KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

) § 2 lg 1, § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 alusel. Taotluse järgi viibis süüdistatav vahi all kokku 380 päeva. Statistikaameti avaldatud andmete põhjal oli

1. a neljanda kvartali keskmine brutokuupalk 1775 eurot. Seega on päevamäär 59,16 eurot, mida 380-ga korrutades saab hüvitatava mittevaralise kahju summa 22 480,80 eurot. Süüdistusest loobumine
3. jaanuari
4. a maakohtu istungil loobus prokuratuur süüdistusest kõrvaldamata kahtluste tõttu süüdistatava süüs. Maakohtu otsus
5. Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega mõisteti süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel. Kohus rahuldas kaitsja taotluse süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt, mõistes tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 6685,06 eurot. Kohus leidis lühidalt järgmist.
8. Kaitsja on mittevaralise kahju hüvitise nõude arvutamisel eksinud hüvitise päevamäära suuruse aluseks võetava kvartaliga. Kuna kaitsja esitas kahjuhüvitise taotluse
9. aasta aprillis, tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta
10. aasta esimese kvartali keskmine brutotöötasu, milleks Statistikaameti andmetel oli 1741 eurot, päevamäär on järelikult 58,03 eurot. Samuti viibis süüdistatav vahi all kokku hoopis 384 päeva. Seetõttu on nõude suurus 22 283,52 eurot. 2

§ 9

lg 2 järgi võib menetleja muu hulgas mittevaralise kahju hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

§ 9

lg 2 hõlmab nii taotletud hüvitise suurendamise kui ka vähendamise võimalust.

§ 11

lg-s 4 ette nähtud hüvitise määr pole sätestatud piirmäärana, vaid juhisena tüüpjuhtumite lahendamiseks (vt RKKK 22.12.2017, 1-16-2675/108, p 21). Kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendades tuleb võtta arvesse ka taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel nt

§ 8või § 9 lg 2 alusel (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 15).

1. Süüdistatav põhjustas enda varasema kuritegeliku käitumisega vahi alla võtmise. Teda on korduvalt karistatud naiste vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises ja ühe korra ka vägistamises. Varasemad vangistused pole talle heidutavat mõju avaldanud. Seepärast tuli ta uute kuritegude ohu tõttu vahistada. Kergemaliigiline tõkend poleks ära hoidnud vägivaldset käitumist. Seda kinnitab ka asjaolu, et vähem kui kolm kuud pärast käsilolevas asjas vahi alt vabastamist pani süüdistatav toime sama kannatanu suhtes järgmise kehalise väärkohtlemise ja praegu kannab ta selle eest vangistust. Kahjuhüvitise väljamõistmine täies ulatuses pole põhjendatud. Mõningatel juhtudel on isikul kohustus taluda tema suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (vt RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60). Kuna süüdistatavat on varem korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest ja teda on varemgi võetud vahi alla uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, pidi ta olema teadlik, et teda võidakse uuesti vahistada, kui ta annab põhjuse kuriteokahtluseks. Kuigi ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0054 nähtub, et kannatanu vigastused võisid olla tekitatud enne süüdistuses märgitud aega, ei saa välistada, et süüdistatav tekitas kannatanule need vigastused varem. Ehkki süüdistatava vahi all pidamine on tema õigeksmõistmise tõttu alusetu, tuvastati vahistamismääruses uute kuritegude oht nõuetekohaselt. Vahi alt vabanedes jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. Vahistamine oli õiguspärane. Varem on sellisel juhul, mil isik mõistetakse osaliselt õigeks, vähendatud hüvitist poole võrra ja määratud hüvitis 40% ulatuses (vt nt HMK 06.01.2023, 1-19-705). APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja.
3. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatava kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 22 283,52 eurot. Kaitsja leiab, et süüdistatava vahi all pidamine üle aasta aja pole põhjendatud. Juba vahistamisel oli prokuratuurile teada, millised olid kannatanu vigastused, sh asjaolu, et vigastused ei saanud tekkida äsja, nagu kannatanu väitis. Üldtuntuks saab pidada asjaolu, et hiljuti tekkinud verevalumi värvus on punakas-roosa, paari päeva möödudes hakkab see muutuma sinakas-lillaks (mustjaks), 5–10 päeva möödudes aga kollakas-roheliseks ja siis kollakas-pruuniks.
4. märtsil 2022 tehtud fotodelt nähtub, et kannatanu verevalumid on mustjad ja servadest kollakas-rohelised. Samuti selgub politsei vormikaamera salvestiselt, et juba sündmuskohale saabunud politseil tekkis kahtlus vigastuste tekkeajas. Seega kerkis juba menetluse alguses esile kahtlus, et verevalumid on tekitatud kannatanu väidetust varem, mis leidis kinnitust
5. märtsi
6. a kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Sellest aktist nähtub, et näol, kaelal ja rindkere ülaosas paiknevad verevalumid on tekitatud mitte vähem kui 4–6 ööpäeva ja verevalum vasakul pool rinnal umbes 5–10 ööpäeva enne vigastuste jäädvustamist
7. märtsil
8. Kohus ei selgitanud, millisel ajavahemikul oli süüdistatava vahi all pidamine põhjendatud. Süüdistatava vahistamist saab lugeda põhjendatuks kahe kuu ulatuses, mis moodustab kogu vahi all viibitud ajast 16%, millele vastab summa 18 718,16 eurot. Kaitsja leiab siiski seda, et menetletavas asjas tuleb süüdistatava kasuks mõista välja kahjuhüvitis täies ulatuses ehk 22 283,52 eurot, sest kohus rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohtu arvates pole välistatud, et süüdistatav tekitas kannatanule vigastused varem. 3

