Obsah (13)

§ 1037§ 113§ 1039§ 1038§ 392§ 288§ 1043§ 186§ 101§ 94§ 292§ 391§ 197

2-20-7541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 14. detsember 2022 Tsiviilasja number 2-20-7541 Tsiviilasi Xi (M) hagi Y vastu

§ 1037

alusel summas 2268,80 eurot ja jagada Xi omandisse nõudeõigus Xi vastu summas 2268,80 eurot. 10.2 Välja mõista Xilt hüvitis 1134,40 eurot Y kasuks. 11. Välja mõista Xilt Y kasuks

§ 1037

alusel hüvitis summas 11 053,57 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt (11 053,57 eurot) alates 13.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Rahuldada osaliselt Y nõue kalduda kinnistu (registriosa nr xxx) jagamisel hüvitise väljamõistmisel kõrvale osade võrdsusest. 12.1 Tuvastada, et Y lahusvarasse kuulub Xxxas asuvast korterist 65,94% suurune mõtteline osa. 12.2 Tuvastada, et Y ja V S ühisvarasse kuulub Xxxas asuvast korterist 34,06% suurune mõtteline osa. 12.3 Tuvastada, et V S pärandvarasse kuulub Xxxas asuvast korterist 17,03% suurune mõtteline osa. 12.4 Välja mõista Ylt Xi kasuks hüvitis summas 9089,16 eurot, so 8,515% kinnistu väärtusest.
2. Välja mõista Ylt Xi kasuks hüvitis summas 39 445,85 eurot, so 50% kinnistu (registriosa xxx) väärtusest.
3. Jätta rahuldamata Y nõue mõista Xilt välja Y kasuks enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis summas 2692 eurot (alternatiivselt summas 5306 eurot).
4. Rahuldada Xi hagi (vastuhagi) osaliselt.
5. Jätta rahuldamata Xi nõue temale matusekulude hüvitamiseks summas 90,39 eurot.
6. Arvata pärandaja V S pangakontole 03.05.2019 laekunud rahast pool, so 203,80 eurot pärandvara hulka ja jagada Y omandisse. 17.1 Välja mõista Ylt Xi kasuks 101,90 eurot. 17.2 Jätta Xi viivisenõue rahuldamata.
7. Tuvastada, et 03.05.2019 surnud V S (isikukood xxx) pärandvara koosseisu ei kuulu kinnistu (korter) Xxx (kinnistusregistriosa nr xxx).
8. Jätta rahuldamata Xi nõue mõista Ylt välja hüvitis Xxx korteri kasutamise eest.
9. Jätta rahuldamata Xi nõue mõista Ylt välja hüvitis Xxx korteri kasutamise eest.
10. Rahuldada Xi nõue (kinnistusregistriosa nr xxx). jagada Y ainuomandisse korteriomand aadressil Xxx
11. Rahuldada Xi nõue (kinnistusregistriosa nr xxx). jagada Y ainuomandisse korteriomand aadressil Xxx
12. Rahuldada Xi nõue jagada Y omandisse E OÜ (registrikood E) osa nimiväärtusega 40 000 EEK.
13. Jätta rahuldamata Xi nõue kinnistute jagamise ja omanikukannete muutmise osas Y 3 2-20-7541 nõusolekute andmiseks kohustamiseks.
14. Jätta rahuldamata Xi tasaarvestuse vastuväide.
15. Tasaarvestada Ylt Xi kasuks välja mõistetud summad kokku 48 736,91 eurot (100 + 9089,16 + 39 445,85 + 101,90, käesoleva määruse resolutsiooni punktid 5.2, 12.4, 13, 17.1) Xilt Y kasuks välja mõistetud summadega kokku 4671,52 eurot (685 + 98,57 + 2753,55 + 1134,40, käesoleva määruse resolutsiooni punktid 7, 8, 9.2, 10.2). Tasaarvestuse tulemusena mõista Ylt välja Xi kasuks 44 065,39 eurot. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on: -Xi (Q õigusjärglane) hagi Y vastu korteriomandi Xxx/Xxx Q lahusvaraks tunnistamiseks: -Y hagi Xi vastu 11 994,59 euro ja viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.07.2020 ning pärandvara jagamiseks Y taotletud viisil ja alternatiivnõuetes; -Xi hagi Y vastu pärandvara jagamiseks, tahteavalduste saamiseks, tuvastusnõudes, hüvitiste ja viivise saamiseks ja alternatiivnõuetes (vastuhagi). Kohus on võtnud Xi 25.05.2020 esitatud hagi Y vastu menetlusse 02.06.2020 (tsiviilasi 2-207541). Kohus on võtnud Y 12.06.2020 esitatud hagi Xi vastu 24 000 euro ja viivise saamiseks alates 13.06.2020 seadusjärgses määras menetlusse 16.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-
16. Kohus on 05.05.2021 määrusega lähtudes hagi terviktekstist määranud, et menetleb tsiviilasjas nr 2-20-8632 Y hagi X vastu 11 994,59 euro ja viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.07.2020 ning pärandvara jagamiseks hageja taotletud viisil ja alternatiivnõuetes. Kohtu nõudel esitas Y 29.03.2021 hagi tervikteksti, milles palub: 1) Mõista Xilt Y kasuks välja hüvitis summas 11 994,59 eurot või alternatiivselt summas 6766,13 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.07.2020; 2) Lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara järgmiselt: -Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx, Tallinn; korteriomand aadressil Xxx ja E OÜ (registrikood E) osa nimiväärtusega 40 000 EEK. -Xi ainuomandisse jääb ½ suurune mõtteline osa korteriomandist aadressil Xxx, nõudeõigus X vastu summas 1537,94 eurot (alternatiivselt: summas 6766,13 eurot) ja Xxx korteri viljad (kasutuseelised) perioodi eest 04.05.2019-31.12.2019 summas 3398,39 eurot. 4 2-20-7541 3) Kohustada Xi andma nõusolek ühisomandis olevate korteriomandite jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) ja korteriomand asukohaga Xxx (registriosa nr xxx) jäävad Y ainuomandisse. 4) Kohustada Xi andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) ja korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y. 5) Mõista Xilt välja Y kasuks enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis summas 2692 eurot (alternatiivselt summas 5306 eurot). 6) Mõista Xilt välja Y kasuks matusekulud summas 685 eurot ja pärandvara inventuuri kulud summas 98,57 eurot. Kohus on 23.08.2021 määrusega määranud, et kohus menetleb tsiviilasjas 2-20-8632 lisaks 05.05.2021 määruses toodud hageja nõuetele ka Y hagi Xi vastu vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamiseks. Kohus on võtnud Xi 04.06.2021 esitatud hagi (vastuhagi tsiviilasjas nr 2-20-8632) Y vastu menetlusse 23.08.2021 määrusega. 04.06.2021 esitas X vastuhagi, mida ta 17.08.2021 täpsustas ja palub: 1) Mõista Ylt Xi kasuks välja hüvitis summas 5826,795 eurot või alternatiivselt summas 8018,275 eurot ning alates 04.06.2021 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 2) Mõista Ylt välja Xi kasuks hüvitis Xxx eest summas 200 eurot jooksva kalendrikuu
17. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ½ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas või alternatiivselt hüvitis 300 eurot jooksva kalendrikuu
18. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¾ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. 3) Mõista Ylt välja Xi kasuks hüvitis Xxx korteri kasutamise eest summas 107,5 eurot jooksva kalendrikuu
19. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¼ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. 4) Tuvastada, et 03.05.2019 surnud V S pärandvara koosseisu ei kuulunud Xxx. 5) Lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara selliselt, et: -Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx-131, Tallinn ja korteriomand Xxx ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 EEK ja mõista Ylt Xi kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga; -Alternatiivselt, kui ei leia tuvastamist, et Xxx ei kuulu V S pärandvara koosseisu, lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara selliselt, et: Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx-131, Tallinn ja korteriomand Xxx ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 EEK ja mõista Ylt Xi kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga ja Xi ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx ja mõista Ylt välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. 6) Kohustada Yt andma nõusolek ühisomandis olevate korteriomandite jagamiseks vastavalt kohtuotsusele ning kohustada andma Yt nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatusse kohtuotsuse kohaste kannete tegemiseks. 5 2-20-7541 7) Mõista Ylt Xi kasuks välja 294,20 eurot (matusekulud ja kontodel asuv raha) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 02.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni. 23.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-7541 määras kohus asendada hageja S S tema üldõigusjärglase Xiga (M) ja lugeda uueks hagejaks X. Tsiviilasi 2-20-8632 on 18.10.2021 määrusega liidetud ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-
20. Xi (Q õigusjärglane) hagi Y vastu korteriomandi Xxx, Q lahusvaraks tunnistamiseks Hagiavaldus 25.05.2020 hagiavalduse kohaselt, S S palub tuvastada, et korteriomand asukohaga Xxx/Xxx Tallinnas (kinnistusregistriosa nr xxx) kuulub Q ainuomandisse ning korteriomand ei kuulu V S (isikukood xxx) pärandvara koosseisu. 03.01.1981 sõlmiti Q ja V S (pärandaja) abielu. Abielu lahutati formaalselt 24.01.
21. Hageja ja pärandaja kooselu lõppes aga 13 aastat varem ehk juba 1987 aasta suvel-sügisel (pärandaja väljakolimine algas suvel ja lõplikult lõppes detsembris), mil pärandaja lahkus perekonna juurest ja pere ühisest elukohast Tallinnas Xxx, oma uude elukohta Tallinnas, Xxx, kus pärandaja omas sissekirjutust alates 1985.a lõpust. S S omandas korteri Xxx/Xxx Tallinnas vallasasjana 19.01.1995 ehk formaalselt abielu ajal, kuid ca 8 aastat pärast abielulise kooselu ja abieluliste suhete lõppu. Hoolimata asjaolust, et hageja omandas korteriomandi vallasjana ajal, mil abielu oli formaalselt lahutamata on korteriomand hageja lahusvara ega kuulu hageja ja pärandaja ühisvara ning pärandaja pärandvara hulka. 16.09.2019 tõestas Tallinna notar A pärimistunnistuse, mille järgi notar tõendas, et 03.05.2019 surnud pärandaja pärijateks on tema abikaasa Y (kostja) ja pärandaja tütar X. X on hagejale kinnitanud, et korteriomandi näol on tegemist hageja lahusvara ja ainuomandiga. Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu ning leiab, et korteriomand kuulub pärandvara hulka kui hageja ja pärandaja ühisvara. S S on Xile saadetud 09.10.2019 ettepanekus pärandvara jagamiseks avaldanud, et pärandaja ja Q abielulised suhted lõppesid kõige hiljemalt 1996.a, mil pärandaja asus elama koos Yga, kuna 13.09.1996 on Y oma elukohaks registreerinud Xxx korteri. Vaidlust ei saa olla selles, et alates 1996.a ei olnud V Sl ja Ql abielusuhteid. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et Q ja pärandaja abielulised suhted olid lõppenud aastaid enne abielu ametlikku lahutamist 24.01.
22. Samal ajal soovib Y endale sobivalt määratleda abieluliste suhete lõppemise ajana
23. aastat, mis võimaldaks Y huvides Xxx-131 korterit käsitleda pärandaja lahusvarana ning saada pärandvara jagamise tulemusena veel täiendavat vara (olgugi, et ka Xxx korter omandati formaalselt abielu ajal). S S taotleb asjaolu, et korteriomand kuulub tema lahusvara hulka, tuvastamist. Kuivõrd notar on 06.06.2019 teates käsitlenud hageja ainuomandisse kuuluvat korteriomandi mõttelist osa pärandvarana, on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. S S soovib korteriomandit oma varana vabalt käsutada ja välistada Y võimalik nõudeõigus korteri omandi ja omandiõigusest tulenevalt ka valduse suhtes. Kohtupraktikas (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-11 p 6) on leidnud kinnitust põhimõte, et abielusuhete lõppemine kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 ja § 18 lg 2 tähenduses eeldab sellist muutust abikaasade suhetes, mille alusel võib konstateerida, et abielu ei vasta enam abikaasade ootustele ega toimi nii, nagu abikaasad selle kujundasid, ning et 6 2-20-7541 abikaasad on selle faktiliselt lõpetanud. Seejuures on oluline abikaasade vaheliste suhete kogum, mitte selle üks külg. Enne
24. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Seega kuulus abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 p 17). Kuna abielusuhete lõppedes lõppes ka seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine, on oluline tuvastada abielusuhete lõppemise aeg. Kuivõrd pärandaja ja hageja abielulised suhted lõppesid 1987.a, kuulub 19.01.1995 soetatud korteriomand (mis on kinnistusraamatusse kantud 26.01.2002 aastal) Q ainuomandisse. Q ja pärandaja abielulised suhted lõppesid 1987 detsembris pärandaja lõpliku väljakolimisega pere ühisest kodust. Selleks ajaks oli pärandaja juba mõnda aega elanud talle kuuluvad korteris Lasnamäel Xxx. Abielusuhete lõppemist ja kooselu lõppu 1987.a kinnitavad järgmised tõendid. -19.01.1995 notariaalne korteri ostu- müügi leping. Juhul kui Q ja pärandaja vahel olnuks korteriomandi ostmisel endiselt abielulised suhted, oleks korteriomand omandatud mõlema abikaasa poolt ning mõlemad abikaasad olnuksid ka ostu-müügilepingu pooleks. Kuivõrd pärandajal puudus igasugune puutumus korteriomandi soetamise, valdamise ja omandamisega, kinnitab see abieluliste suhete lõppemist 1987.a. 13.09.1996 notariaalne korteriomandile pandi seadmise leping Q ja Eesti Ühispank vahel, milles p-s 3 S S kinnitab, et korteriomandi näol on tegemist hageja omandiga ning korteriomand ei ole koormatud mitte ühtegi kolmandale isikule kuuluva õigusega. 20.11.2002 notariaalne korteriomandile hüpoteegi seadmise leping. Lepingus kinnitab S S juba 2002, et lepingu ese on omandatud peale abielu lõppemist ning see ei moodust ühisvara. Puudub mõistlik ja objektiivne põhjus, miks pidanuks S S notarile esitama 2002.a ebaõiged andmed korteriomandi omandiõiguse kohta. Samuti tõendavad nii 19.01.1995, 13.09.1996 lepingud kui ka 20.11.2002 leping, et pärandajal puudusid mistahes varalised huvid korteriomandiga seoses ning pärandaja pidas sõltumata korteriomandi soetamisest enne lahutuse ametlikku vormistamist, korteriomandit samuti Q lahusvaraks. Vastasel juhul oleks soovinud pärandaja ka korteriomandi jagamist pärast abielu ametlikku lahutamist 24.01.2000, kandnud korteriomandiga seotud kulusid ning käsitlenud korteriomandit ühisvarana. Tallinna Xxx a/ü komitee koosoleku 09.01.1985 protokoll. Protokollist nähtuvalt eraldati 1984.a pärandajale Tallinnas, Xxx asunud kooperatiivkorter kuhu pärandaja vormistas omale sissekirjutuse alates 22.10.
26. teisel poolel halvenesid hageja ja pärandaja isiklikud suhted, mis lõppesid lahkuminekuga ja pärandaja kolimisega Xxx korterisse
