.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab S. Asuri ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu S. Asur palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Asur selgitas, et kavatseb vabaduses leida endale töökoha, proovib enda elu lapse nimel korda saada. Läheks hetkel ema juurde elama ja sealt alustaks või programmi järgi Lootuse Külla, kus on plaanid või midagi. Lootuse Küla programmi tahab läbida, sest seal on väga palju protsente inimesi, kes on oma elu korda saanud. Arvab, et suudab jälgida reegleid, mis Lootuse Külas kehtivad. Tal käis vanglas ära nõks ja ta sai suhted õega korda ja ta tõesti pingutab. Selgitas, et julgeoleku abinõusid kohaldati tema suhtes, kuna ta läks võõrasse kambrisse teiste kaklust lahutama. Sama intsidendi osas algatati kriminaalmenetlus, aga sellest ei tule S. Asuri sõnul midagi. Vanglas on olnud palju selliseid intsidente, mis oleks võinud eskaleeruda kakluseks, aga ta on suutnud nad kuidagi ära hoida. Tal on tekkinud kindel eesmärk, talle on ta laps väga kallis. Suhted lapse emaga on sellised, et kõik oleneb sellest, kuidas ta ennast väljas näitab. Suhtlusvõrgustikku kuulub õde ja ema. Emaga on suhtes natukene keerulised, aga õde on väga toetav, väga korralik. Lootuse Külas ta ühtegi ravimit ei saa, seal on kõigele nulltolerants. Usub, et ta suudab seal ravimiteta hakkama saada ja saab endaga samamoodi tööd teha. Vanglas võtab ravimeid. Talle on hiljuti pandud peale mingid rahustid. Vanglas ta enda sõnul vajab kindlasti ravimeid, kuna iga päev on vanglas stress. Ta tunneb viimasel ajal, et ta on väga stressis, kuna ta on nii palju istunud ja lapsega saab nädalas kord ainult rääkida. Lootuse Külas ta arvab, et saaks ilma ravimiteta hakkama. Kindlasti aitaksid eneseabi raamatud, tal on mingid nipid õpitud raamatust. 2 1-21-7543 Tal oli tugev narkosõltuvus, aga selle vastu aitab trenn. Talle on trenn väga oluliseks saanud just vanglas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et S. Asurit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 8.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Asurile koostatud individuaalne täitmiskava. Läbis programmi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ 02.08.2021- 20.12.
4. Oli aktiivne ning arutles kaasa. Programmi jooksul kinnipeetav kaardistas oma tarvitamise head ja halvad küljed. Selgitas välja enda peamised riskiolukorrad (sõprade surve, negatiivsed emotsioonid). Koostas treeningplaani, kus seadis eesmärgiks tarvitamisest hoidumise. Peamise enesekontrollimeetmena näeb alternatiivset tegevust (trenn, perega aja veetmine) ning teisiti mõtlemist (tagajärgedele mõtlemine, tarvitamisega kaasneva negatiivse meelde tuletamine). Läbiviija hinnangul on isikul keskmine motivatsioon, et oma treeningplaani ellu viia ja mõnuainete tarvitamisest hoiduda. Läbis programmi „Õige hetk“ ajavahemikul 17.09.2022 03.02.
5. Tulemusena isiku jutust on näha, et viimaste aastatega on tema suhtumises ja hoiakutes toiminud positiivsed muudatused seaduskuulekama elu poole. Kohati räägib mõistlikku juttu, teisel hetkel väljendab jäikasid ja kohati jonnakaid seisukohti, mis näitab taaskord lapseea käitumist. Eesmärgid realistlikud, mõistab milliseid samme on vaja astuda, et vabaduses tagada seaduskuulekas eluviis. Teisalt motivatsioon ja eneseusk kõigub suuresti ning on oluliselt mõjutatud hetkeolukorrast ja isiku tujust. Väljendab muutusteks valmisolekut. 01.09.2023 alustas õpinguid x. klassis. Alates 06.11.2023 eemaldati käitumisprobleemide tõttu koolist. Ei suutnud koolis õppida, pidevalt segas tundi. Jooksis edasi-tagasi. Kontrolltöödel ei osalenud, vaid pidevalt leidis mingeid vabandusi. Alates 05.12.2023 töötab xxx. 3 1-21-7543
6. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). S. Asuril ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mida kohus hindab positiivselt. Isiku elutingimused
7. Kinnipeetaval puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv sissekirjutus Eestis. Sissekirjutus on aadressil xxx. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja ühise lapsega aadressil xxx. Võimaliku vabanemise korral ennetähtaegselt on kinnipeetav avaldanud soovi elama asuda MTÜ-sse Lootuse Küla, aadressil xxx. Elukoht peale rehabilitatsiooni läbimist käesoleval hetkel puudub, ema soovib üürida korteri T , kui praeguses üürikorteris leping 18.05.2024 lõpeb ja võtta poeg seejärel enda juurde elama. Olemas isikut tõendav dokument kehtivusega 07.11.