§ 4, § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1).

Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse (

§ 11lg 3 ls 1).

Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud (

§ 11lg 4 ls 1).

Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga (

§ 11lg 4 ls 2).

16. Maakohus luges süüdistatavalt vabaduse võtmise kestuseks 384 päeva. Kuigi kaitsja seda ei vaidlusta, märgib kolleegium, et see arv on ekslik, sest ajavahemikku 7. märtsist 2022 (k.

1. a)kuni 31. märtsini 2023 (k.
2. a)jääb 390 päeva. Kolleegium nõustub aga maakohtuga hüvitise päevamäära suuruse ehk 58,03 euro osas. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõude tegelikuks suuruseks 22 631,70 eurot (58,03 x 390). 17. Maakohus selgitas hüvitise vähendamist eeskätt sellega, et süüdistatava vahi alla võtmine oli vahistamismääruse tegemise hetkel kohtu arvates põhjendatud (vt käesoleva otsuse p 9 ja maakohtu otsuse lk 6–7). Seda tehes hindas kohus sisuliselt tagantjärele süüdistatava vahistamise õiguspärasust, mille jaoks kohtul aga pädevust polnud. Kui kriminaalmenetluses on isikule edasikaebeõigus tagatud ja ta on seda kasutanud, siis tuleb kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel võtta aluseks jõustunud (sh määruskaebemenetluses tehtud) kohtulahendis esitatud seisukoht abinõu (praegu vahistamise) seaduslikkuse kohta. Kahju hüvitamise taotlust lahendaval kohtul pole sellisel juhul pädevust hinnata tagantjärele abinõu sisulist õiguspärasust. (Vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 28.) 18. Süüdistatav võeti kohtueelses menetluses vahi alla Viru Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrusega asjas nr 1-22-1498. Süüdistatava kaitsja vaidlustas selle määruse, kuid Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a määrusega jäeti vahistamismäärus muutmata. Seega kasutas süüdistatav õigust vahistamismäärus vaidlustada ja ringkonnakohus andis vahistamise õiguspärasusele hinnangu. Kõnealust ringkonnakohtu määrust edasi ei kaevatud ja see jõustus. 19.

§ 9

lg 2 sätestab, et menetleja võib kahju hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See hõlmab nii hüvitise suurendamise kui ka vähendamise võimalust.

§ 11lg-s 4 sätestatud hüvitismäär pole 4

§ 8või § 9 lg 2 alusel.

Kohtul on mittevaralise kahju eest makstava hüvitise kindlaksmääramisel lai kaalutlusruum (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p-d 15 ja 24).