27. Abikaasade lahkumineku üheks põhjusteks olid muuhulgas erinevad maailmavaated ning erimeelsused rahvus,- ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega seonduvates küsimustes. Pärandaja kui vene rahvusest endine sõjaväelane oli laulva revolutsiooni perioodil interrinde toetaja, samas eesti rahvusest hageja toetas Eesti iseseisvumist ning kuulus ka Rahvarindesse. Seda on kinnitanud ka tunnistajad, kelle kirjalikud seletuskirjad on hagiavaldusele lisatud. Eeltoodud tõendite valguses on tõendatud pärandaja ja Q suhte muutumine alates 1987 detsembrist viisil, mille alusel saab konstateerida, et abielu ei vastanud enam abikaasade ootustele ega toiminud nii, nagu abikaasad selle kujundasid, ning et abikaasad olid abielu faktiliselt lõpetanud. Pärast 1987 detsembrit S S ja pärandaja enam koos ei elanud ega majandanud ühise perekonnana. Samuti ei panustanud pärandaja 1987 detsembrist enam varaliselt endise pere hüvanguks, ei tasunud Qle tütre jaoks alimente, ega kandnud mistahes eelmise perega seotud kulutusi. Seega olid selleks ajaks lõppenud ka mistahes isiklikud ja varalised suhted. S S palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Y 30.06.2020 vastus 7 2-20-7541 30.06.2020 vastuse kohaselt, Y palub jätta Q hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta asja materjalide juurde võtmata hagi lisades 13-22 olevad kirjalikud tunnistused. Kostja ei vaidle vastu hagis toodud õiguslikule käsitlusele. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (ka PKS v.r) § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist ning PKS § 18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga. Seega lõppes abielusuhete lõppemisega toona kehtinud perekonnaseaduse järgi ka abikaasade varasuhe ühisomandi tekkimise mõttes (Riigikohtu lahend 3-2-1-31-14, p 10). Järelikult pole ka korteriomandi kuulumine Q (endise abikaasa) ja V Si ühisvarasse seotud mitte abielulahutuse või selle registreerimisega (st abielu lahutamisega), vaid V S ja Q abielusuhete lõppemisega. Seega on käesoleva vaidluse seisukohalt oluline tuvastada, mis hetkel lõppesid Q ja V S vahelised abielusuhted. Väär on väide, justkui oleks Q ja V S abielusuhted lõppenud juba 1987.a. Samuti ei tõenda seda hagile lisatud kirjalikud tõendid. S S tugineb valdavalt asjaolule, et V Si aadress ei olnud sama, mis hagejal, st ta ei elanud Q ja tema tütrega füüsiliselt koos. Olgugi, et reeglina abikaasad elavad koos, ei kinnita erinevatel aadressidel elamine abielusuhete lõppu. Põhjus, miks V S elas Lasnamäel ja mitte Q ja nende tütrega koos, seisnes selles, et V S oli vajalik saada korter enda ning oma ema D S jaoks, kes oli raskelt haige ja vajas igapäevast hoolt. Kuigi 17.03.1982 eraldati Qle ja V Sle täiendav tuba Xxx korteris, ei olnud S S nõus, et tema tollase abikaasa ema D S nende juurde elama asuks. Seetõttu esitas V S taotluse oma töökohas elamispinna eraldamiseks, kuhu saaks tulla elama tema ema. Seega olid S S ja V S sisse kirjutatud erinevatel aadressidel objektiivsetel põhjustel, mis aga ei olnud abieluliste suhete lõppemisega seotud. Sõltumata sellest, et V S ja S S elasid 1980-ndate lõpust eraldi, käisid nad korduvalt Q sugulastel koos külas; samuti tähistati koos perekondlikke üritusi. Samuti olid X ja V S lähedased, laps saatis talle ka erinevaid postkaarte. Seega on väär ka hagis väidetu, justkui poleks V S panustanud peresse ega oma lapsega läbi käinud. 20.07.1992 võeti S S aianduskooperatiivi „Õun“ liikmeks ning abikaasad omandasid ühisvarana krundi aadressil Xxx, kus asus abihoone, kasvuhoone, kaev ja istandik. Perioodil 1992-1996 ehitas V S koos oma tuttavate ja endiste kolleegidega (sõjaväest) antud kinnistule suvemaja. Y õppis perioodil 1983-1988 Tartus kaugõppes ning töötas T H. 1989 sai Y ema endale ühetoalise korteri Tallinnas V S, milles kostja elas kuni
28. Samal aastal ühendasid Y ja tema ema oma korterid ja nad elasid koos Tallinnas V S. Y kolis V Siga kokku 1996, millest alates elasid nad Tallinnas Xxx. Y teadis V Sit juba varasemast (sest töötasid koos Xxx), kuid enne seda puudusid Y ja V Si vahel isiklikku laadi suhted. Alles pärast seda, kui V S asus Yga kokku elama, otsustasid S S ja V S lõpetada ühisvara režiimi antud kinnisvara osas ja kinkisid kinnistu koos pooleli olevate ehitistega oma lapsele Xile. Ka viidatud kinkelepingus käsitlesid pooled end jätkuvalt abikaasadena ning kinnitasid, et kinkelepingu objektiks olevad pooleliolevad ehitised Harjumaal Maardu linnas Xxx kuuluvad nende ühisvara hulka. Eeltoodust tingituna ja võttes arvesse, et on olemas dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et kuni suveni 1996.a olid Q ja V S vahel kehtivad abielulised (varalised) suhted, on ilmne, et ka 1995.a ostetud korteriomand oli omandatud enne abieluliste suhete lõppu ning seega kuulub Q ja V S ühisvarasse. Asjaolu, et S S on erastamisel allkirjastanud 19.01.1995 ostumüügilepingu ainuisikuliselt, ei muuda korterit Q lahusvaraks. Valdavalt on Q tunnistajad andnud kirjalikke seletusi selle kohta, et V S elas Qst ja nende ühisest tütrest 1980-ndate teisest poolest eraldiseisvalt. Kuivõrd Y seda ei vaidlusta, ei ole vaja tunnistajaid selle asjaolu osas üle kuulata (TsMS § 231 lg 2). Abielusuhete lõppemise aspektist on oluline abikaasade isiklikud ja varalised suhted. Ükski Q nimetatud tunnistaja ei 8 2-20-7541 ole selle kohta seletusi andnud, järelikult ei oska Q ja V Si vahelisi isiklikke ja varalisi suhteid kommenteerida. Xi 30.08.2020 menetlusdokument Xi 30.08.2020 menetlusdokumendi kohaselt, olukorras, kus poolte vahel on vaidlus korteriomandi omandiõiguse üle, ongi kohaseks menetluseks esitatud tuvastushagi tsiviilkohtumenetluses. Oma seadusest tuleneva õiguse realiseerimist ei saa pidada pahatahtlikuks ega alusetuks. S S jääb kõikide oma seni esitatud väidete ning tõendite juurde, kuid soovib esitada vastuväited Y poolt esitatud asjakohatutele ning menetluses esitatud asjakohatutele tõenditele. Abieluliste suhete lõpp on 1987.a. Y on omaks võtnud Q väite, mille kohaselt ei elanud S S ja pärandaja koos alates 1987.a. Erineval aadressil elamine on samuti olulisim abieluliste suhete lõppemise osas. S S kinnitab, et erinevatel aadressidel elamine oli tingitud objektiivsest asjaolust, poolte vahelised abielulised suhted olid lõppenud. Y on esitanud fotod ilma igasuguse selgitusega, mis aastal on fotod tehtud, kus on fotod tehtud ning kes on fotodel kujutatud. Esitatud fotodega ei saa tõendada, et Ql ja pärandajal oli abieluline suhe vaidlusaluse korteriomandi omandamise ajal, kuna esitatud fotodel ei ole kujutatud S S ega tema tütart või nende sugulasi. Qle ei ole teada, kes on inimesed, keda on fotodel kujutatud, tegemist on Q jaoks võõraste inimestega. Q esitatud fotodel kujutatud S S ja tema tütar on selgelt eristatav teistest isikutest, kes fotodel on kujutatud. Y on esitanud võõrastest inimestest fotosid kohtumenetluses omapoolsete väidete tõendamiseks. S S esitab tõendid tõendamaks, et Y poolt esitatud fotodel ei ole isikuid, keda Y väidab seal olevalt: foto Qst
29. aastate lõpust ja
30. aastate algusest ning foto Q ja pärandaja tütrest (X algkoolis). Samuti lisab S S fotod 1995.a passidest. Y poolt esitatud fotolt ei ole aru saada, kas fotol on poiss või tüdruk (lapsel on lühikesed juuksed ning jalas lühikesed püksid ja sokkidega sandaalid), kuid toodud võrdlusest nähtub selgelt, et tegemist ei ole Q ja pärandaja tütrega. Y poolt esitatud fotol, pingil istuvast pärandajast kahe naise vahel, ei ole samuti kujutatud Qt. Pärandajast paremal pool istuv naine on vanem kui hageja sel ajal. Vasakul oleval naised on põsel ja lõual sünnimärk, mida Ql pole kunagi näos olnud. Lisas 1 toodud võrdlusest on samuti näha, et tegemist ei ole Qga. Y on selgelt esitanud valeväidete tunnistamiseks fotosid, millel ei ole puutumust käesoleva menetlusega. Q ja pärandaja tütre poolt saadetud postkaardid tõendavad Q ja pärandaja abieluliste suhete lõppemist Arusaamatu on, miks peaks laps oma isale, kes elab samas linnas saatma postkaarte. Seda eriti olukorras, kus pere peaks olema ühtne ja läbi käima (nagu seda teevad abielulisi suhteid omavad perekonnad) nagu väidab seda Y. Seega tõendab postkaartide saatmine asjaolu, et lisaks sellele, et pärandaja ja S S elasid alates 1987.a lahus, olid ka nende abielulised suhted sellest perioodist alates lõppenud. Pärandaja ei ehitanud Xxx kinnistule suvemaja. Suvemaja R kinnistule ei ehitatud Y märgitud perioodil (1992-1996), suvemaja (sara) valmis 1987.a. 1992.a on R kinnistu üleandmisevastuvõtmise aktiga fikseeritud kinnistu seisukord ning abihoone, kasvuhoone, šahtkaevu ja istandiku olemasolu. Y poolt esitatud 1998.a R kinnistu kinkelepingust nähtub, et kinnistul paikneb ühekorruseline abihoone ning rajatised. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Mitte mingisugust täiendavate hoonete ehitust, rääkimata suvemaja ehitusest, Y poolt väidetud perioodil toimunud ei ole. Sama kinnitab ka V J. Tunnistajad väidavad, et sara (abihoone ehitus toimus 1987) Seega ei ole pärandaja tegelenud kinnistul ehitustegevusega, mida saaks käsitleda mistahes vara väärtust suurendava investeeringuna viisil, et saaks rääkida ühisvara kui varalise režiimi säilimisest. Y on hagile vastates muutnud oma seniselt esitatud seisukohti ning seisukohad on vastuolulised seonduvalt ühisvara režiimi lõppemisega. Y poolne kardinaalne seisukohtade muutmine näitab selgelt, et Yl puuduvad igasugused teadmised pärandaja ja Q vahelisest 9 2-20-7541 suhetest vaidlusalusel perioodil. Asjaolu, et kinkelepingus on märgitud kinnistu ühisomandis olevat, ei tõenda, et faktiliselt ei olnud Q ja pärandaja abielulised suhted lõppenud. Vaidlus puudub selle üle, et 1992.a vara anti üle Qle. Ilmselgelt oleks olukorras, kus abikaasad omasid abielulisi suhteid, võtnud ka vara vastu ühiselt. Kinkelepingu tõlgendamisest ei saa järeldada, et tegemist oleks ühisvaraga. S S on välja toodud kinkijana (mitte pärandaja) ning lõpus pärandaja kinnitab ainult vastuväidete puudumist abikaasana. Lepingu punktis 3 annab kinkija avaldused ja kinnitused, mida annab lepingutes omanik ning pärandaja on ainult andnud nõusoleku vara käsutamiseks. Valduse üleminek on kokku lepitud Q ja tema tütre vahel ning lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub S S. Seega puudub lepingu tõlgendusest nähtuvalt mis tahes arusaam selles, et tegemist oleks olnud poolte ühisvaraga. S S tasus kõik R kinnistuga seotud kulud, mitte pärandaja. Hageja ja pärandaja abielulised suhted lõppesid jäädavalt alates 1987.a. Alates 1987.a ei elanud pärandaja ja S S enam koos ega majandanud koos ühtse perekonnana. Samuti ei osalenud pärandaja enam Q ja pärandaja ühise lapse kasvatamises, ei tasunud tütre jaoks alimente ega kandnud mistahes perega seotud kulutusi. Seega olid selleks ajaks lõppenud ka mistahes isiklikud ja varalised suhted. Q poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (isikute tunnistused) tõendavad mitte ainult Q ja pärandaja vahelise kooselu lõppemist vaid ka abieluliste suhete lõppemist. Y on märkinud, et ei vaidle vastu asjaolule, et Q ja pärandaja kooselu lõppes 1987.a. Tegemist on omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Samuti on V J selgitanud, et pärandaja elas Xxx korteris üksinda, sest hakkas looma uut peret. M.M selgituste kohaselt lõpetati suhtlemine pärandajaga, sest pärandaja lahkus pere juurest. Jääb mõistmatuks, miks peaksid inimesed lõpetama omavahelised suhted, kui tegemist oli vaid formaalse sissekirjutusega teise elukohta, nagu Y seda väidab. A.P, J.K, L.S, M.T, M.S, P.V selgitavad kõik, et pärandaja ei osalenud enam pärandaja ja Q ühise lapse kasvatamisel alates 1987.a kui kolis elama Lasnamäel asuvasse korterisse. Jääb jällegi arusaamatuks, kuidas saavad kesta Q ja pärandaja vahelised varalised ja isiklikud suhted olukorras, kus pärandaja lapse kasvatamises ei osalenud. Puudub alus hagile lisatud tunnistajate kirjalike seletuskirjade asja materjalide juurde vastu võtmata jätmiseks, sest seletuskirjadega on võimalik tõendada Q ja pärandaja abieluliste suhete lõppemist alates 1987.a. Y hagi Hagiavaldus 29.03.2021 hagiavalduse terviktekstis palub Y: 1) Mõista X Y kasuks välja hüvitis summas 11 994,59 eurot või alternatiivselt summas 6766,13 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.07.2020; 2) Lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara järgmiselt: -Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx, Tallinn; korteriomand aadressil Xxx ja E OÜ (registrikood E) osad nimiväärtusega 40 000 EEK. -Xi ainuomandisse jääb ½ suurune mõtteline osa korteriomandist aadressil Xxx, nõudeõigus X vastu summas 1537,94 eurot (alternatiivselt: summas 6766,13 eurot) ja Xxx korteri viljad (kasutuseelised) perioodi eest 04.05.2019-31.12.2019 summas 3398,39 eurot. 3) Kohustada Xi andma nõusolek ühisomandis olevate korteriomandite jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) ja korteriomand asukohaga Xxx (registriosa nr xxx) jäävad Y ainuomandisse. 4) Kohustada Xi andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) ja korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao 10 2-20-7541 omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandite ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y. 5) Mõista Xilt välja Y kasuks enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis summas 2692 eurot (alternatiivselt summas 5306 eurot). 6) Mõista Xilt välja Y kasuks matusekulud summas 685 eurot ja pärandaja inventuuri kulud summas 98,57 eurot. Y (hageja) ja V S (pärandaja) olid abielus alates 22.04.2000 kuni pärandaja surmani. 2012.a sõlmisid V S ja hageja V S tütre Xiga (kostja) suulise kinnisasja tasuta kasutamise lepingu, millega abikaasad andsid Xi kasutusse nende ühisvara hulka kuuluva aadressil Xxx asuva korteri. Kostja kinnitas, et kasutab korterit ise ning oli teadlik, et see kuulub hagejale ja pärandajale. Lepingupoolte vahel ei olnud kokkulepet, mis kohustanuks Xi hagejale ja V S üüri maksma või võimaldanuks kostjal anda korteri kasutamist üle kolmandale isikule. 03.05.2019 suri V S. 11.09.2019 koostas kohtutäitur O pärandvara nimekirja, mida täpsustas 09.02.
31. 16.09.2019 väljastas notar A pärimistunnistuse, mille kohaselt on V S pärijad 1/2 suuruses osas hageja Y ja 1/2 suuruses osas kostja. Pärimistunnistusele lasi X mh märkida, et tema elukoha aadressiks on Xxx. Seeläbi kinnitas X jätkuvalt Y ees, et elab endiselt kõnealuses korteris. 28.02.2020 sai Y juhuslikult Xxx korteriühistu raamatupidaja saadetud andmete alusel teada, et X oli alates sügisest 2016 - 2019 Xxx-24 korterit välja üürinud. Perioodil september 2016 kuni detsember 2019 ei tasunud korteriühistu väljastatud kommunaal- ja elektriarveid mitte X, vaid keegi V Ki. Xxx korteriühistu juhatuse liige kinnitas, et kostja ei ole korterit nr 24 aastaid ise kasutanud ning on selle V Kile üürile andnud. Viidatud asjaolu kinnitab mh ka see, et kostja tasus korteriühistule isiklikult üksnes neid kulutusi, mida ei saa üürnikult nõuda (remondifondi maksed). Seega ei ole vaidlust selles, et kostja andis Xxx korteri üürile. Korteri toonased omanikud (Y ja V S) ei olnud Xile sellekohast nõusolekut andnud ega olnud üürilepingu sõlmimisest teadlikudki. 06.03.2020 esitas Y Xile kohtuvälise nõude, paludes Xil edastada Yle kõik perioodil 2012-2020 Xxx korteri väljaüürimiseks sõlmitud üürilepingud ning andmed üürilepingute alusel laekunud tulust. Hageja hinnangul tuleb üürilepingute alusel saadud tulu (kasutuseeliseid) võtta arvesse poolte vahel tõusetunud pärandvara jagamise vaidluse lahendamisel ja pärijate omavaheliste nõuete suuruse kindlaksmääramisel. X vastas Y nõudekirjale 06.05.2020 ja asus seisukohale, et Y ei ole oma nõudeõigust ning nõuet põhistanud ja et Y oli teadlik, et X on andnud Xxx korteri kolmandate isikute kasutusse, mistõttu ei saa rääkida võimalike nõusolekute puudumisest. Seega ei vaielnud X vastu Y väitele, et perioodil 2016-2019 oli Xxx korter kolmandate isikute kasutuses. Siiski ei avaldanud X Yle andmeid sõlmitud üürilepingute või nende lepingute alusel laekunud tulu suuruse kohta. Xi poolt menetluse kestel esitatud üürilepingu ja arveldusarvete väljavõtete kohaselt anti korter üürile perioodiks 18.08.2016-31.12.2019 ning sellel perioodil teenis X üüritulu 16 930,65 eurot. X on rikkunud tasuta kasutamise lepingut. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Y andis Xxx korteri Xile tasuta kasutamisse aprillis
32. Seejuures puudusid poolte vahel mis tahes kokkulepped, mille kohaselt võinuks kostja anda lepingu eseme kolmandatele isikutele üürile või muul moel kasutusse anda. Ei hageja ega ka V S ei ole kunagi andnud Xile nõusolekut korteri kasutusõiguse üleandmiseks, samuti ei ole kostja sellest ei hagejat ega ka V Sit informeerinud. Kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning andis korteri (läbi oma äriühingu) 18.08.2016 kolmandale isikule üürile. X oli korteri allüürile andmisel pahauskne ja varjas seda tahtlikult Y ja V S eest.