9. Vangla iseloomustuses on S. Asuri hariduse kohta märgitud, et S. Asuril puudub põhiharidus. On õppinud xxx koolis. Halva käitumise, allumatuse ning reeglitele allumatuse tõttu määrati 2013/2014 xxx õppima. Erikoolis õppimise perioodil lahkus korduvalt loata koolist, korduvalt mõisteti süüdi nii kaasõpilaste kui ka töötajate suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest.
10. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et 12.06.2019 vanglast vabanemisel asus S mitteametlikult tööle, tegeles tellingute paigaldamisega, viimati oli tööl suvel
11. Peale seda ei töötanud ning elatus narkootikumide müümisest. Kinnipeetava sõnul tema palk oli 1700 eurot kuus ning kui tegi ületunde, siis võis olla isegi 3000 eurot kuus. Kinnipeetav on ka varasemalt mitteametlikult töötanud, seega on saanud mõned tööoskused, mis võivad aidata töökoha leidmisele. 23.04.2024 seisuga on K-Raha andmetel nõudmisi 9 041 eurot. Kinnipeetav ei olnud motiveeritud võlgade maksmisest ning tegi kõike, et oma sissetulekut varjata. Käesolevaval hetkel on enda sõnul motiveeritud võlanõuded tasuma. Kinnipeetav ise tunnistab, et tegeles S narkootikumide müümisega majanduslikku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud varguste, mitmel korral väärteokorras pisivarguste ning röövimise katse eest. Kinnipeetav kulutas raha alkoholi ja narkootikumide ostmiseks, narkootikumide müügiga tegeles sh ka enda sõltuvuse rahuldamiseks. Tulevikus soovib asuda ametlikult õemehe ettevõttesse tööle, et tegeleda oma võlgnevustega, mida väidetavalt on umbes 11000 euro ulatuses.
12. Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad S. Asuri suhtlusvõrgustikku 3-aastane laps, ema ning õde, kes on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Ema sõnul suhtleb pojaga igapäevaselt telefoni teel ning ootab poega koju. Endise elukaaslasega on suhted keerulised. Arvestades kinnipeetava kriminaalset ja hoolimatut elustiili oli tema osa lapse kasvatamisel väike. Samas kinnipeetav räägib, et hoolitses lapse eest toetades teda materiaalselt. Viimati kohtus S. Asur oma lapsega 02.02.2022 kokkusaamisel. Peale seda leppisid nad kokku, et ei hakka lapsele stressi tekitama.
13. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht MTÜ Lootuse Külas ning lähedaste tugi. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puudub ametlik töökogemus ja tal on suured võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed
14. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Asurit on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, nendest kuuel korral S riigis. Vangistuses viibib neljandat korda. Varasemalt karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, pommiähvarduse, varguse, sõidukite ärandamiste ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Soomes kriminaalkorras karistatud korduvalt uimastite vahendamise, korduvalt alkoholi- või 4 1-21-7543 narkojoobes juhtimise, korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise, ohtliku juhtimise, varguste, korduvalt ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasa aitamise, relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamise või kasutamise eest, nii vangistusega kui ka rahalise karistusega. Viimati süüdi mõistetud Eestis vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes ja kehalise väärkohtlemise katse eest.
15. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama MTÜ Lootus Külas. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega. Lootuse Küla on 11.04.2024 edastanud kinnituskirja, et on valmis Steven Asuri võtma vastu majutusteenusele koos nõustamisteenusega koheselt pärast Viru Vanglast vabanemist. Kinnipeetav saab läbida 10 - 12 kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi. Kinnipeetav on esitanud Lootuse Külale ankeedi, millega on kinnitanud sisekorraga tutvumist ja nõustumist. MTÜ Lootuse Küla töö põhineb kristlikel eluväärtustel - ausus, perekond, inimesed, enese arendamine ja kord. Kinnipeetava toetamiseks on teenusel kindel päeva- ja tegevuskava, millest tuleb kinni pidada. Elukoht peale rehabilitatsiooni läbimist käesoleval hetkel puudub, ema soovib üürida korteri T , kui praeguses üürikorteris leping 18.05.2024 lõpeb ja võtta poeg seejärel enda juurde elama. Kohtu hinnangul on positiivne, et S. Asur on valmis minema elama MTÜ Lootuse Külla. Ometi ei ole kohus veendunud, kas isik on võimeline programmi edukalt läbima tulenevalt isiku suhtumisest ja tervislikust seisundist. Nimelt on S. Asuril vangla iseloomustuse kohaselt anamneesis kroonilised haigused ning sõltuvusdiagnoosid. S. Asurile on
16. aastal diagnoositud xxx. Määratud ravimeid S. Asur regulaarselt ei võtnud ning ta õppis xxx lihtsustatud õppekava alusel. S. Asuri enesekontroll on puudulik. Meditsiiniosakonna hinnangul on tal xxx, mis võivad mõjutada tema käitumist (vägivalla aspektist lähtuvalt). Samuti saab S. Asur käesoleval ajal xxx. Kohtuistungil on S. Asur selgitanud, et MTÜ Lootuse külas ta ravimeid tarvitada ei saaks, kuna seal on kõigile ravimitele nulltolerants. Samuti on S. Asur selgitanud, et tunneb, et vangistuses ta vajab ravimite abi stressi maandamiseks. Samal ajal usub S. Asur, et MTÜ Lootuse Külas saaks ta hakkama ilma ravimiteta ja saaks abi eneseabi raamatutest loetud nippidest. Kohtul puudub veendumus, et isik on endale teadvustanud, et ravimite tarvitamisest loobumisest võib saada tema jaoks suur raskus ning arvestades, et isik on üle kümne aasta saanud xxx ei pruugi kõigest omandatud nipid olla piisavaks, et pikaajaliselt programmi eluga kohaneda. Seejuures on oluline, et varasemalt on S. Asur iseloomustuse kohaselt soovinud vabanemisel saada psühholoogilist tuge, et tegeleda oma vaimse tervisega, väidetavalt on valmis olnud osalema ka tugiisiku teenusel. Samuti kahtleb kohus, kas S. Asur on aru saanud, et ka programmi järgi elamine võib isikule mõjuda stressi tekitavalt.
17. Kohus peab vajalikuks peatuda ka isiku majanduslikul olukorral, sest isik võib tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olla katseajal ja allutatud käitumiskontrollile ka peale MTÜ Lootuse Küla programmi läbimist. Isiku toimetuleku seab kahtluse alla eelkõige asjaolu, et isikul ei ole vabaduses garanteeritud töökohta ning tema eelnevad töökogemused on olnud mitteametlikud. Iseloomustuse kohaselt soovib ta minna ametlikult tööle õemehe ettevõttesse. Arvestades, et isik on
18. aastane ja asjaolu, et ta viibib vangistuses neljandat korda, siis ei ole tal ka väljakujunenud stabiilseid ja pikaajalisi töökogemusi. Ometi on isik vangistuses töötanud alates 05.12.2023, mis on positiivne. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevat riski suurendab asjaolu, et S. Asur on toime pannud varavastaseid süütegusid ja narkokuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid väidetavalt ligikaudu 11000 euro ulatuses. Positiivne on, et isiku ema on nõus poja võtma enda juurde elama, seega oleks isikul tõenäoliselt olemas peale MTÜ Lootuse Küla programmi läbimist elukoht. Seega on oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada võlgnevused, töökoha leidmine, vähene töökogemus ja seda määral, mida ei maanda elukoha olemasolu. 5 1-21-7543
19. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. S.Asur alustas alkoholi tarvitamisega
20. aastaselt. Isik on varasemalt katseajal korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. S. Asur on kuriteod sooritanud nii alkoholijoobes kui ka kainena. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus ning isik tunnistab sõltuvust. Tugevas alkoholijoobes muutub vägivaldseks ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele.
21. ja
22. aastal vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviistreeningu õigusrikkujatele“. Programmi läbis täies mahus ajavahemikus 02.08.2021-20.12.
