← Eesti

2-21-2998/69

Obsah (8)§ 442§ 637§ 162§ 701§ 695§ 168§ 373§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-2998 Määruse kuupäev Tartu, 28. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Urmas Volens ja Margit Vutt Kohtuasi Ülar T

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et maakohtu otsuse resolutsioon oli ebaselge ja ei vastanud

§ 442lg-s 5 sätestatud nõuetele.

Otsuse resolutsioonist ei nähtunud, kas ja missuguses ulatuses hagi rahuldati ning missuguses ulatuses tasaarvestati see kostja nõudega. Kuivõrd hagi oli tervikuna põhjendatud ja tuli rahuldada ning kostjal ei olnud hagi esitamise ajal hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid, tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. jaanuari 2024. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebus õiguslikult perspektiivitu, sest selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada. Kui kostja esitab menetlusliku tasaarvestusavalduse, peab kohus kostja vastuväite alusel kontrollima, kas hagiavalduses esitatud rahaline nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Kui hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, peab kohus jätma hagi rahuldamata. Kui hagi on jäänud rahuldamata tasaarvestuse vastuväite esitamise tõttu, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. 2

(4)2-21-2998 Hageja väitel keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Maakohus leidis ekslikult, et menetluskulud tuli jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Selline lahendus ei ole õiglane, sest hagi oli põhjendatud ja tasaarvestuse vastuväites kirjeldatud kostja nõue ei tulenenud kostja suhtest hagejaga, vaid kostja omandas selle menetluse kestel menetlusväliselt isikult selleks, et saavutada hageja nõude lõppemine ja menetluskulude jätmine hageja kanda. Lisaks ei ole maakohtu otsuse resolutsioon otsuse muu tekstita piisavalt selge ja täidetav. 7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada (

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2) menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus eksis hageja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates

§ 637lg 1 p 6 kohaldamisel.

Selle sätte järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693/39, p 11; 15.06.2022, 2-20-17088/30, p 10; 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). 10. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebust ei saa ilmselt rahuldada osas, milles hageja väitis, et maakohtu otsus on ebaselge ja ei vasta

§ 442

lg-s 5 sätestatud nõuetele, sest otsuse resolutsioonis ei kajastu, kas ja missuguses ulatuses hagi rahuldati ning missuguses ulatuses tasaarvestati see kostja nõudega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518/93, p 18). 11. Seevastu ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus on perspektiivitu osas, milles hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud tema kanda. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kaebuse rahuldamine selles osas välistatud. Seega ei olnud tegu

§ 637

lg 1 p-s 6 nimetatud olukorraga, kus ringkonnakohus võib keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 12. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 järgi hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Samas leidis maakohus, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud. Hagi jäi rahuldamata põhjusel, et kohus pidas põhjendatuks ka kostja tasaarvestusavaldust, mis oli esitatud juhuks, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Hagejal ei olnud hagi esitamisel võimalik ette näha, et hagi jääb rahuldamata tasaarvestuse vastuväite tõttu, st enne riske kaaluda ja mõista, et menetluskulud 3

(4)2-21-2998 võivad tervikuna jääda tema kanda. Samuti ei saanud hagejale sellises olukorras ette heita hagist loobumata või hagi tagasi võtmata jätmist, mille tulemusena oleksid menetluskulud

§ 168lg 5 alusel jäänud kostja kanda.

Seda põhjusel, et kostja tasaarvestus oli tingimuslik, sõltudes sellest, kas kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu nõue või mitte. 13. Tasaarvestuse vastuväite esitamine ei ole ainus võimalus, kuidas on võimalik hageja ja kostja vastastikuseid nõudeid kohtumenetluses tasaarvestada. Selle asemel võib kostja esitada ka vastuhagi enda nõude ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (

§ 373lg 1 p 1).

Kui kostja esitab hageja vastu oleva samaliigilise nõude vastuhagina ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, võtab kohus

§ 442

lg 5 järgi hageja nõude ja kostja vastunõude kohta seisukoha otsuse resolutsioonis ja tasaarvestab ise poolte rahuldatud nõuded (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 22). Kui vastastikuste nõuete rahuldamise tulemusena mõlema poole nõuded tervikuna lõpevad, ei saa kohus üldjuhul jätta menetluskulusid vaid ühe poole kanda. Kohtul on võimalik jätta

§ 162

lg 1 alusel hagi menetlemise kulud kostja kanda ja vastuhagi menetlemise kulud hageja kanda (vrdl RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 28). Hageja suhtes ei ole õiglane seada menetluskulude jaotus sõltuvusse sellest, kas kostja paneb rahalise nõude hageja vastu maksma tasaarvestuse vastuväite või vastuhagiga. 14.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selles avaldub kulude jaotamise üldine põhimõte, et menetluskulud kannab kohtuvaidluse põhjustanud pool. Kuigi üldjuhul saab selle hindamisel, kumma poole kahjuks otsus tehti, lähtuda asjaolust, kas hagi rahuldati või mitte, on eelkirjeldatud põhimõttest ka erandeid. Üheks erandiks on olukord, kus hagi jääb rahuldamata põhjusel, et kostja on esitanud haginõude vastu menetlusliku tasaarvestusavalduse, paludes kohtul teha tasaarvestuse juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Kui kohus leiab, et nii hageja nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, siis ei ole otsus vaatamata sellele, et hagi jäi tasaarvestuse tõttu rahuldamata, tervikuna tehtud hageja kahjuks. Osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks, ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Selline olukord on kolleegiumi hinnangul sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda

§-st 163. Seega jättis maakohus ekslikult menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.