§ 1037

lg 1 ning

§ 1039kohaldamise eeldused on täidetud ja X peab Yle hüvitama saadud kasu.

X oli igal juhul teadlik, et tal puudus õigus ja nõusolek Xxx korteri üürile 11 2-20-7541 andmiseks. Ta ei küsinud mitte ühelgi korral ei kirjalikult ega suuliselt Ylt ja V St vastavat luba. Seda, et X teadis, et tema tegevus on igal juhul õigusvastane, näitavad muuhulgas järgmised asjaolud: X üritas korteri üürile andmist Y ees varjata, väites ka V Si pärimismenetluses, et tema elukoha aadressiks on Xxx. Ajal, mil V S veel elas, ei võimaldanud X mitte ühelgi korral Yl ja V S teda Xxx-24 korteris külastada ja leidis pidevalt erinevaid ettekäändeid, et korteriomanike külaskäiku vältida (mh teatas kostja, et ta on linnast väljas või kinos vms). Pärast V Si surma avaldas kostja, et elab küll ajutiselt enda ema juures (kes aitab tal vastsündinud last hooldada), kuid tema isiklikud esemed on endiselt Xxx korteris. X ei maininud mitte ühelgi korral, et tegelikkuses elavad korteris allüürnikud. X on juhatuse liige ja osanik ettevõttes A OÜ, mis tegeleb mh kinnisvara üürile andmisega. Järelikult pidi X igal juhul olema teadlik kinnisvara kolmandate isikute kasutusse andmisele kohalduva õigusliku regulatsioonist, sh sellest, et lepingueseme allüürile andmine eeldab igal juhul üürileandja (või tasuta kasutusse andja) nõusolekut. Lisaks, kui Xil oleksid puudunud kahtlused oma tegevuse õiguspärasuse osas, oleks ta üürileandmise fakti Yle igal juhul hiljemalt pärimismenetluse käigus maininud. Y sai sellest teada üksnes tänu juhusele. X üritas luua Ys veendumust, et ta kasutab Xxx korterit isiklikult ning ei ole seda üürile andnud. Tegelikkuses oli kõnealune korter juba aastaid olnud V Ki ja tema perekonna kasutuses. Eeltoodud faktid ilmestavad veenvalt, et Xi näol oli tegemist pahauskse rikkujaga ning

§ 1039kohaldamise eeldused on täidetud.

Yl ja V Sl on Xi vastu rahaline hüvitisnõue. Kostja poolt menetluse kestel esitatud üürilepingu kohaselt anti korter üürile perioodiks 18.08.2016-31.12.2019 ning sellel perioodil teenis kostja üüritulu 16 930,65 eurot. Kuna tasuta kasutamise leping lõppes V S surmaga 03.05.2019, siis on hagejal ja V S pärijatel õigus

§ 1037

lg 1 alusel õigus nõuda hüvitist perioodi eest 18.08.2016-03.05.2019 (s.o kokku ca 33 kuud). Sellel perioodil sai kostja üüritulu kokku vähemalt summas 13 532,26 eurot. Seega on tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tingitud hüvitise nõude suurus kokku 13 532,26 eurot. Kuigi üldjuhul eeldatakse, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed, ei tähendab see, et kohus ei saaks antud juhul tuvastada, et Y mõtteline osa on suurem kui 1/2. Kuna Xxx korter kuulus Y ja V Si ühisvarasse üksnes 22,7% ulatuses (77,3% ulatuses oli korter hageja lahusvara), siis kuulus ka kõnealune nõue vastavas proportsioonis poolte ühisvarasse. Seetõttu on Yl õigus panna ilma pärandvara jagamata maksma nõudeõigus 88,637% ulatuses (s.o Y lahusvarasse kuuluv osa 77,3% + 50% ühisvarasse kuulunud osast). Seega nõuab Y kostjalt hüvitist summas 11 994,59 eurot. (88,637% x 13 532,26). Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et Yl ei ole enne pärandvara jagamist võimalik panna oma nõuet maksma suuremas ulatuses kui 1/2 nõudest, s.o lähtudes üldisest eeldusest (millega Y ei nõustu), siis palub Y välja mõista Xilt hüvitus summas 6766,13 eurot (s.o 50% hageja ja V S ühisvara hulka kuulunud nõudest - 13 532,26 / 2). Y palub alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (13.07.2020) sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist kooskõlas TsMS §-ga 367 protsendina (s.o

§ 113lg 1 II lauses sätestatud suuruses) kahju hüvitiselt kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt notar A poolt väljastatud pärimistunnistusele, on V S pärijad 1/2 suuruses osas Y ja 1/2 suuruses osas X. Seega on Y õigustatud nõudma pärandvara jagamist kohtus. Pärandvara jagamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada pärandvara koosseis ehk jagatava vara koosseis, mis määratakse kindlaks pärandi avanemise ajahetkega (PärS § 2, § 3 lg 1 ja 2). Y nõue ei kattu üks ühele kohtutäitur O poolt koostatud pärandvara nimekirjaga. Muuhulgas seetõttu, et viidatud nimekirja on kantud Xi palvel vara, mida ei eksisteeri (nagu nt sularaha), samuti ei ole sinna nimekirja kantud kõiki pärandvarasse kuuluvaid nõudeid (nõudeõigusi). Y taotleb järgmise pärandajale kuulunud vara jagamist: 12 2-20-7541 -korteriomand aadressil Xxx; pärandajale kuulus 100% suurune osa korterist; -korteriomand aadressil Xxx; pärandajale kuulus ca 11,363 % suurune mõtteline osa korterist; -korteriomand aadressil Xxx; pärandajale kuulus 50% suurune mõtteline osa korterist; -E OÜ (registrikood E) osad, millest pärandajale kuulus 50% suurune mõtteline osa (s.o 50% osakapitalist, nimiväärtusega 20 000 EEK); -nõudeõigus X vastu

§ 1037

alusel (tasuta kasutamise lepingu rikkumine) summas 1537,94 eurot (alternatiivselt: summas 6 766,13 eurot); -Xxx asuva korteri viljad (alternatiivselt kasutuseelised) periood mai 2019 kuni november 2019 eest. Y taotleb pärandvara jagamist alljärgnevalt. Xxx 52- 24 korteriomandi jagamine. Korteriomand aadressil Xxx on omandatud 24.08.2000 ehk hageja ja V S abielu kestel. Seetõttu tuleb antud korterit käsitleda abikaasade ühisvarana ning pärandvarasse kuulub üksnes surnud abikaasa mõtteline osa korterist. Vaatamata sellele, et formaalselt on nimetatud korteri puhul tegemist V S ja Y ühisvaraga, siis on hagejal õigus vana PKS § 14 lg 1 ja § 19 lg 2 p 3 alusel taotleda varaosade võrdsusest kõrvale kaldumist. Xxx korteriomand omandati hinnaga 220 000 krooni. Korteri soetamiseks müüs Y temale lahusvarana kuulunud korteri aadressil Xxx hinnaga 182 000 krooni. Lisaks võtsid Y ja V S pangalaenu (laenu kasutati osaliselt korteri ostu finantseerimiseks ja korteris remondi tegemiseks). Võttes arvesse, et Y panustas ühisvara soetamisesse Xxx müügist saadud vahendid summas 170 000 krooni (182 000-12 000 krooni) ehk 77,272% ostuhinnast, siis kuulus korter Y lahusvara hulka ca 77,273% ulatuses ja poolte ühisvara hulka ca 22,727% ulatuses. Seega on Y ja pärandaja mõttelise osa suurus Xxx korteris tuvastatav järgmiselt: 77,272% + 22,727% /2 = 88,637% ning V S mõttelise osa suuruseks on 22,727% /2 =11,363%. Seega kuulub V S pärandvarasse Xxx korteriomandist 11,365% suurune mõtteline osa ning selle pärijateks on võrdsetes osades Y ja X. Arvestades Yle kuuluva mõttelise osa suurust, on põhjendatud jagada pärandvara selliselt, et Xxx korter jääb Y ainuomandisse ning Y maksab korteri eest Xile hüvitist. Sellisel viisil vara jagamisega on X kohtuväliselt ka nõus olnud. Y hinnangul on korteri turuväärtus 87 999,1 eurot (1 323,29*66,5), mis teeb pärandvarasse kuuluva mõttelise osa väärtuseks ca 10 001 eurot. Y on lähtunud korteri väärtuse määramisel teiste Xxx tänaval asuvate korterite müügikuulutustest, mille kohaselt on korterite keskmine m2 hind 1323,2 eurot /m

1. Kuna pärandvarasse kuulub korterist 11,365% suurune mõtteline osa, on Xil õigus hüvitisele summas 5 000 eurot (87 999,1 x 11,365% /2). Xxx korteromandi jagamine. V S ja Q abielulised suhted lõppesid hiljemalt 1996.a, mil V S asus elama koos Yga. 13.09.1996 registreeris Y oma elukohaks Xxx. Xxx korter oli omandatud vallasasjana 09.09.1999 Xxx elamuühistu ja pärandaja vahel sõlmitud müügilepingu alusel. Korter oli erastatud ja kinnistatud 31.08.
2. Kuna korter oli vallasasjana omandanud pärast V S ja Q vahel abieluliste suhete lõppu, siis kuulub korter V S lahusvarasse. Korteri turuväärtus on umbes 49,7*1 308=65 038,5 eurot). Kuna korteri puhul on tegemist Y elukohaga, kus ta on elanud viimased 20 aastat, siis on õiglane jätta korter Y omandisse ja Y hüvitab Xile tema osa. Arvestades korteri turuväärtust, on Xil õigus hüvitisele summas 32 519,25 eurot (s.o 50% turuväärtusest). Xxx korter nr 31 on omandatud 1995.a ning kuulub Q ja V S ühisvara hulka. Seega kuulub pärandaja pärandvara hulka korterist ½ suurune mõtteline osa. Yl ja Xil pärijatena on õigus võrdsetes mõttelistest osades V Sle pärandisse kuuluvale mõttelisele osale. Kuna korter oli Q ainukasutuses ja valduses (käesoleval ajal on korter Xi valduses) ning Y ei ole kunagi selles korteris elanud, siis on põhjendatud jagada pärandvara selliselt, et 13 2-20-7541 pärandvarasse kuuluv osa korterist jääb Xile ning Yle makstakse hüvitist. Korteri turuväärtus on ca 145 350 eurot (51*2850) mis teeb pärandvarasse kuuluva mõttelise osa väärtuseks ca 72 675 eurot. Seega on Yl õigus hüvitisele summas 36 337,5 eurot (s.o 25% *145 350 ). E OÜ (registrikood E) osa jagamine. E OÜ on asutatud Y ja pärandaja abielu ajal ning kuulus nende ühisvara hulka. Seetõttu kuulub pärandvara hulka ½ suurune mõtteline osa äriühingu osalusest. Tegemist on kahjumis oleva äriühinguga, millel puudub positiivne väärtus. Seetõttu hindab Y pärandvarasse kuuluva vara väärtuseks mitte rohkem kui 200 eurot. Kuna E OÜ kaudu on Y osutanud raamatupidamisteenust ja eelduslikult Xil puudub äriühingu vastu huvi, siis palub hageja lõpetada ühisomand selliselt, et Y saab vara ainuomanikuks. Arvestades vara väärtust, on sellisel viisil vara jagamise korral Xil õigus hüvitisele summas 100 eurot. Juhul kui X vaidleb vara väärtusele vastu ning leiab, et see on suurem, kui 200 eurot, siis ei ole Y huvitatud vara omanikuks saamisest. Sellisel juhul esitab Y alternatiivse nõude, millega taotleb vara müüki enampakkumisel ning saadud tulemi jagamist selliselt, et Y saab müügihinnast 75% ja X 25%. Xi vastu oleva nõudeõiguse jagamine. X on rikkunud Yga ja V Siga Xxx korteri osas sõlmitud tasuta kasutamise lepingut ning Yl ja V S oli Xi vastu

§ 1037

alusel hüvitise nõue kokku summas 19 800 eurot, millest pärandvarasse kuulub 11,365% ehk nõue summas 1537,947 eurot. Alternatiivselt: Juhul, kui kohus peaks asuma Y poolt eraldiseisvalt esitatud nõude osas seisukohale, et pärandvara jagamata on Yl õigus panna maksma nõudeõigus üksnes 50% ulatuses, siis kuulub pärandvara koosseisu nõudeõigus summas 6766,13 eurot. Kuna nõue on tingitud Xi poolsest rikkumisest ja see nõue on suunatud Xi vastu (mh on nõude täitmine Xi kontrolli all), siis on põhjendatud jagada see nõudeõigus selliselt, et X saab selle nõudeõiguse (100%) endale, s.o nõue summas 1537,94 eurot (alternatiivselt 6766,13 eurot). Seega on Yl õigus hüvitisele summas 768,974 eurot (alternatiivselt summas 3383,07 eurot). Xxx kasutuseeliste / viljade jagamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Xxx korter oli perioodil 03.05.2019 kuni 03.03.2020 Xi ainuvalduses ning sellest perioodist oli korter kolmandale isikule välja üüritud 03.05.2019 kuni 31.12.2019. Y ei ole Xiga peale pärandi avanemist korteri ainukasutusest / väljaüürimisest saadud kasu jaganud. Alates 03.05.2019 on Xxx korter tulenevalt pärandvara ühisusest Y ning Xi ühisomandis. Y ning X ei ole kunagi omavahel sõlminud kokkulepet, mille kohaselt oleks Xil olnud õigus vaidlusalune korter kolmandatele isikutele üürida ning seetõttu ei saa ka eeldada vaikimisi kokkuleppe olemasolu selle kirjeldatud viisil kasutamise osas. Y on Xile võimaldanud korterit elamiseks kasutada, mitte teenida selle kasutamiselt ainuisikuliselt tulu. Olukorras, kus Y ei ole olnud teadlik korteri väljaüürimise faktist, ei ole Yl olnud põhjust ka pärast V Si surma 03.05.2019 Xile teha mis tahes ettepanekuid korteri valdamise osas, seda enam, et poolte vahel oli pooleli pärandvara jagamise protsess. X ei ole võimaldanud Yl perioodil 03.05.2019 kuni 03.03.2020 kasutada Xxx korterit, sest tulenevalt Xi poolt korteri üürile andmisest on korteri valdajaks olnud kolmas isik ning Y juurdepääs korterile on olnud piiratud. X on nimetatud perioodil saanud kasutuseeliseid / vilju, mille saamiseks on olnud samaväärselt õigus ka Yl, kuid X seda hagejale võimaldanud ei ole. Kuna korter oli Xi poolt välja üüritud kuni 31.12.2019 (mida kinnitavad kostja 23.10.2020 vastuse lisas 3 esitatud konto väljavõtted), siis palub Y kohtul tuvastada pärandvara koosseisu kuuluvana kasutuseelised perioodi 03.05.-31.12.2019 osas (s.o kokku ca 8 kuud). Xi poolt esitatud tõendite kohaselt sai X sellel perioodil üüritulu kokku summas 3398,39 eurot. Kuna vilju (alternatiivselt: kasutuseeliseid) on perioodil 03.05.-31.12.2019 saanud X ning saadud kasu 14 2-20-7541 (rahalised vahendid) on tema kontrolli all, siis on põhjendatud jagada viljad (kasutuseelised) selliselt, et need jäävad Xi ainuomandisse ning Yle hüvitatakse tema osa. Seejuures tuleb arvestada, et kuna Xxx-24 korter kuulub pärandvara hulka üksnes 11,363% ulatuses, siis tuleb Xil hüvitada viljade (kasutuseeliste) väärtus 5,682% (11,363 / 2) + 88,637% = 94,32% ulatuses, s.o summas 3205,36 eurot. Xil on kohustus maksta hagejale enam saadud pärandvara arvelt hüvitist. Y poolt taotletud viisil pärandvara jagamise korral saab Y enda ainuomandisse järgmise pärandvara hulka kuuluva vara: -korteriomand aadressil Xxx, millest pärandvara hulka kuulus 100% suuruse osa; vara väärtus 65 038,5 eurot; -korteriomand aadressil Xxx, millest pärandvara hulka kuulus ca 11,365% suurune mõtteline osa; vara väärtus ca 10 001 eurot; -E OÜ (registrikood E) osa, millest pärandvara hulka kuulub 50% suurune mõtteline osa; vara väärtus 200 eurot. Kokku saab Y pärandvara jagamisel enda ainuomandisse pärandvara väärtusega 75 239,50 eurot. X saab enda ainuomandisse järgmise pärandvara hulka kuuluva vara: -korteriomand aadressil Xxx, millest pärandvara hulka kuulub 50% suurune mõtteline osa; vara väärtus 72 675 eurot; -nõudeõigus X vastu