1. Ehkki vahistamise õiguspärasust ei tohi tagantjärele hinnata, ei piira see nendele seisukohtadele tuginemist, millega vahistamist põhjendati. Tartu Ringkonnakohus nõustus
2. aprilli
3. a määruses maakohtuga selleks hetkeks kogutud tõendite põhjal kuriteokahtluse olemasolus. Lisaks leidis ringkonnakohus, et vahistamismääruses tuvastati nõuetekohaselt uute kuritegude toimepanemise oht, kuna süüdistatavat on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja kõikidel kordadel lisaks muule kehalise väärkohtlemise eest. Kohus pidas kõnekaks ka asjaolu, et kõigest seitse kuud pärast vangistusest vabanemist oli teda põhjust uuesti kahtlustada kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohus tugines sellelegi, et süüdistatava kuritegusid soodustavaks teguriks oli alkoholi tarvitamine. Vahistamise vajaduse tingis ka see, et elukohast lahkumise keeld poleks ilmselt uusi kuritegusid ära hoidnud, seda enam, et kuriteokahtlus puudutas kehalist väärkohtlemist süüdistatava elukaaslase suhtes.
4. Kolleegium osutab sellelegi, et isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (vt nt RKHK 03.10.2023, 3-191565/46, p 25 ja RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60). Kriminaalmenetlus tervikuna ja üksikud menetlustoimingud, sh vahistamine on suunatud kriminaalasjas tõe väljaselgitamisele eesmärgiga karistada teo toime pannud isikut (vt RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60).
5. Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega tõkend tühistati ja süüdistatav vabastati vahi alt. Kohus tugines asjaolule, et
8. märtsi
9. a ekspertiisiaktis nr 23E-AOI0054 seati kahtluse alla kannatanu vigastuste tekkimine süüdistuses märgitud ajal. Kaitsja taotles
10. jaanuaril 2023 toimunud maakohtu istungil ekspertiisi määramist kannatanu vigastuste põhjustamise aja tuvastamiseks, misjärel kohus selle määraski. Kõnealuses ekspertiisiaktis leiti, et kannatanu vigastused, mis nähtuvad temast enne süüdistatava vahistamist tehtud fotodelt, tekitati enne kannatanu väidetavat kuriteo aega. See kergitas esile kahtluse süüdistatava süüdiolekus. Apellatsiooni järgi oli aga juba varem selge, et süüdistatav ei saanud tekitada kannatanule fototabelist nähtuvaid vigastusi, võttes arvesse, millise värvusega olid fotodelt paistvad vigastused. Kolleegium leiab, et sellist järeldust ei saanud menetlejalt kriminaalmenetluse algfaasis siiski oodata. Ainuüksi see, kas kannatanu vigastused said tekkida just kahtlustuses märgitud ajal, ei võimalda öelda, et menetlejale oli või pidi olema juba kriminaalmenetluse alguse poole teada, et süüdistatav ei saanud toime panna kannatanu kehalist väärkohtlemist. Pealegi võib menetleja kohtueelse menetluse vältel kahtlustuse sisuks oleva kuriteo toimumise aega uue tõendusteabe saamisel muuta.
11. Eelmistes punktides märgitut silmas pidades leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et süüdistatavale mittevaralise kahju hüvitamist kogu vahi alla viibitud aja eest ei saa pidada põhjendatuks. Samas vähendas maakohus kahjuhüvitise suurust liiga palju. Vaidlustatud otsuses on muu hulgas väljendatud seisukohta, et süüdistatav pidi olema teadlik kuriteokahtluse korral vahi alla võtmise võimalusest, võttes arvesse seda, et teda on varem karistatud naiste suhtes toime pandud vägivallategudes ja ta on viibinud varem korduvalt ka vahi all. Kolleegium leiab, et see kaalutlus on sobimatu ega õigusta süüdistatavale kahju hüvitamist kõigest 30% ulatuses. Kolleegium peab põhjendatuks hüvitada mittevaraline kahju 200 päeva eest, mis moodustab ligikaudu 51% kogu sellest ajast, mil süüdistatavalt oli vabadus võetud. Seega tuleb süüdistatava kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 11 606 (58,03 x 200) eurot. 5