23. Viru Vanglas on eelmise vangistuse jooksul diagnoositud ka amfetamiinisõltuvus. Kinnipeetava sõnul põhimõtteliselt järgmisel päeval peale 12.06.2019 vanglast vabanemist hakkas uuesti tarvitama narkootikume ja alkoholi. Kinnipeetav räägib, et vanglast vabanemisel tekkis tal eufooria ning soov mõnuaineid võtta, vanglas omandatud teadmised narkootikumide tarvitamise vältimiseks unustas kohe ära. Kinnipeetav tarvitas iga päev amfetamiini, mõned kuud järjest on ka amfetamiini süstinud iga või üle päeva. Kinnipeetav lõpetas amfetamiini süstimise peale naisele vahele jäämist. Viimati tarvitas amfetamiini vahetult enne vanglasse sattumist novembris
24. aastal. Kuna kinnipeetav tegeles ise amfetamiini müümisega oli see kogu aeg käepäraselt kättesaadav. Kinnipeetav tarvitas ka iga päev GHB-d ehk korgijooki, viimati pool aastat enne vanglasse sattumist umbes aprillis
25. aastal. Soomes on kriminaalkorras karistatud narkootikumide vahendamisega seotud kuritegude ja alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest. Käesoleval ajal maandab sõltuvusainete tarvitamisest tulenevat riski see, et S. Asur on hetkel valmis võtma endale vabatahtlikult lisakohustuse ja läbima MTÜ-s Lootuse küla sõltlastele suunatud 10kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi. MTÜ Lootuse Küla saab küll aidata S. Asuril sõltuvusest vabaneda, kuid ei hoia ära tema poolt uute kuritegude sooritamist. Lisaks, ainuüksi MTÜ Lootuse Küla keskuses viibimine ei takistaks alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist ega hankimist täielikult. Kuna vabaduses on olemas kergemad võimalused narkootiliste ainete hankimiseks, säilib oht, et S. Asur naaseb nende tarbimise juurde.
26. S. Asuri lähedaste olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Isik on kohtuistungil selgitanud, et tema jaoks on kõige olulisem laps. Kuigi suhted lapse emaga ei ole enam endised, siis on võimalik S. Asuril tõestada lapse emale, et on asunud ennast muutma. Samuti märkis S. Asur kohtuistungil, et kui ta peaks vanglast vabanema, siis lapse ema ei takista tal lapsega suhtlemast ning MTÜ Lootuse Külas saab ta lapsele helistada tihedamini kui vanglas. Lisaks suhtleb isik emaga igapäevaselt, kuid on kohtuistungil märkinud, et suhted emaga on kohati keerulised nii temal kui ka õel. S. Asur peab enda õde kõige suuremaks toetajaks ning nimetab, et temaga on suhted väga head. Samuti võib arvata, et suhted on head, kuna isik plaanib peale MTÜ Lootuse Külas programmi läbimist minna tööle õemehe ettevõttesse. Kohus leiab, et kuigi motivatsiooni olemasolu on oluline, siis ei saa lapse ja teiste pereliikmete olemasolule liiga suurt positiivset kaalu omistada. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele varasemalt mõju avaldanud. Varasemalt on tema suhtlusringkonda kuulunud kriminaalse taustaga isikud.
27. Kohus peab vajalikuks peatuda ka isiku käitumisel üldiselt. Nimelt alustas S. Asur 01.09.2023 õpinguid x. klassis. Alates 06.11.2023 eemaldati käitumisprobleemide tõttu koolist. Ei suutnud koolis õppida, pidevalt segas tundi. Jooksis edasi-tagasi. Kontrolltöödel ei osalenud, vaid pidevalt leidis mingeid vabandusi. Samuti on S. Asuri suhtes kohaldatud Viru Vangla 08.05.2024 käskkirjaga julgeolekuabinõusid. Tegemist ei ole distsiplinaarkaristusega, kuid tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel võetakse arvesse kinnipeetava isiku eelnevat vanglasisest käitumist. S. Asur on ise kohtuistungil selgitanud, et tegemist oli teiste isikute vahelise kaklusega, millele tema vahele astus ning sündmuse kohta on tema suhtes alustatud kriminaalasi. Kohus ei anna siinkohal hinnangut, kas kinnipeetav on toime pannud süüteo, kuid arvestab siiski, et isik on enda käitumises tugevalt juhitud emotsioonidest. Seda nii õpingute ajal kui ka 07.05.2024 toimunud sündmuste ajal. Kohtu hinnangul on alust arvata, 6 1-21-7543 et ka vabaduses võib isik endale tahtmatult sattuda emotsiooni ajel olukordadesse, kus võib tekkida teiste isikutega lahkhelisid.
28. Kohus ei saa jätta tähelepanuta S. Asuri pingutusi (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele S. Asuri valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata S. Asuri vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus märgib, et MTÜ Lootuse Külas programmi läbimine ei oleks ilmselt takistatud ka tulevikus, seega kui isik tõesti väidab endal olevat soovi muutumiseks, sõltuvustega ja probleemkäitumisega tegelemiseks, siis on tal võimalik programmi läbida ka tähtaegselt vanglast vabanemise korral.
29. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu S. Asuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 7