§ 1037

alusel (tasuta kasutamise lepingu rikkumine), vara väärtus summas 1537,94 eurot (alternatiivselt: summas 6766,13 eurot); -Xxx korteri viljad (kasutuseelised) perioodi 04.05.-31.12.2019 eest; vara väärtus summas 3398,39 eurot, millest kaaspärijate vahel kuulub jagamisele 11,365% suurune mõtteline osa ehk summa 386,23 eurot. Kokku saab X vara jagamisel enda ainuomandisse vara väärtuses 77 611,33 eurot (alternatiivselt: 82 839,52 eurot). Y poolt taotletud viisil pärandvara jagamise korral saab X enda ainuomandisse vara 2371,56 eurot (alternatiivselt 7600,02 eurot) suuremas summas kui Y ning seejuures 3012,23 eurot suuremas summas, kui Xil õigus oleks (vt p 69). Seetõttu tuleb Xilt välja mõista enam saadud pärandvara arvelt hüvitis summas 2692 eurot (s.o 3012,23 +(74 599175 239,5/2)) eurot. Alternatiivselt summas 5306 eurot (3012,23 + (79 827,361375 239,5/2)). Juhuks kui eelnevalt esitatud arvutuskäik jääb kohtule ebaselgeks, on Y toonud kõigi pärandvarasse kuuluvate esemete osas eraldiseisvalt esile, millises summas hüvitist peaks teine kaaspärija Y poolt taotletud viisil pärandvara jagamisel maksma. Yl tuleks esemeid eraldiseisvalt vaadates maksta Xile kokku hüvitist summas 37 619,25 eurot (Xxx korteri eest 5 000 eurot + Xxx eest 32 519,25 eurot + E OÜ osa eest 100 eurot). Xil tuleks maksta hagejale hüvitist summas 40 311,83 eurot (Xxx tn korteri eest 36 337,5 + nõudeõiguse eest I. M vastu 768,97 eurot + Xxx korteri kasutuseeliste eest 3205,36 eurot) / alternatiivselt summas 42 925,93 eurot (Xxx tn korteri eest 36 337,5 + nõudeõiguse eest Xi vastu 3383,07 eurot + Xxx korteri viljade eest 3205,36 eurot). Seega on Yl kohustus maksta Xile hüvitist kokku summas 37 619,30 eurot ja Xil on kohustus maksta Yle hüvitist kokku summas 40 311,83 eurot / alternatiivselt 42 925,93 eurot. Tasaarvestades need nõuded omavahel on tulemuseks, et Xil tuleb maksta Yle hüvitis summas 2692 eurot (40 311,83 -37 619,30) / alternatiivselt: summas 5306 eurot (42 925,93 - 37 619,30). Seega palub Y mõista Xilt enam 15 2-20-7541 saadud pärandvara arvelt välja hüvitis summas 2692 eurot (alternatiivselt: summas 5306 eurot). Y on ainuisikuliselt kandnud pärandaja matusekulusid summas 1620 eurot ja pärandvara inventuuri kulusid summas 197,14 eurot. Y sai matusekulude kandmiseks Tallinna linnalt toetust 250 eurot. Seega on Y kandnud oma rahaliste vahendite arvelt matusekulusid kokku summas 1620-250=1370 eurot. Tuginedes PärS § 151 lg 1 tuginedes nõuab Y Xilt matusekulude hüvitamist summas 685 eurot (1370 / 2) ja inventuuri kulude hüvitamist summas 98,57 eurot (197,14 / 2). Xi 07.07.2020 vastus X ei nõustu hagiavalduses esitatud nõudega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Y valeväited ning ebaõiged järeldused ei ilmesta Xi pahatahtlikkust ega põhista hagiavalduses esitatud nõudeid, mille nõudmiseks osaliselt nõudenorm üleüldse puudub. X ei ole soovinud oma pärandvara osast Y kasuks loobuda, soovides jagada pärandvara vastavalt seaduses ette nähtud proportsioonile. Y leiab arusaamatul põhjusel, et tema pärandi osa peaks olema suurem kui seadus seda ette näeb. 28.02.2020.a väidetav juhuslik Y poolne teadmine Xxx korteriühistu raamatupidaja saadetud andmetest on vale väide. Y kui korteri omanik on õigustatud isik igakordselt küsima KÜ raamatupidajalt andmeid oma korteri osas sealjuures tasutud arveid jmt. Y ei ole tõendanud, et andmed oleksid temani jõudnud juhuslikult. Vastupidiselt nähtub hagis esitatud lisast, et Y kohtus korteriühistu juhatuse liikmega. Seega ei ole teada saamine olnud juhuslik ega ka juhus. Yle edastati kommunaalmaksete arveid ekirjale (juuli 2018; 2019.a kommunaalarve ja jaanuar 2020 kommunaalarve), seega sai Y kontrollida kommunaalmaksete suurust ning nende tasumist sealjuures tasuja isikut. Yl on alates 2012.a olnud õigus ja võimalus vajadusel kontrollida isikut, kes tasus kommunaalmakseid ning korteriühistu ei ole teinud talle võimatuks kontrollida kommunaalmaksete võlgnevust või tasumist. A.Tsemin on Y esindajana palunud väljastada perioodil 2012-2020 sõlmitud üürilepingud. Y ei ole kordagi viidanud oma kirjas sellele, et 2016 -2019 oleks olnud kasutus kolmandatel isikutel, samuti ei ole X oma 06.05.2020 vastuskirjas mitte midagi sellist ka kinnitanud. Seega ei ole põhjendatud Y järeldused selle kohta, et Xa oleks tuginedes viidatud kirjavahetusele, mis tahes faktilisi asjaolusid omaks võtnud, eriti veel neid asjaolusid, mida kõnealune kirjavahetus ei kajasta. Y ei ole teavitanud Xi oma soovist teda külastada, samuti ei ole X sellisest soovist ka keeldunud viitega kinole või linnast väljas olemisele. Y ei ole esitanud ühtegi tõendit Xi väidetavate keeldumiste kohta. 16.09.2019 notari A pärimistunnistuses märgitud Xi aadressi eesmärgiks ei olnud Xil kinnitada Yle oma elukohta. 03.05.2019 V S suri, mille järgselt on Xxx tänava korter pärandvara ühisuses. 11.09.2019 on pärandi osas on läbi viidud pärandvara inventuur. Pärandvara nimekirjas ei ole Y märkinud võimaliku nõude olemasolu, kuigi Y ise oli inventuuri tellija ning pidi hiljemalt augustist 2018.a olema teadlik, et Xxx tänava korteris elab allüürnik. 03.03.2020 andis X Yle üle Xxx 52 ainuvalduse. 2012.a andis V S (sj Y esindajana) korteri Xxx Xi valdusse. X ei kinnitanud V Sle ega ka Yle, et X kasutab korterit ainuisikuliselt. Vastupidiselt lubas V S ühisvara omanikuna Xil kasutada korterit mis tahes viisil sj välja rentimiseks kolmandatele isikutele või kolmandatele isikutele kasutusse andmiseks. V S (sj Y esindajana) ning Xi vahel oli kokkulepe selles, et Xil tuleb korter renoveerida, mida X ka tegi. 2012.a ei olnud korter elamiskõlblik, tegemata oli sanitaarremont ning ilma remondita ei oleks saanud korterit kasutada. Xil on olemas fotod korteri algse seisukorra kohta. Xxx tänava korterile on tehtud märkimisväärseid kulutusi, suurusjärgus ca 12 000-15 000 eurot. 16 2-20-7541 Vastus hagiavaldusele. Y nõue on esitatud ebaõige isiku vastu ning Yl puudub seadusest tulenev õigus sellise hagi esitamiseks. Kasutuseeliste hüvitamise eeldused on täitmata. X ei ole rikkunud Y nõusolekuta tema omandit. Y ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud tasuta kasutamise lepinguga, millele kohalduksid AÕS § 85 lg 1 koostoimes

§ 1037-1040.

Õigusteoorias on leitud, et olukorras kus üürnik peab tegema remonti või maksma märkimisväärse suurusega kulutusi, tuleks need lepingud lugeda üürilepinguteks. Kuivõrd tegemist ei olnud tasuta kasutamise lepinguga ei ole Yl õigus küsida väidetavat saadud tulu. X on tõendanud olulise vastusoorituse. X sai enda kasutusse korteri, mis ei olnud kasutuseks kõlblik. Seega ei andnud V S ja Y korterit tasuta kasutusse, millest saaks tõusetuda hagiavalduses esitatud nõue. Tegemist oli üürilepinguga. Asjaolu, et X tegi olulises summas vastusoorituse kinnitab Xi abikaasa ning Xi tuttav E E. M M selgitas kokkuleppeid Xi isaga ning ei ole võimalik, et Y sellistest kokkulepetest midagi ei teadnud. E E kinnitab, et korter oli elamiskõlbmatu, mida saab X tõendada ka fotodega. Samuti kinnitab seda, et X organiseeris remondi tegemise, Xi ema S S. Tegemist on elukohaga ja peresisese vara jagamisega, mistõttu ei saagi tõendid ja kinnitused pärineda kolmandatelt võõrastelt isikutelt. X oli õigustatud isik korterit kasutama andes seda allüürile. Xile kinnitas tema isa, et X võib kasutada korterit viisil nagu ta soovib, sj anda selle allüürile kolmandatele isikutele. Y ja Xi isa olid abikaasad, mistõttu tuleb Y nõusolekut kolmandatele isikutele PKS § 29 lg 1 alusel eeldada korteri allüürile andmiseks sõltumata sellest, kas tegemist oli üürisuhte või tasuta kasutamise lepingulise suhtega. Isegi juhul kui Y täna väidab, et tema sellist nõusolekut Xi isale tehingu sõlmimisel ei andnud, siis oli tegemist taluvusvolitusega (TsÜS § 118 lg 2). Ilmselgelt oli abikaasade vahel selline suhe, millest X pidi vähemalt eeldama esindusõiguse olemasolu. Olukorras, kus isa kinnitab tütrele seda, et tütar võib kasutada korterit oma äranägemise järgi sj anda allüürile kolmandatele isikutele, ei pidanud tütar arvama, et isa ja tema uus abikaasa omavahel sellises asjas ei ole kokku leppinud. 2012.a alates oli Yl võimalik kontrollida tingimusi, millistel tema korterit kasutatakse. Y elukoht Xxx tn on jaluguskäigu kaugusel Xi kastusse antud korterist, Yl olid korteriühistu kontaktid ja juurdepääs korteriühistu arvetele ning Y ja tema abikaasa käes oli ka komplekt võtmeid. Seega sai Y faktilist olukorda kontrollida. Y ja Xi isa juuresolekul oli vestlus seonduvalt Xxx korteriga 12.08.2018, kus Yle pidi hiljemalt siis saama teada asjaolu, et X ei ela ise Xxx korteris ning korter on välja renditud. Y oma sõnad olid üürniku kohta, et „peaasi, et korterit ära ei lagastata“. Seega oli Yle hiljemalt 12.08.2018 teada asjaolud, et korteris on allüürnik ning Y ei esitanud mitte ühtegi vastuväidet seonduvalt tegeliku olukorraga Xile. Kuivõrd allüürile andmise nõusolek ei evi konkreetset vormi, siis võib nõusolek olla antud ka konkludentselt. Seega kiitis hiljemalt 12.08.2018.a Y heaks selle, et Xxx korter on antud allüürile, teisiti ei saa tõlgendada olukorda kus Y ligikaudu kahe aasta jooksul ei esita pretensioone seonduvalt allüüriga. Seda, et korterit võis X välja üürida kinnitab ka Xi abikaasa. M M kinnitab seda, et remondi tegemine oli Xi ja tema abikaasa kohustuseks ning remonti tehti olulises osas. Samuti kinnitab M M seda, et Y oli teadlik allüürile korteri andmisest. Asjaolu, et korterit võis anda rendile kolmandatele isikutele kinnitab ka Xi ema S S. X ei ole alusetult rikastunud. Tulenevalt

§ 1038

-st puudub Yl nõue põhjusel, et X ei pidanudki teadma, et temal selline õigustatud puudus korteri kasutamiseks - Yle oli teada, et X ei kasuta korterit ise, vaid see on välja üüritud kolmandatele isikutele kuid eeltoodule vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd AÕS § 85 lg 1 eelduseks on esmalt ebaseaduslik valdus ning see, et õigust rikuti nõusolekuta, siis Y ei ole selliseid eeldusi tõendanud. Seega on põhjendamatu kasutuseeliste hüvitamise nõue ka osas, mis ei kuulu pärandvara hulka. Pärandvara ühisuse vaheline kasutuseeliste hüvitamise nõue. Y on esitanud ka kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodil, millal on Xxx tänava korter olnud poolte ühisomandis (03.05.2019.a ja edaspidi). Nõue ei ole põhjendatud. Xi omandis on korter samamoodi ning 17 2-20-7541 puudub mis tahes mõistlik põhjus, miks peaks X tasuma enda omandisse kuuluva korteri kasutamise eest turuväärtuses üüri Yle. Y on aastaid võimaldanud Xil valitud viisil korterit kasutada ning pärast 03.05.2019.a ei ole teinud ettepanekuid muudatusteks seonduvalt seniste kokkulepetega. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud nõue rahuldamisele ka perioodi osas, millal Y ja Xi omandis on olnud Xxx tänava korter kui pärandvara. X on Yt teavitanud, et soovib Ylt kasutuseeliste hüvitamist Xxx tänava korteri ainukasutamise eest. Turuväärtus ja hüvitise nõude suurus. Vähemalt osa Y nõudest on aegunud (X ei mööna nõude olemasolu). Arusaamatuks jäävad Y poolt esitatud nõude arvutamise aluseks olevad asjaolud, nõude suurus. Y on teada saanud sellest, et X on korteri välja üürinud, hiljemalt 12.08.2018 ja ei saa realiseerida oma nõuet enam kui 3 möödunud aasta jooksul. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud 16.06.2020, siis on hüvitise nõue, mis on tekkinud enne 15.06.2017, aegunud. Seega on aegunud Y nõue alates sügis 2016 kuni 15.06.

1. X palub kohaldada aegumist. Y poolt esitatud nõue kuulub pärandvara ühisuse hulka, millise käsutamine toimub ühiselt. X ei ole andnud nõusolekut pärandvara hulka kuuluva nõudeõiguse käsutamiseks või realiseerimiseks kohtumenetluses. Xi isal puudusid mis tahes vastuväited allüürile andmiseks. Y ei saa realiseerida pärandvara ühisusse kuuluvat nõuet Xi vastu ilma Xi nõusolekuta ning ulatuses, milleks Xi isa oli andnud nõusoleku. Y ja X on alates 03.05.2019, so enam kui aasta olnud korteri ühisomanikud. Xil endal ei ole enda vastu vastuväited allüürile andmise osas. Seega ei ole põhjendatud hüvitise nõue hagiavalduses märgitud alusel alates 03.05.2019.a 100%-lises ulatuses alates mai 2019.a kuni detsember 2019.a. Y nõue ajast juuni 2017.a kuni 03.05.2019.a kuulub pärandvara ühisuse hulka, mida ei saa Y üksi realiseerida. Isegi kõikide eelduste täitmisel ei ole võimalik Yl nõuda alates 03.05.3019.a kasutuseeliseid kogu väidetava turuüüri ulatuses – pooled olid sellel ajal Xxx tänava korteri ühisomanikud. Y 07.09.2020 menetlusdokument Y 07.09.2020 menetlusdokumendi kohaselt, kuigi Xxx-24 korter omandati 24.08.2000 ehk Y ja V S abielu kestel ja seetõttu oli tegemist abikaasade ühisvaraga, oli see suuresti omandatud just Y varasema lahusvara arvelt. Xxx korteriomand omandati hinnaga 220 000 krooni, millest lepingu sõlmimise hetkeks 120 000 oli müüjale juba tasutud. Korteri soetamiseks müüs Y eelnevalt temale lahusvarana kuulunud korteri aadressil Xxx hinnaga 182 000 krooni. Sellest 10 000 krooni tasuti enne tehingut Yle sularahas ja 12 000 krooni tasuti tehingut vahendanud maaklerile. Ülejäänud osa müügihinnast summas 160 000 krooni tasus ostja (V P) Yle ülekandega. Xxx korteri ostmine oli rahastatud Y rahalistest vahenditest (170 000 krooni) ja osaliselt pangast võetud laenu arvelt (100 000 krooni). Y tasus Xxx korteri eest müüjale ostuhinna kolmes osas: 24.08.2000 tasuti 50 000 krooni J T, 24.08.2000 tasuti 70 000 krooni L T, 25.08.2000 tasuti 100 000 krooni J T. Lisaks eespool viidatud summale uue korteri ostmiseks võtsid Y ja V S pangalaenu summas 100 000 krooni. Pangalaenu võtmise põhjus seisnes selles, et Xxx korter oli soetamise ajal elamiskõlbmatu ning selles puudus isegi sanitaartehnika. Võttes arvesse, et Y panustas ühisvara soetamisse Xxx müügist saadud vahendid summas 170 000 krooni (182 000-12 000 krooni), siis Y ja V Si mõtteliste osade suurused Xxx korteris on tuvastatavad järgmiselt: Y mõttelise osa suuruseks on (170 000/220 000) + (100% -220 000/2*170 000) = 88,6% ning V S mõttelise osa suuruseks on 11,4%. Y ja V Si omavahelistes suhetes lähtusid pooled alati sellest, et tegemist on nö moraalselt eelkõige Y panuste eest soetatud korteriga. Seda silmas pidades on selgelt väärad ka Xi paljasõnalised väited selle kohta, nagu oleks Xxx korteri näol tegemist korteriga, mis pidigi temale jääma. X on V Si tütar esimesest abielust ning mitte kordagi polnud Y ja V Si vahel vestlust selles, et korter kuuluks või peaks jääma Xile. X ei vaidlusta fakti, et ei Y ega ka V S seal külas ei 18 2-20-7541 käinud. Eeltoodust tulenevalt polnud võimalik Yl (ega V S) kuidagi teada, et korter on kolmandate isikute kasutuses. Põhjus, miks pole viidatud nõuet märgitud pärandvara nimekirjas: sellel hetkel Y ei teadnud, et X on Xxx korteri üürile andnud. Pärandvara inventuur viidi läbi 11.09.
2. Asjaolu, et korter oli antud üürile, ilmnes Y jaoks alles sellest hetkest, kui Y sai teada, et Xxx korteri eest on tasunud kommunaalarveid kolmas isik ja et see kolmas isik on perega ka korteris sees elanud. See selgus Yle alles 28.02.2020 vestlusest korteriühistu raamatupidajaga. Jääb arusaamatuks, miks oli vaja pärimistunnistusesse enda elukoha aadressina märkida korter, kus kostja tegelikkuses ei ela. Nõude kuulumine ühisvara hulka ei välista ega takista käesoleva hagi esitamist. Pärandi inventuuri õiguslikuks tagajärjeks on pärija vastutuse piiramine, kui pärandvara nimekirja kantud kohustuste täitmisel ilmneb, et pärandvarast ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks. Muu õiguslik tähendus pärandvara inventuuril puudub. Üksnes asjaolu, et pärija nõuet ei ole pärandi inventuuris kirja pandud, ei muuda nõuet olematuks. Hagi on esitatud õige isiku vastu. Y ja V S (Xi isa) andsid kõnealuse korteri 2012.a tasuta kasutamise lepingu alusel Xile kasutamiseks. Seega sõlmitud lepingu kohaselt oli korteri kasutajaks kostja. Poolte vahel puudusid kokkulepped, mille kohaselt oleks Xil olnud õigus anda korter allüürile, sh puudus Xil õigus volitada ka kolmandaid isikuid selliseid kokkuleppeid sõlmima. Millisel õiguslikul alusel võimaldas X A OÜ-l korterit üürile anda (ja sellest tulu teenida) ja kas ja mil viisil X ise sellest tulu sai (sh, kuid mitte ainult, kas A OÜ deklareeris üüritulu ja tasus sellelt ka tasumisele kuuluvaid makse või mitte ning kas X on dividende endale A OÜ-st tasunud) ei mõjuta tulenevalt

§ 392lg 1 käesoleva vaidluse lahendamist.

Lepingust tulenev kohustus kasutada lepingu eset vastavalt kokkulepitule lasus kostjal. Seetõttu vastutab kostja lepingu rikkumise eest ning hagejal on tema vastu põhjendatud nõue lepingu rikkumisest saadud kasutuseeliste hüvitamiseks. Järelikult on ka hagi esitatud õige isiku vastu. Lepingust tulenevate kohustuste eest vastutavad lepingu pooled. X on rikkunud Yga sõlmitud tasuta kasutamise lepingust tulenevaid kohustusi

§ 392lg 2 alusel, mistõttu on vastutajaks kostja, mitte A OÜ.

Asjaolu, et X allüürilepingut oma nimel ei sõlminud, vaid tegi seda talle kuuluva A OÜ nimel, ei vabasta Xi vastutusest ning kasutuseeliste hüvitamisest. Fakt, et A OÜ võib Xiga solidaarselt vastutada Y ees muul õiguslikul alusel, ei muuda samuti asjaolu, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Y ja V Si (ühelt poolt) ja Xi vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping. X ei ole tõendanud, et Y, V Si ja Xi vahel oli Xxx korteri kasutamise osas sõlmitud üürileping. 03.03.2020 on Y esindaja ja Xi esindaja allkirjastanud eluruumi ja sisustuse üleandmis-vastuvõtmisakti, milles on selgelt välja toodud, et Xile anti eluruum üle tasuta kasutamiseks. Juba ainuüksi see dokument kinnitab asjaolu, et X oli teadlik, et eluruum on talle antud tasuta kasutamiseks, mistõttu ei ole siinkohal selle faktilise asjaolu üle ka põhjendatud vaidlust. Juhul kui tegemist oleks olnud üürilepinguga, oleks X seda selliselt ka üleandmise-vastuvõtmise kajastanud. Seda enam, et Y ja X suhtlesid juba siis (üksnes) lepinguliste esindajate vahendusel. Asjaolu, et X on talle tasuta kasutusse antud korteris iseseisvalt ning omaalgatuslikult teostanud remonttöid, ei saa vähimalgi määral tõendada või kinnitada pooltevahelise üürilepingu eksisteerimist. Y ega ka V S ei ole pannud Xile mingisugust kohustust, mille kohaselt peaks X tasuta kasutamise eest vastusooritusena korteris remonttöid tegema. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel kunagi olnud kokkulepet, mille kohaselt peaks X korteri kasutamise eest üüri või muud kompensatsiooni tasuma. Seega, juba ainuüksi asjaolu, et kostjale ei kaasnenud korteri kasutamisega üüri tasumise kohustust, sh kohustust teostada korteris remonttöid, näitab selgelt, et kostjaga oli sõlmitud tasuta kasutamise leping. Kui Y oleks korteri andnud Xi kasutusse viisil nagu ta ise soovib, sh allüürile andmise nõusolekuga, ei oleks olnud vähimatki 19 2-20-7541 põhjust, miks X oleks pidanud allüürimise fakti V Si ja Y eest varjama. Isegi kui poolte vahel oleks olnud üürileping, ei mõjutaks lepingu õiguslik kvalifikatsioon nõude rahuldamist.

§ 288

lg 1 eeldab ka üürilepingu puhul asja allkasutusse andmisel (eelkõige allüürile) üürileandja nõusolekut. Allkasutusse antud asja ebaseadusliku kasutamise eest saab nõuda

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 ja 1050 alusel kahju hüvitamist (RKTKo 3-2-1-50-09, p 13).

Hageja rahaline nõue kostja vastu tuleb igal juhul rahuldada. X on andnud korteri üürile ilma vastava õiguse ning nõusolekuta. Kuna nõusolekut korteri üürile andmiseks ei andnud Xile ka V S, siis on ebaõige eeldada Y nõusolekut lähtudes viidatud PKS sättest. V S ja Y olid abikaasad, kellel puudusid saladused. Ei Y ega ka V. S ei teadnud, et Xxx korter on allüürile andnud. Seega ei saanud ei Y ega ka V S selleks vastavat nõusolekut anda. Isegi kui eeldada, et V S sellise nõusoleku tasuta kasutamise lepinguga Xile andis, siis oleks selline leping tühine. PKS eelnõu seletuskirja kohaselt kohaldatakse nõusoleku andmisele tsiviilõiguse üldsätteid, mis käsitlevad tahteavalduse väljendamist. Leping on eelnõu seletuskirja kohaselt abikaasa nõusoleku puudumisel hõljuvalt kehtetu ning seda on võimalik teise abikaasa tagantjärele antava heakskiidu abil kehtivaks muuta. Käesolevas asjas ei ole Y seesugust lepingut korteri kolmandatele isikutele üürile andmiseks heaks kiitnud. Seega oleks selline leping ilma Y nõusolekuta ka tühine. Nii Y kui V Si sooviks ja korteri tasuta kasutusse andmise eesmärgiks oli aidata Xi majanduslikult ning lubada tal korterit elamiseks tasuta kasutada. Väide talumisvolitusest ei ole asjakohane. Korteriühistu küll väljastab kommunaalarved korteri omanikele, kuid arvetel puudub info selle kohta, kes on arveid tasunud. Korteriühistu ei esita maksekorraldusi tasutud arvete kohta ilma korteriomaniku vastavasisulise päringuta. Asjaolu, et arveid tasub kolmas isik, sai Yle teatavaks täiesti juhuslikult korteriühistu juhatuse liikmega 2020.a veebruaris vesteldes, pärast mida edastas KÜ juhatuse liige hagejale pangakonto väljavõtte, millest nähtus, et juba alates 26.01.2017 on kommunaalarveid tasunud V Ki nimeline isik. Vestlus KÜ juhatuse liikmega toimus 2020 veebruaris, mida tõendab ka KÜ juhatuse liikme poolt e-kirjavahetus, millest nähtub, et maksekorraldused kommunaalarvete tasumise osas on Y palvel talle esitatud 28.02.2020. Järelikult ei saanud ega pidanudki Y üksnes kommunaalarvete pealt teada saama, et korter on kolmandale isikule allüürile antud. Yl puudus igasugune põhjus omavoliliselt Xi kasutusse antud korterisse sisenemiseks, eelkõige arvestades asjaolu, et Y oli teadmises, et X korteris ise elab ning seda enam puudus Yl põhjus seda asjaolu kontrollima minna. Ei seaduse ega ka kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust see, kas Yl oli võimalik kontrollida seda, kas korter on allüürile antud või mitte, vaid see, et korter anti ilma Y (ja tema abikaasa) nõusolekuta allüürile, ja ei Y (ega tema abikaasa) ei teadnud sellest kuni 2020.a veebruarini. 12.08.2018 vestlust ei ole toimunud. X on oma vastusele lisanud oma abikaasa, tema venna, oma ema Q ning tuttava ütlused. Kõik isikud on nö kaudsed tõendiallikad, kuivõrd ükski isikutest pole olnud Y ja tema abikaasa ja Xi vaheliste vestluste juures ega kokkulepete sõlmimise juures, mille alusel oli Xil õigus Xxx korterit kasutada. Kõikide viidatud isikute „teadmised“ on esmalt subjektiivselt ja hinnangulised ning teisalt tuginevad eelduslikult Xi enda jutustustel. Seega puudub neil isikutel tõendiväärtus. X on alates 2016 augustist kuni 2019 detsembrini (kaasa arvatud) saanud korteri üürimise eest kasutuseeliseid, mis nähtub asjaolust, et alates sellest perioodist elas Yle ja V Se kuuluvas korteris kolmas isik. Isegi kui üüritulu Xi isiklikule pangakontole ei laekunud ning laekus A OÜ-le, on A OÜ Xi ja tema abikaasa ühisomandis olev ettevõte. X on kasutanud Yle kuuluvat korteriomandit ilma Y nõusolekuta ning saanud rikkumise teel kasutuseeliseid. Seega on põhjendatud Y nõue kasutuseeliste hüvitamise kohustamiseks Xi vastu. 20 2-20-7541 Hageja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks enne pärandvara ühisuse tekkimist (st 08.201603.2019). Kasutuseeliste hüvitamise nõue tuleneb enne pärandvara ühisuse tekkimist lepingu rikkumisest Xi poolt, kuna Xil puudus nii Y kui ka V Si nõusolek Xxx korteri üürile andmiseks. Hageja nõudeõigus peale pärandvara ühisuse tekkimist (s.o 03.05.2019-11.2019). V Si surmaga 03.05.2019 lõppes

§ 186

p 3 tulenevalt pooltevaheline võlasuhe (tasuta kasutamise leping) kokkulangemise teel. Alates 03.05.2019 on Xxx korter tulenevalt pärandvara ühisusest Y ning Xi ühisomandis. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) § 62 on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutamisest. AÕS § 71 lg 2 on käesoleval juhul Y nõude aluseks olev norm, millele tuginedes saab üks kaasomanik (Y) nõuda teiselt kaasomanikult (Xilt) tema osale vastava kasutuseeliste hüvitamist, seda ka perioodi 03.05.2019-03.03.2020 eest (st pärast tasuta kasutamise lepingu lõppemist). Y ning X ei ole kunagi omavahel sõlminud kokkulepet, mille kohaselt oleks Xil olnud õigus vaidlusalune korter kolmandatele isikutele üürida ning seetõttu ei saa ka eeldada vaikimisi kokkuleppe olemasolu selle kirjeldatud viisil kasutamise osas. Y on Xile võimaldanud korterit elamiseks kasutada, mitte teenida selle kasutamiselt ainuisikuliselt tulu. Olukorras, kus Y ei ole olnud teadlik korteri väljaüürimise faktist, ei ole Yl olnud põhjust ka pärast V. Si surma 03.05.2019 Xile teha mis tahes ettepanekuid korteri valdamise osas, seda enam, et teadaolevalt on käesoleval hetkel pooleli ka pärandvara jagamise protsess. Eeltoodust tulenevalt ei saa Y nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. X ei ole kaasomanikuna võimaldanud Yl perioodil 03.05.2019 kuni 03.03.2020 kasutada Xxx korterit, sest tulenevalt Xi poolt korteri üürile andmisest on korteri valdajaks olnud kolmas isik ning Y juurdepääs korterile on olnud piiratud. X on nimetatud perioodil teeninud korteri eest kasutuseeliseid, mille saamiseks on olnud samaväärselt õigus ka Yl, kuid X seda Yle võimaldanud ei ole. Kasutuseeliste hüvitamise nõue ei ole aegunud. Vähemalt alates 19.09.2016 on tasunud kommunaalarveid V Ki nimeline isik, mis viitab sellele, et korter on Xi poolt allüürile antud juba vähemalt alates 2016 augustist. Y sai Xi poolsest lepingu rikkumisest teada 28.02.2020. Seega on ebaõige ning põhjendamata Xi väide, mille kohaselt sai Y lepingu rikkumisest teada 12.08.2018. X väitis ise Yle, et korteris seisavad vaid tema isiklikud asjad. Eeltoodust tulenevalt ei ole Y nõudeõigus aegunud, sest Y on rikkumisest teada saanud vähemalt 28.02.2020. Y poolt esitatud kasutuseeliste hüvitise nõude suurus on õiglane. Xi 23.10.2020 menetlusdokument X ei nõustu hagiavaldusega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu, kuid märgib, et Y ei ole õigustatud saama kasutuseeliseid 100%-lises ulatuses. Pärandaja avaldas vestlustes Xi ja Xi perega mitmel korral soovi jätta vara oma ainsale lapselapsele (Xi laps). Y ei lükka ümber, et tal oli alates 2012.a võimalus kontrollida tingimusi, millistel Xxx korterit kasutati ja ei lükka ümber, et ta ei kasutanud neid tingimusi ja võimalusi. Põhjus on selles, et Y oli teadlik, kes elab korteris. Ebausutavad on Y väited, et ta juhuslikult sai teada sellest, et X seal ei ela, seda enam, et Y ise kinnitab, et ta oli teadlik sellest, et X vähemalt mingil ajal seal ise ei elanud. Yl oli olemas võimalus tutvuda, kes maksab kommunaalarveid ja ta kasutas seda, kui käis pärandivaidlus. Y oleks saanud seda ka varem kasutada. Samuti oli Yl võimalik ka varem 21 2-20-7541 korteriühistu raamatupidajaga suhelda. X ei varjanud üürnikku, st ei korjanud makseid igakuiselt sularahas. Y ise kinnitab, et oli teadlik, et X ei elanud Xxx korteris. Loogiliselt tekiks teadmatuses oleval omanikul küsimus, kas kommunaalid on ikka makstud, kas korter seisab tühjalt jne. Yl ei tekkinud neid küsimusi, sest Y ja pärandaja olid teadlikud korteri välja üürimisest. Y ei saa omistada oma arvamusi ja hinnanguid pärandajale. Pärandaja andis nõusoleku korteri allüürile andmiseks, millest johtuvalt tulenes ka taluvusvolituse olemasolu. Pärandaja on surnud ning mis tahes Y poolt esitatud väiteid ei tähenda seda, et pärandaja oleks eluajal nii öelnud või käitunud. X ei võta omaks väidet, et pärandaja ei oleks kunagi Xxx tänava korteris käinud. X ei pea vaidlustama fakti, millise osas on ta tõendanud vastupidist. Pärandaja külastas Xi Xxx tänava korteris, mida saab kinnitada nii X kui ka on juba kinnitanud tema abikaasa käesolevas kohtumenetluses antud kinnitusega. Samuti ei ole põhjendatud Y väited selle kohta, et pärandaja ei teadnud, et korter on antud allüürile. Pärandaja külastas kostjat korteris ning pärandaja poolt oli antud nõusolek korteri allüürile andmiseks. Pärandaja külastas korterit pärast korteris remondi valmimist (2014.

1. a)ning selle toimingu juures oli nii X kui ka tema abikaasa. X soovis korterit võõrandada, mistõttu kasutas X aadressina nimetatud aadressi. X ei ole kunagi soovinud varjata Xxx tänavaga seonduvaid asjaolusid ning ei ole seda ka teinud. X on esitanud väite, et 12.08.2020 käis X kohtumas Yga ning isaga, kus X selgitas ka seda, et X enam Xxx tänava korteris ei ela ning koos abikaasaga elab kesklinnas. Tegemist on olulise tõendiga, arvestades nõude aegumist. X esitab üürilepingu koopia, mis on sõlmitud üürnikuga. Üüri hinnaks on alates 18.06.2016 märgitud 400 eurot ja A OÜ konto väljavõtted. Pooled on tõstnud üürihinda 22.11.2017.a. 430-le eurole. Y 16.11.2020 menetlusdokument Y ei nõustu ühegi Xi väitega ning jääb kõigi 07.09.2020 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde. Isegi kui pärandaja soovis kogu oma vara lapselapsele pärandada, oleks sellest tõenäoliselt juttu olnud ka Yga, kuivõrd Y oli pärandaja abikaasa ning Xxx korter kuulus ühisvara hulka. Yle V S seda kordagi ei avaldanud. Sõltumata sellest, et X oli Y abikaasa laps, ei olnud nende vahel nö sooje, perekondlikke läbikäimisi. Seetõttu on ka ilmne, et Y ja tema abikaasa ei käinud Xil külas. Järelikult ei teadnud Y ja tema abikaasa, et X on korteri välja üürinud. Xi abikaasa ütlusi ei saa antud juhul pidada objektiivseteks. On ilmne, et ka abikaasa huvides oleks Xxx korteri Xi omandisse saamine. Ei ole eluliselt usutav, et Y oleks pidanud käima Xxx korterit kontrollimas kui tal puudus selleks otsene vajadus. Y toimis heas usus ning teadmises, et korterit kasutab X, mitte mõni muu kolmas isik. Yl puudus igasugune alus selle asjaolu kahtluse alla seadmiseks. Isegi kui Yl oli teoreetiliselt võimalus Xxx kasutamist kontrollida, ei anna see vähimalgi määral alust väita, et Y seda ka tegi ja oli seeläbi korteri üürile andmise faktist teadlik. Samuti ei anna selleks alust ka Xi väide, mille kohaselt oli Yl võimalus tutvuda Xxx korteri kommunaalarvetega. Yle ei edastatud korteriühistu poolt arveid igakuiselt ning arvetel ei ole märgitud, kes neid maksab, ega ka see, kes korterit kasutab. Olgugi, et Yle sai peale Xi lapse sündimist teatavaks, et X hoiab Xxx korteris vaid oma isiklikke asju, kuna kolis ajutiselt ema juurde, ei maininud X kordagi, et lõpetab kommunaalmaksete tasumise või et neid tasub edaspidi keegi kolmas isik. Y järeldas, et kuivõrd korteris on Xi isiklikud asjad ning ta on korterist ära kolinud vaid ajutiselt (nagu X Yle on väitnud), siis tasub korteri kommunaalarveid ka edaspidi X. Yl puudusid ka Xxx korteri võtmed. Võtmed olid olemas üksnes V S. Y sai Xxx korteri võtmed Xilt alles 03.03.2020. Kui X 03.03.2020 Xxx korteri võtmete komplekti Yle andis, siis komplekt, mis varasemalt V S olemas oli, ei sobitunud Yle antud võtmetega. Y ei olnud Xxx korteri välja üürimisest teadlik ning samuti puudus tal igasugune vajadus selle asjaolu kontrollimiseks. Y on tõendanud, et Xxx korteriühistu juhatuse liige on Yle edastanud väljavõtte Xxx 22 2-20-7541 kommunaalarvete tasumise kohta alles 02.03.2020, kui pärast vestlust raamatupidajaga (28.02.2020) tekkis Yl põhjendatud kahtlus korteri tegeliku kasutamise osas. Xi 20.11.2020 menetlusdokument Y 16.11.2020.a vastusest nähtub, et Y ei mõista seda, et enne pärandaja surma tekkivad võimalikud kasutuseelised (X ei mööna mis tahes kasutuseeliste nõude olemasolu) kuuluvad vähemalt osaliselt pärandvara hulka, sest kasutuseeliste nõue kuulus ühisvara hulka (ehk surma fakti asjaolust) kuulub enne pärandaja surma tekkinud kasutuseeliste hüvitamise nõue pärandvara ühisuse hulka. Kuivõrd pärandvara ei ole veel jagatud, siis saab ka võimalikku kasutuseeliste hüvitamise nõuet maksma panna ainult pärandvara jagamise nõude esitamisel. Y on märkinud, et alates 2019.a maist on tegemist kasutuseeliste nõudega teise ühisomaniku vastu. Sellist õigusnormi, mille alusel saab teiselt ühisomanikult / kaasomanikult nõuda kasutuseeliseid 100%-lises ulatuses ei ole. Enne pärandvara ühisuse tekkimist oli pärandaja ja Y korter ühisvaras. Seega kuuluvad asjast saadavad võimalikud viljad sj kasutuseelised pärandvara hulka. Pärandvara on täna Xi ja Y pärandvara ühisuses. Nõudeõigus kasutuseeliste mis tahes hüvitamiseks on läinud üle ka Xile (pärijana pärandvara ühisuse osas). Tegemist on tavalise ühisomaniku nõudega ühisomaniku vastu kasutuseeliste hüvitamiseks, millise menetlemiseks täna takistus puudub. Juhul, kui Y soovib jagada kasu (alates 03.05.2019.a), kohaldub PärS § 156 lg 2 ning tuleb esitada vastav nõue. Pärimistunnistusel toodu ½ tähendab, et Y ja X on kaaspärijad ühiselt, kuid neile ei kuulu pärandvara hulka kuuluvast nõudest ½. Y saab nõuda ainult õigustatud isiku osa kasutuseelistest, kuid ka selle eelduseks on pärandvara ühisuse jagamine menetlusliku nõudega, mida täna esitatud ei ole. 23.10.2020 esitas X üürilepingu koopia. Üürilepingust nähtub, et korter on üle antud 18.08.2016 ning üüri suurus on üürilepingus kokku lepitud. Samuti on X esitanud 2017-2019 konto väljavõtted tasutava üüri osas. X ei ole jätnud endale Xxx korteri võtmeid ning X ei saa ka negatiivset asjaolu tõendada. X on Xxx tänava korteri Yle üle andnud märtsis 2020 ning ei valda seda Y poolt väidetud viisil. Y 02.07.2021 menetlusdokument Xxx korteri remondifond: aprill 2020-detsember 2020 oli remondifondi tariif 0,188 euro/m2 (lisad 1-11) ning alates jaanuarist 2021 kuni käesoleva hetkeni (lisad 11-15) on remondifondi tariif 0,2700 eurot/m2. Xxx tn korteri remondifond – perioodil mai 2019-september 2019 oli remondifondi tariif 1,000 eur/m2 (lisad 16- 20); perioodil oktoober 2019-aprill 2020 oli remondifondi tariif 0,700 eur/m2 (lisad 21-27); perioodil mai 2020-september 2020 oli remondifondi tariif 1,000 eur/m2 (lisad 28- 32); perioodil oktoober 2020 aprill 2021 oli remondifondi tariif 0,7000 eur/m2 (lisad 33- 39) perioodil mai 2021 kuni käesoleva hetkeni on remondifondi tariif 1,000 eur/m2 (lisad 40- 41). Xi hagi Y vastu pärandvara jagamiseks, tahteavalduste saamiseks, tuvastusnõudes, hüvitiste ja viivise saamiseks ja alternatiivnõuetes (vastuhagi) Kohus on võtnud Xi 04.06.2021 esitatud hagi (vastuhagi tsiviilasjas nr 2-20-8632) Y vastu menetlusse 23.08.2021 määrusega. 04.06.2021 esitas X vastuhagi, mida ta 17.08.2021 täpsustas, paludes: 23 2-20-7541 1) Mõista Ylt Xi kasuks välja hüvitis summas 5826,795 eurot või alternatiivselt summas 8018,275 eurot ning alates 04.06.2021 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 2) Mõista Ylt välja Xi kasuks hüvitis Xxx eest summas 200 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ½ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas või alternatiivselt hüvitis 300 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¾ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. 3) Mõista Ylt välja Xi kasuks hüvitis Xxx korteri kasutamise eest summas 107,5 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¼ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni poolte pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. 4) Tuvastada, et 03.05.2019 surnud V S pärandvara koosseisu ei kuulunud Xxx. 5) Lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara selliselt, et: -Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx-131, Tallinn ja korteriomand Xxx ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 EEK ja mõista Ylt Xi kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga; -Alternatiivselt, kui ei leia tuvastamist, et Xxx ei kuulu V S pärandvara koosseisu, lõpetada 03.05.2019 surnud V S pärandvara ühisus ning jagada pärandvara selliselt, et: Y ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx ja korteriomand Xxx ja E OÜ osad nimiväärtusega 40 000 EEK ja mõista Ylt Xi kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga ja Xi ainuomandisse jääb korteriomand aadressil Xxx ja mõista Ylt välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis vastavalt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. 6) Kohustada Yt andma nõusolek ühisomandis olevate korteriomandite jagamiseks vastavalt kohtuotsusele ning kohustada andma Yt nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatusse kohtuotsuse kohaste kannete tegemiseks. 7) Mõista Ylt Xi kasuks välja 294,20 eurot (matusekulud ja kontodel asuv raha) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 02.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavaldus (vastuhagi) Xi 04.06.2021 hagiavalduse (vastuhagi) kohaselt, 03.01.1981 sõlmiti Q ja V S (pärandaja) abielu. Abielu lahutati formaalselt 24.01.2000. Q ja pärandaja kooselu lõppes 13 aastat varem ehk juba 1987.a suvel-sügisel (pärandaja väljakolimine algas suvel ja lõplikult lõppes detsembris), mil pärandaja lahkus perekonna juurest ja pere ühisest elukohast Tallinnas Xxx, oma uude elukohta Tallinnas, Xxx, kus pärandaja omas sissekirjutust alates 1985.a lõpust. 22.04.2000 abiellus pärandaja Yga. 03.05.2019 pärandaja suri. 16.09.2019 väljastati notar Ai poolt pärimistunnistus, mille kohaselt on pärandaja pärijateks 1/2 suuruses mõttelises osas tema abikaasa Y ning 1/2 suuruses mõttelises osas tema tütar X (kostja). Pärimistunnistuse kohaselt kehtis abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenev ühisvararežiim. Pärandvara inventuuri kohaselt kuuluvad pärandvara hulka järgmised korteriomandid: -Korter, asukohaga K.Xxx (Xxx tn korter), mis on alates pärandaja surmast ehk alates 03.05.2019 olnud Y ainukasutuses, varasemalt Y ja pärandaja ühiseks koduks. 24 2-20-7541 -Korter, asukohaga Xxx 52-23 (Xxx korter). X ei nõustu Y poolt välja toodud väitega, et nimetatud korterist kuuluks Yle 88,6%. Vaidlus puudub selle üle, et pärandvara hulka on pärimismenetluses loetud Xxx korter ühisvaras olevaks täies ulatuses, millest ½ ehk korteri mõttes ¼ mõttelist osa kuulub Xile. Y ei ole kohtu ette toonud tõendeid, millest nähtuks, et kohtul tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest nimetatud korteri puhul. Y ja pärandaja on võtnud korteri soetamiseks laenu, mistõttu ei ole Y taotlus poolte võrdsusest kõrvale kaldumiseks põhistatud. -Korter, asukohaga Xxx/Xxx (Xxx pst korter). Y ja X on võrdsetes osades pärijad ehk osades ½ ja ½. Pärandvara jagamiseks tuleb esmalt tuvastada pärandvara koosseis ehk jagatava vara koosseis. X on seisukohal, et pärandvara koosseisu ei kuulu korteriomand Xxx pst korter, Tallinn, mistõttu ei ole põhjendatud pärandvara jagamisel jagada ka Xxx pst korterit. Xi vanemad (pärandaja ja S S) olid Xxx pst korteri soetamise ajal abielus, kuid faktiliselt olid poolte vahelised abielulised suhted lõppenud juba 1987.a. 25.05.2020 esitas S S hagiavalduse Y vastu, millega soovis tuvastada Xxx pst korteri kuulumine Q ainuomandisse ning korteriomandi mittekuulumine pärandaja pärandvara koosseisu. S S (Xi ema) suri 25.01.2021 ning X on Q ainupärijaks. X on samuti seisukohal, et pärandaja ja Q abielulised suhted olid lõppenud enne Xxx pst korteri soetamist, mistõttu ei kuulu Xxx pst korter pärandaja pärandvara hulka. X jääb seisukohale ka oma ema õigusjärglasena, et Xxx pst korter ei kuulunud pärandaja ja tema ema Q ühisvara hulka, mistõttu puudub käesoleval juhul alus selle jagamiseks pärandaja pärandvara koosseisu kuuluvana. Õiguslikud põhjendused, miks Xxx pst korter ei kuulu V Si pärandvara hulka on tsiviilasjas nr 2-20-7541 esitatud materjalides välja toodud ning menetlusökonoomiast lähtuvalt ei pea X vajalikuks hagi tervikteksti esitamist. X palub tuvastada, et Xxx pst korter ei kuulunud pärandaja pärandvara hulka. Juhul, kui kohus leiab, et pärandvara hulka peaks siiski kuuluma ka Xxx pst korter, siis kuulus pärandaja ja Q ühisvara hulka ka Xxx tn korter, sest pärandaja ja Q suhted ei erinenud 1995.a ehk Xxx pst korteri ostu ajal teineteisest, võrrelduna 1999.a poolte vaheliste suhetega. Seega kui 1995.a suhete olemus loetakse abielulisteks suheteks kohtu poolt, olid suhted täpselt sellised ka 1999.a ning Xxx korter tuleb sellisel juhul lugeda pärandaja pärandvaras olevaks ainult temale langevas ühisvara osas. Seega esitab X alternatiivsed nõuded nii pärandvara koosseisu tuvastamiseks kui ka pärandvara jagamiseks, johtuvalt tuvastatava pärandvara koosseisust. Vastuhagi seoses pärandvara jagamisega, Alternatiiv I: X palub tuvastada pärandvara koosseisu hulka kuuluvaks korteriomand aadressil Xxx-131, ½ korteriomandist aadressil Xxx ja ½ E OÜ osad. X palub tuvastada, et pärandvara koosseisu ei kuulunud korteriomand Xxx. Kuivõrd puudub Y nõue Xi vastu kasutuseeliste ja tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenevates nõuetes, siis palub X tuvastada, et sellised nõuded ei kuulu pärandvara hulka. Juhul kui kohus peaks leidma, et tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenev nõue või kasutuseeliste hüvitamise nõue ikkagi on mingis osas põhjendatud, tuleb nõude jagamisel lähtuda pärimistunnistusele märgitud osade proportsioonist (ehk Xile ½ ja Yle ½). X palub jagada pärandvara esimese alternatiivi kohaselt selliselt, et korteriomandid aadressil Xxx, Xxx ja E OÜ osad jäävad Y ainuomandisse ning palub välja mõista Ylt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. Alternatiiv II : 25 2-20-7541 X on seisukohal, et Xxx pst korter ei kuulunud pärandaja ja Q ühisvara hulka. Kui kohus leiab, et 1995.a Xxx pst korteri omandamise kuulus Xxx pst korter Q ja pärandaja ühisvara hulka, siis kuulub nende ühisvara hulka ka Xxx tn korter. Pärandaja ja Q suhted ei erinenud 1995.a, võrrelduna 1999.a, kui Xxx korter vallasasjana soetati. Seega olukorras, kus Xxx pst 7 loetakse pärandaja pärandvara hulka kuuluvaks, tuleb pärandvara hulka kuuluvaks lugeda ka Xxx tn korter. Y tõendid ei tõenda abieluliste suhete lõppu 1996.a. Tõendamiskoormus on nimetatud kuupäeva osas Yl. Alternatiivselt palub X tuvastada pärandvara koosseis (juhul kui kohus leiab, et Xxx pst korter kuulub ühisvara hulka) ning lugeda pärandaja pärandvara hulka kuuluvaks ½ korteriomandist aadressil Xxx pst 7, ½ korteriomandist Xxx ja ½ korteriomandist aadressil Xxx, ½ E OÜ osad. Kuivõrd puudub Y nõue Xi vastu kasutuseeliste ja tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenevates nõuetes, siis palub X tuvastada, et sellised nõuded ei kuulu pärandvara hulka. Juhul kui kohus peaks leidma, et tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenev nõue või kasutuseeliste hüvitamise nõue ikkagi on mingis osas põhjendatud, tuleb nõude jagamisel lähtuda pärimistunnistusele märgitud osade proportsioonist. Alternatiivnõude (Xxx pst korter ei kuulu pärandaja ja Q ühisvara hulka) puhul palub X jagada pärandvara järgmiselt: -korteriomand aadressil Xxx jääb Xi ainuomandisse; -korteriomandid aadressil Xxx, Xxx ja E OÜ osad jäävad Y ainuomandisse ning välja mõista Ylt Xi kasuks välja enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. Korterite väärtus tuleb teha kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga. X ei nõustu sellega, et täna oleks pärandvara koosseisule määratud kohtupraktika kohane hind Y poolt (turuväärtus ning kohtuotsuse tegemise ajale lähedane aeg). Y ei ole välja toonud turuväärtust, vaid pakkumusi, mis on üles pandud kinnisvara portaalides ning nähtuvalt tõenditest on müügipakkumised võetud 03.10.2019.a ehk juba 1,5 aastat tagasi. X ei nõustu, et pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade väärtus 2019.a oleks väljendatud turuväärtusena (tegemist on pakkumusväärtustega) või, et 1,5 aasta jooksul oleks säilinud korteriomandite hinnad muutumatuna. Seega tuleb tõendada pärandvara hulka kuuluva vara hind. Vastus 29.03.2021.a hagiavalduse tervikteksti punktile B Xxx korter. Y taotlusele kalduda Xxx korteri jagamisel kõrvale ühisvara võrdsusest, vaidleb X vastu. Y ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks laenuraha kasutamine ning selle ulatus. Olukorras, kus Y kinnitab laenu võtmist 100 000 krooni ulatuses, ei ole põhjendatud väita, et just lahusvara arvelt saadud rahaga ostis Y korterit. Tegemist võis olla ka laenurahaga, millega finantseeriti suuremas osas korteri soetamist. Seega ei ole Y oma väiteid poolte võrdusest kõrvalekaldumise osas põhistanud ning selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kehtib eeldus, et ühisvara osad on võrdsed ning Y ei ole tõendanud vastupidist, siis vaidleb X vastu sellele, et Xxx tänava korteri puhul tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Isegi juhul, kui poolte võrdsusest tuleks kõrvale kalduda on Y arvutused ebaõiged ja pärandaja osaks oleks 22,72%, mis kuulub jagamisele võrdselt Y ja Xi vahel, mitte veel omakorda jagamisele kaheks nagu Y seda on teinud. Y ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et kohus peaks kalduma kõrvale poolte võrdsusest Xxx korteri jagamisel ning Y selline nõue tuleb jätta rahuldamata. Xxx tn korter. Xxx tn korter ei kuulunud pärandaja ja Q ühisvara hulka, sest poolte abielulised suhted olid lõppenud juba ammu enne Xxx pst korteri ostmist (so 1987.a). Juhul, kui kohus siiski leiab, et Xi nõue tuvastamaks abieluliste suhete lõppu 1987.a ei ole põhjendatud, tuleb 26 2-20-7541 lugeda abieluliste suhete lõpuks pärandaja ja Q abielu lahutuse aeg (22.01.2000.a). Alates 1987.a kuni pärandaja ja Q abielu lahutuseni olid poolte suhted täpselt ühesugused ning kui kohus tuvastab, et 1987.a ei lõppenud abielulised suhted, ei ole menetluses tõendatud ka asjaolu, et abielulised suhted oleksid lõppenud 1996.a. Y on soovinud sobivalt endale määratleda abieluliste suhete lõppemise aega 1996.a seisuga, kuigi Y ja pärandaja kooselu oli alanud oluliselt varem. Nimelt lahkus pärandaja oma pere juurest selleks, et asuda koos elama Yga. Seega, kui Y leiab, et abielulised suhted lõppesid 1996.a, tuleb Yl seda ka tõendada. Y ja pärandaja elasid koos varem kui 1996.a ning Y väide abieluliste suhete lõpu kohta 1996.a on täiel määral tõendamata. Y ei ole tõendanud kooselu algust pärandajaga ning ainuüksi Y elukoha registreerimine 13.09.1996.a ei kinnita pärandaja ja S.Si abieluliste suhete lõppu. Nimetatud asjaolu tõendab ainuüksi Y elukoha registreerimist. X ei nõustu sellega, et Y väljendatud müügipakkumised võiksid kajastada Xxx ja Xxx tn korterite turuväärtust. Seega on ennatlikud ja ebakorrektsed ka Y arvutused. Xxx pst korter. Xxx pst korter ei kuulunud pärandaja pärandvara hulka. X ei pea vajalikuks juba esitatud argumente korrata. Y ei ole tõendanud Xxx pst korteri turuväärtust, millest johtuvalt saaks arvestada ka pärandvara väärtust. X esitab 25.02.2020 tehtud Xxx korteri hindamisakti, millest nähtub Xxx korteri turuväärtus 116 000 eurot. E OÜ osa jagamine. Xil puudub mis tahes huvi osaleda E OÜ osades osaluse saamisel ning nõustub sellega, et Xil on õigus hüvitisele summas 100 eurot. Xi vastu oleva nõudeõiguse jagamine enne pärandaja surma tekkinud väidetavate nõuete (hagiavalduse punkt 59-61) ja pärast pärandaja surma tekkinud täiendavate nõuete osas (hagiavalduse punkti 62-78). X ei nõustu, et Yl üleüldse oleks mis tahes kasutuseeliste hüvitamise nõue (kuni pärandaja surmani 03.05.2019.
2. a)Xi vastu. X on sellekohased argumendid välja toonud 07.07.2020 vastuse punktides 24 - 50. X jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Puudub põhjendus, miks tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsusest. Y on taotlenud hagiavalduse punktides 59-61 Xi vastu oleva nõudeõiguse jagamist selliselt, et kohtul tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsusest isegi juhul, kui mingigi nõue Yl Xi vastu on olemas. Menetluses esitatud tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et Y panus oleks ühisvarasse (Xxx korter) olnud suurem kui pärandajal, veelgi enam sellises määras nagu Y Xxx korteri puhul taotleb. Pärandvara hulka kuulub ka sellisel juhul, kui Y väide vastab tõele 22,727%, mitte 11.356%. X on esitanud kasutuseeliste aegumise osas vastuväite 07.07.2020 menetlusdokumendis ja jääb selle juurde. X ei nõustu kasutuseeliste hüvitamise nõudega alates 03.05.2019 kuni 31.12.2019. Y oli teadlik sellest, et korter on antud allüürile. Olukorras, kus allüürile andmise osas eraldi kokkuleppeid Y teha ei soovinud pärast pärandaja surma, ei ole Y teinud mis tahes ettepanekuid selleks, et muuta olemasolevat kasutuskorda. Poolte vahel oli varasemalt kokkuleppe, mille kohaselt võis X kasutada Xxx korterit mh allüürile andmiseks ja mille kohaselt hüvitise tasumise kohustust ei olnud. Seega ei ole ka tänane Y nõue põhjendatud ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Isegi kui kohus peaks leidma, et hüvitise nõue on mingiski osas põhjendatud, ei ole Y täna esitatud dokumentidega tõendanud seda, et kohus peaks Xxx 27 2-20-7541 korteri lugema vähemas määras kui 50% pärandaja ühisvara hulka kuuluvaks. Seega puudub alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest ühisvara suhtes, ka pärast pärandaja surma tekkinud väidetava kasutuseeliste hüvitamise nõude osas. Matusekulud ja pärandvara inventuuriga kaasnevad kulud. Y ei ole esitanud tõendeid nimetatud kulutuste tekkimise osas, mistõttu ei saa X võtta seisukohta kulutuste osas. Isegi kui sellised nõuded on olemas, kuuluvad need maha arvestamisele pärandvarast, mitte ei ole sisse nõutavad Xilt. Viivisnõue. Kuna X ei nõustu sellega, et Yl oleks mis tahes rahalised nõuded Xi vastu, ei nõustu X ka hagis nõutava viivisnõudega. Vastuhagi kasutuseeliste hüvitamise nõuded: AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Vilja mõiste on sätestatud TsÜS § 62 lg 2, mille kohaselt on asja viljad asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Riigikohus on leidnud, et puuduvad andmed, mis viitaksid seadusandja soovile välistada AÕS § 71 lg 2 järgi kasutuseeliste väljamõistmise ning AÕS § 72 lg 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseelisteks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda (RK 20.12.2010. a otsus nr 3-2-1-137-10, p 12). TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised, ehk kasutuseelised. Riigikohus on leidnud, et kasutuseeliste suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kinnisasjade puhul lähtutakse kasutuseeliste suuruse arvutamisel kinnisasja eeldatavast üürihinnast, arvestades ka vajalikke kulutusi, mida üürides tulnuks teha. Kasutuseeliste väärtuse arvestamisel võrreldakse kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega. Xxx tn korteriga seonduvad kasutuseeliste hüvitamise nõuded. Xile kuulub alates 03.05.2019.a ½ Xxx tänava (alternatiivselt ¾) korterist ning ¼ Xxx tänava korterist. Poolte vahel puudub kokkulepe selle osas, et Y võiks nimetatud kortereid ainuisikuliselt ning Xile kasutuseeliseid maksmata. Xxx tänava korterit on Y kasutanud elukohana ning Xil ei ole mitte kunagi olnud võimalik seda korterit kasutada. 06.05.2020 teavitas X Yt sellest, et ei nõustu sellega, et Y kasutab Xxx tänava korterit selle eest hüvitist tasumata Xile. Seega on Xil kasutuseeliste hüvitamise nõue nii Xxx kui ka Xxx tänava korterite osas Y vastu. Xxx tänava korteri keskmine üürihind jääb vahemikku 400 eurot. X oleks saanud sellise summa, arvestades võimalikku tulu, mis tuleneb korteri väljaüürimisest. Y on kasutanud 24 kuud Xile mis tahes tasu maksmata pärandvara ühisusse kuuluvat korterit ainuisikuliselt. Keskmine üürihind oleks 24 - kuu peale kokku 9600 eurot, millest kuulub Xile ½ või ¾. Seega on Xil nõue Y vastu kasutuseeliste hüvitamiseks Xxx tänava korteri kasutamise eest kogusummas 4800 või alternatiivselt 7200 eurot. Nimetatud nõudelt tuleb maha arvestada kommunaalmaksete hulka kuuluv remondifond ½ või ¾ osas. Xile teadaolevalt oli remondifondi suuruseks 2019.a 34,79 eurot. Kuivõrd Xile ei 28 2-20-7541 ole täpselt teada tänane remondifondi suurus, siis teeb X arvutused johtuvalt 2019.a remondifondi summast. Kui remondifondi makse erineb on X valmis arvutusi korrigeerima. Juhul, kui kohus tuvastab, et pärandvara hulka kuulus kogu Xxx korter on poolte proportsioonid pärimistunnistuse järgsed, ehk Xil tekib õigus ½ kasutuseeliste nõudele, millest tuleb maha lahutada ja ½ remondifondist. Sellisel juhul on Xi kasutuseeliste nõudeks 4382,52 (4800 – 417,48) eurot. Juhul kui kohus tuvastab, et Xxx tn korter kuulus Q ja pärandaja ühisvara hulka, kuulub Xile ¾ nimetatud korterist, ehk Xil tekib õigus 3/4 kasutuseeliste nõudele, millest tuleb maha lahutada ¾ remondifondist ehk kasutuseeliste nõude suuruseks on 6574 (7200 – 625,905) eurot. Seega tuleb pärandvara hulka kuuluv nõudeõigus kasutuseeliste puhul lõpetada vastavalt pärimistunnistusel märgitule (johtuvalt pärandvara koosseisust) ning rahuldada Xi hüvitisenõue kasutuseeliste hüvitamiseks Y vastu Xxx tn korteri eest alates 03.05.2019 kuni hagi esitamiseni 4382,52 või alternatiivselt 6574 eurot. Xxx tänava korteriga seotud kasutuseeliste hüvitamise nõuded X on tõendanud, et Xxx tänava üürihinnaks oli kuni detsember 2019.a 430 eurot. X andis Xxx tänava korteri Yle üle 03.03.2021 ning teavitas 06.05.2020, et Y ja Xi vahel puudub kokkulepe selles osas, et Y võiks kasutada korterit ainuisikuliselt selle eest hüvitist tasumata. Y on kasutanud korterit 15 kuud (alates 03.03.2020 kuni käesoleva hetkeni). Y ei ole tõendanud, et pärandvara hulka kuuluks väiksem osa mõttelisest väärtusest kui seadusjärgne. Seega on Y saanud kasutuseeliseid ainukasutuse eest summas 6450 eurot (märts kuni juuni 2021.a), millest on Xi õigus temale kuuluvast osast (vastavalt pärimistunnistusele) ¼ kasutuseeliste väärtusest 1612,5 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada ¼ Xi kohustuseks olevast remondifondist ja pangalaenu tagastamisest, kogusummas 44,86 eurot. (märtsis 2020 oli 44,86, aprill-mai (
3. ka)2021.a oli 168,225 eurot), millest on Xi kohustuseks 11,215 märtsi 2019 eest ja 11,64 alates aprill 2019 eurot kuus. Seega on Xi kasutuseeliste nõue Y vastu tulenevalt Xxx tänava ainukasutusest summas 1444,275 eurot (1612,5 – 168,225). Seega tuleb pärandvara hulka kuuluv nõudeõigus kasutuseeliste puhul lõpetada vastavalt pärimistunnistusel märgitule (johtuvalt pärandvara koosseisust) ning rahuldada Xi hüvitisenõue kasutuseeliste hüvitamiseks nõue Y vastu Xxx tänava korteri eest alates 03.05.2019.a kuni vastuhagi esitamiseni 1444,275 eurot. Kasutuseeliste hüvitamise nõue TsMS § 369 alusel Xxx tn ja Xxx korterite osas. TsMS § 369 annab õiguse ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste hagemine. Käesoleval juhul on nii Xxx kui ka Xxx tn korterid Y ainukasutuses ning enne pärandvara ühisuse lõpetamist ei ole võimalik korterite võõrandamine, mis tähendab seda, et korterite ainukasutus jääb Yle. Y ja Xi vahel ei ole kokkulepet selle osas, et Y võiks kortereid kasutada ainuisikuliselt. Y kasutab Xxx ja Xxx tn kortereid ainuisikuliselt, selle eest tasu maksmata. X nõuab hagiga, et kohus määraks kindlaks Y kohustused tasuda kasutuseeliseid ka tulevikus järgmiselt: -Mõista Ylt välja Xi kasuks kasutuseelised Xxx tn korteri eest 200 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ½ igakuistest maksetest remondifondile) ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni Y ja Xi pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab, et Xxx tn kuulub pärandaja ja Q ühisvara hulka, mõista Ylt välja Xi kasuks kasutuseelised Xxx tn korteri kasutamise eest summas 300 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¾ igakuistest maksetest 29 2-20-7541 remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni Y ja Xi pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. -Mõista Ylt välja Xi kasuks kasutuseelised Xxx korteri kasutamise eest summas 107,5 eurot jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks, millelt on maha arvestatud ¼ igakuistest maksetest remondifondile ning laenukulutustele alates hagi esitamisest kuni Y ja Xi pärandvara ühisuse lõpetamiseni Xxx korteri osas. Viivisnõue. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p-ga 3 ja 6 ning

§ 113

lg 1 on Xil õigus nõuda Ylt ka hüvitise tasumisega viivitamise eest viivitusintressi. Kuivõrd X ei ole otseselt hüvitisnõuet enne hagi esitamist esitanud, siis lähtub X siinkohal TsMS §-st 367 ja nõuab hüvitiselt tasumisele kuuluva viivitusintressi väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina kahjuhüvitisest kuni selle täitmiseni. Viivise suuruse määramisel palub X lähtuda

§ 113

lg 1 (koosmõjus

§ 94lg 1).

X palub alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (s.o alates 13.07.2020) sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist kooskõlas TsMS §-ga 367 protsendina (s.o

§ 113lg 1 II lauses sätestatud suuruses) kahju hüvitiselt kuni põhinõude täitmiseni.

X ei nõustu, et oleks rikastunud põhjendamatult Y poolt välja toodud asjaoludel (tasuta kasutamise leping). Y väide, mille kohaselt oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga, mis ei andnud õigust Xil Xxx korterit välja üürida kolmandatele isikutele, ei ole tõendatud. Xi vastuväited on esitatud varasemates menetlusdokumentides ning X neid ei korda. Juhul kui Y väidab, et tegemist oli tasuta kasutamise kokkuleppega, siis tuleb Yl tasuda Xile alates 2012.a kõik kulutused, mis on omaniku kulutused (remondifond, korteriühistu laenu tagasimaksed, veemõõtjate vahetus jne), alates 2012.a kuni 03.05.2019 täies ulatuses ning alates 03.05.2019 mõttelises osas vastavalt Yle kuuluva pärandvara mõttelise osa suurusega. Sõltumata sellest, kas tegemist oli poolte vahel sõlmitud üürilepinguga või tasuta kasutamise lepinguga, ei saa poolte vahel olla kokkulepet selle osas, kes tasub korteri remondifondi ning laenukulud (

§ 292

lg 1,

§ 391lg 1).

Remondifondi – ja laenukulud seonduvalt Xxx korteriga: X on tasunud Xxx korteri remondifondi ning laenukulusid alates 2012.a kuni 03.05.2019.a (88 kuud). Laenumaksete ning remondifondi igakuiseks maksumuseks oli 44,86 kuni märts 2019 (kaasaarvatud) ja alates aprill 2019 summas 46,55 eurot (lisad 5 ja 5-1). Seega on tasunud X remondifondi 7 aastat ja 3 kuud summas 3902,82 eurot ja alates aprillist 2019.a Kogusummana on X tasunud Xxx tänava remondifondi makseid koos laenumaksetega 3949,37 eurot (alates 2012 kuni 03.05.2019).

§ 197

lg 1 sätestab, et Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. X esitab käesolevaga tasaarvestusavalduse olukorras, kus kohus peaks tuvastama Y teatava nõude põhjendatust. Xil on Y vastu nõue tulenevalt remondifondist ning laenukohustuse tasumisest summas 3949,37 eurot. Juhul kui kohus peaks leidma, et Y nõue kuulub teatud osas rahuldamisele, esitab X käesolevaga tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kohtu poolt välja mõistetava summa Kostja poolt tasutud remondifondi maksete ning laenumaksetega kogusummas 3949,37 eurot Y nõude kattuvas ulatuses ning Y nõue Xi vastu tuleb lugeda lõppenuks. 30 2-20-7541 Veemõõtjate paigaldus: X on tasunud veemõõtjate paigalduse eest Xxx korteris 168 eurot 2019.a. Tegemist ei ole eseme säilitamiseks vajalike kuludega

§ 391

lg 1 mõttes, mistõttu on 3/4 selliste kulutuste kandmise kohustus Yl ehk summas 126 eurot eeltoodust on Y ka viivituses oma kohustuste täitmisega, alates 31.10.2019, sest X on sellise kuupäevaga seoses kõik kulud tasunud. Xil on Y vastu nõue tulenevalt veemõõtjate paigalduse tasumisest summas 126 eurot. Juhul kui kohus peaks leidma, et Y nõue kuulub teatud osas rahuldamisele, esitab X käesolevaga tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kohtu poolt välja mõistetava summa Kostja poolt tasutud remondifondi maksete ning laenumaksetega kogusummas 126 eurot nõude kattuvas ulatuses ning Y nõue Xi vastu tuleb lugeda lõppenuks vastavas ulatuses. Väärtuse suurenemise hüvitise nõue: Y on saanud enda valdusse oluliselt paremas seisukorras oleva korteri. Tööd, mille X lasi teha ja mille eest X tasus: korter tassiti tühjaks ja kola utiliseeriti; aknad ja rõduuks tubades vahetati, paigaldati plastikaknad; kõik siseuksed ja lengid vahetati. Välisuks värviti üle; kõik põrandad remonditi. Esikust ja köögist eemaldati linoleum ja paigaldati parkett. Tubades lihviti parkett, peitsiti ja lakiti. Paigaldati põrandaga sobivad põrandaliistud; kõik seinad remonditi. Tubadest ja ka köögist eemaldati tapeet, esikust eemaldati Seinex. Kõik seinad pahteldati, lihviti ja värviti (töömahukam ja kulukam kui tapeetseerimine); kõik laed pahteldati ja värviti; vahetati elektrijuhtmeid; paneeli (põranda lähedale) paigaldati pistikud ja internetikaabli pesa ning otsikud; vahetati kõik pistikud ja lülitid (paigaldati Berker pistikupesad, lülitid ja raamid); vannituba lõhuti täielikult välja. Põrand töödeldi veekindlaks. Põrand ja seinad plaaditi, paigaldati uus vann ja kraanikauss koos kapiga, uus kraan ja dušš. Vannituppa paigaldati pesumasina jaoks pistik ja veetorud äravoolu; WC lõhuti täielikult välja. Põrand ja seinad plaaditi. Torud kaeti ja plaaditi. Paigaldati uus WC-pott; kööki paigaldati mööbel. V S (sj Y esindajana) ning Xi vahel oli kokkulepe selles, et Xil tuleb korter renoveerida, mida X ka tegi. 2012.a ei olnud korter elamiskõlblik - tegemata oli sanitaarremont ning ilma remondita ei oleks saanud korterit kasutada. X lisab fotod korteri algse seisukorra kohta käesolevale vastuhagile. X teostas omal kulul remondi. Samuti saavad Xxx korteri algset elamiskõlbmatut seisukorda kinnitada mitmed Xi perekonna tuttavad ja endised kolleegid, kes käisid mitmel korral Xxx korteris ning abistasid ka remondiga. Xxx tänava korterile on tehtud märkimisväärseid kulutusi, suurusjärgus ca 12 000-15 000 eurot. Seega on Xi tegevuse tõttu suurenenud Y ja Xi pärandvara ühisuses oleva korteri väärtus oluliselt. Xil on kokkuvõttes tasaarveldatav nõue Y vastu summas kuni 18 949,37 eurot. Nõue kuulub osaliselt tõenäoliselt pärandvara hulka, kuid kuna ebaselge on pärandvara hulka kuuluva nõude osa, on tasaarvestusavaldus esitatud maksimaalses ulatuses. Juhul kui kohus peaks leidma, et Y rahaline nõue kuulub teatud osas rahuldamisele, esitab X käesolevaga tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kohtu poolt välja mõistetava summa Xi poolt tasutud remondifondi maksete ning laenumaksetega, veearvestite hind ning väärtuse suurenemisest tekkinud kulud summas kuni 18 949,37 eurot Y nõude kattuvas ulatuses ning Y nõue Xi vastu tuleb lugeda lõppenuks. Xi 02.07.2021 menetlusdokument X on esitanud tõendi, mille kohaselt Xxx pst korteri turuväärtus 25.02.2020 seisuga on 116 000 eurot. Y on esitanud tõendamata väited, mille kohaselt on Xxx tänava korteri turuväärtuseks 65 038,5 eurot ja Xxx tänava korteri turuväärtuseks 87 999,1 eurot. 31 2-20-7541 X esitab hüvitise arvutused välja toodud numbritega. Vastuhagis on X esitanud kaks alternatiivi ja esitab oma arvutused johtuvalt esitatud alternatiividest. Hagi nõuete 9 ja 10 täpsustus ja matusekulude nõude täiendamine. Matusekulud. Xil tekkisid samuti matusekulud, mille hüvitamist X nõuab Ylt. Xi kantud matusekulud olid kokku summas 180,79 eurot ning koosnevad järgmisest: -matusepärjad M L summas 68,90 eurot (OÜ B G arve nr 26301) ja 98,90 eurot (OÜ B G arve nr 26302); -ostetud viinapudel, et haual viina pakkuda summas 12,99 eurot (Selver AS tšekk nr xxx). Seega on X kandnud otseseid kulutusi seonduvalt matustega summas 180,79 eurot. Nimetatud kulud kuuluvad ½ osas Ylt välja mõistmiseks summas 90,395 eurot. 03.05.2019.a laekus pärandaja kontole 407,6 eurot (konto väljavõte), mis on 06.05.2019.a (so kolm päeva pärast pärandaja surma) kontolt välja võetud. Yl puudus õigus pärandaja surma järgselt selliseks kontode kasutamiseks ning kellelgi teisel vahendid kontodel oleva raha kasutamiseks puudusid. Xi kasuks tuleb välja mõista Ylt 203,8 eurot. Alternatiiv I X palub esmalt tuvastada pärandvara koosseisu hulka kuuluvaks korteriomand aadressil Xxx131, Tallinn, ½ korteriomandist aadressil Xxx (millest kuulub Xile ¼), ja ½ E OÜ osad. X palub tuvastada, et pärandvara koosseisu ei kuulunud korteriomand Xxx. Kuivõrd puudub Y nõue Xi vastu kasutuseeliste ja tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenevates nõuetes, siis palub X tuvastada, et sellised nõuded ei kuulu pärandvara hulka. Juhul kui kohus peaks leidma, et tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenev nõue või kasutuseeliste hüvitamise nõue ikkagi on mingis osas põhjendatud, tuleb nõude jagamisel lähtuda poolte pärimistunnistusele märgitud osade proportsioonist (ehk Xile ½ ja Yle ½). Teiste sõnadega on nõuded tasaarveldatavad ning ei kuulu mis tahes summas teineteiselt välja mõistmisele. X palub pärandvara esimese alternatiivi kohaselt jagada selliselt, et korteriomandid aadressil Xxx, Xxx ja E OÜ osad jäävad Y ainuomandisse ning palub välja mõista Ylt enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. Esimese alternatiivi kohaselt on Xxx (1/4 Xile) kuuluv ja Xxx tn (1/2 Xile) kuuluv, mistõttu tuleb Ylt Xi kasuks välja mõista hüvitis järgmiselt summas 54 519,025 eurot [(65 038,5/2) +(87 999,1 eurot/4) = 54 519,025 eurot]. Nimetatud hüvitisele lisandub hüvitis E OÜ osade osas summas 100 eurot, millele lisanduvad matusekulud 90,395 eurot ning kontol olev raha summas 203,8 eurot. Seega on Xile määratava hüvitise väärtuseks alternatiivi I kohaselt pärandvara jagamisel 54 913,22 eurot. Kuivõrd puudub Y nõue Xi vastu kasutuseeliste ja tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenevates nõuetes, siis palub X tuvastada, et sellised nõuded ei kuulu pärandvara hulka. Juhul kui kohus peaks leidma, et tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenev nõue või kasutuseeliste hüvitamise nõue ikkagi on mingis osas põhjendatud, tuleb nõude jagamisel lähtuda poolte pärimistunnistusele märgitud osade proportsioonist (ehk Xile ½ ja Yle ½). Teiste sõnadega on nõuded tasaarveldatavad ning ei kuulu mis tahes summas teineteiselt välja mõistmisele. Alternatiiv II Xxx pst korter ei kuulunud pärandaja ja Q ühisvara hulka. Kui kohus leiab, et 1995.a omandatud Xxx pst korter kuulus Q ja pärandaja ühisvara hulka, siis kuulub nende ühisvara hulka ka Xxx tn korter. Pärandaja ja Q suhted ei erinenud 1995.a, võrrelduna 1999.a, kui Xxx korter vallasasjana soetati. Seega olukorras, kus Xxx pst 7 loetakse pärandaja pärandvara 32 2-20-7541 hulka kuuluvaks, tuleb pärandvara hulka kuuluvaks lugeda ka Xxx tn korter. Y toodud tõendid ei tõenda abieluliste suhete lõppu 1996.a. Alternatiivselt palub X tuvastada pärandvara koosseis (juhul kui kohus leiab, et Xxx pst korter kuulub ühisvara hulka) ning lugeda pärandaja pärandvara hulka kuuluvaks ½ korteriomandist aadressil Xxx pst 7, ½ korteriomandist Xxx ja ½ korteriomandist aadressil Xxx, ½ E OÜ osad. Kuivõrd puudub Y nõue Xi vastu kasutuseeliste ja tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenevates nõuetes, siis palub X tuvastada, et sellised nõuded ei kuulu pärandvara hulka. Juhul kui kohus peaks leidma, et tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tulenev nõue või kasutuseeliste hüvitamise nõue ikkagi on mingis osas põhjendatud, tuleb nõude jagamisel lähtuda poolte pärimistunnistusele märgitud osade proportsioonist. Teiste sõnadega on nõuded tasaarveldatavad ning ei kuulu mis tahes summas menetlusosalistelt välja mõistmisele. Alternatiivnõude (Xxx pst korter ei kuulu pärandaja ja Q ühisvara hulka) II puhul palub X jagada pärandvara järgmiselt: -korteriomand aadressil Xxx jääb Xi ainuomandisse; -korteriomandid aadressil Xxx, Xxx ja E OÜ osad jäävad Y ainuomandisse ning mõista välja Ylt Xi kasuks enamsaadud pärandvara väärtuse eest hüvitis omandiõiguse kaotamise eest võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. Xi osa Xxx ja Xxx tänava korterites on summas 54 913,22 (koos matusekulude ja kontol oleva rahaga). X ei nõustu sellega, et Xxx pst võiks kuulda kuidagi jagamisele pärandvara ühisuse raames, kuid isegi juhul, kui Xxx pst korter kuulus pärandaja pärandvara hulka, kuulub sellest Xile ¼ ehk koguväärtuses 29 000 eurot. Seega, tuleb Xi poolt taotletud viisil tasuda Yl Xile hüvitist alternatiivi II kohaselt summas 25 913,22 eurot. Y 20.09.2021 menetlusdokument Y palub jätta Xi hagi rahuldamata. Y ei nõustu Xi seisukohaga pärandvara kooseisu osas ning jääb kindlaks hagis esitatule, mille kohaselt on pärandvara kooseis järgmine: korteriomand aadressil Xxx-131, Tallinn, 100% ulatuses; korteriomand aadressil Xxx, 11,363 % suurune mõtteline osa; korteriomand aadressil Xxx, 50% suurune mõtteline osa; E OÜ (registrikood E) osa, 50% suurune osalus; nõudeõigus X vastu

§ 1037

alusel (tasuta kasutamise lepingu rikkumine) summas 1537,94 eurot (alternatiivselt: summas 6 766,13 eurot); Xxx asuva korteri viljad (alternatiivselt kasutuseelised) periood mai 2019 kuni november 2019. a eest. E OÜ osa. Pärandvara hulka kuulub E OÜ osa (50% suurune osalus). Pooled on ühisel seisukohal, et see tuleks jagada selliselt, et osa läheb hageja ainuomandisse ja kostjale makstakse omandi kaotuse eest hüvitist 100 eurot. Xxx 52- 24 korteriomand. Xxx korter kuulub pärandvara hulka. Vaidluse all on üksnes see, kui suur mõtteline osa korterist kuulub pärandvara hulka. Y on jätkuvalt seisukohal, et korter on Y lahusvara ca 77,273% ulatuses ning kuulus Y ja pärandaja ühisvara hulka ca 22,727% ulatuses. Järelikult on V S mõttelise osa suuruseks on 22,727% /2 =11,363%. Y on tõendanud Xxx korteri soetamisega seoses järgmisi asjaolusid: -Xxx korteri ostuhind oli 220 000 krooni. -Enne Xxx korteri ostu võõrandas Y temale lahusvarana kuulunud Xxx korteri hinnaga 182 000 krooni. 33 2-20-7541 -Xxx korteri võõrandamisest saadud rahalisi vahendeid kasutas Y Xxx korteri ostuks. Y arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 23.08.2000 laekus Y kontole Xxx korteri müügihind ning 24.08.2000 (s.o järgmisel päeval) kandis Y Xxx korteri müüjale 120 000 krooni (50 000 + 70 000) ja 25.08.2000 kandis Y müüjale 100 000 krooni. Seega on Y tõendanud, et tema lahusvara on 170 000 krooni ulatuses kasutatud Xxx korteri ostuks. Y ja V S kokkuleppe kohaselt võeti laen korteri ostuks ja remondiks (50 000 krooni arvestasid pooled, et läheb tarvis korteri remontimiseks). Isegi kui eeldada, et laenuraha kasutati korteri ostuks suuremas summas, siis ei muuda see fakti, et esineb alus kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest. Sellisel juhul saab vaidluse all olla üksnes see, kui suures osas on korter lahusvara ja kui suures osas ühisvara. Y on hagi terviktekstis selgitanud, et Xxx korter on tema lahusvara ca 77% (kuna sellises proportsioonis kasutati korteri ostuks tema lahusvara) ja