KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2963 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipida

) alusel ning alustati menetlustoimingutega.

1. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 määrusega PPA-le loa X. X.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.
2. Tallinna Halduskohus andis 04.01.2024 määrusega PPA-le loa X. X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.
3. X. X. esitas 15.01.2024 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2024 määrusega rahuldamata.
4. PPA esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X. X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

§ 362

lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

1) X. X.i osas esineb põgenemisoht. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta pärast kodumaalt lahkumist viibinud Venemaal seaduslikult. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi (EV) välispiiri grupis, mis tähendab, et isik pani toime kriminaalkuriteo. Isik on ka pidevalt väitnud, et tema ei kavatse täita lahkumisettekirjutust Indiasse (VSS § 68 lg 6). Isik on vabanenud enda dokumentidest vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt oli dokument kotis ja isik jättis selle Venemaal metsas, kuna ei jaksanud seda tassida. PPA hinnangul ei ole selline väide eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saadaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud. 2) Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga läbi viidud üks intervjuu (25.01.2024), mil isik esitas erinevaid, segaseid ja põhjendamatuid seletusi. Isik ei esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Pärast telefoni ja esmase intervjuu analüüsi on vaja isikuga läbi viia uus vestlus ning samuti peab PPA koguma päritolumaainfot ja seda võrdlema isiku ütlustega. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud, isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ega suuda põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. Isiku ütlused ja põhjendused on vastuolus teiste kaaslaste poolt antud seletustega ja PPA-l on põhjust kahelda isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas. Isik väitis, et algne plaan oli reisida Pariisi. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isiku poolt rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutel 25.01.2024 antud ütlused on segased, isik väldib korduvalt konkreetselt vastamist ning väidab ainult, et Indias ta tapetakse. Isik ei ole esitanud ühtegi tõendit või eluliselt usutavaid põhjendusi rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. PPA peab analüüsima isiku telefoni sisu ning viima isikuga läbi veel ühe vestluse. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 2

§ 361lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alus.

4) PPA on seisukohal, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. 5) Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isikuga on läbi viidud üks vestlus, PPA analüüsib isiku mobiiltelefoni sisu ja kogub päritolumaa infot, misjärel korraldatakse isikuga uus vestlus, kus tal on võimalik vastata PPA uutele küsimustele. Pärast neid toiminguid teeb PPA otsuse isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas.
2. X. X. selgitas kohtuistungil, et ta on juba neli kuud viibinud kinnipidamiskeskuses. See on isikul tekitanud stressi ja depressiooni. Isiku leiab, et ta võiks edaspidiselt viibida majutuskeskuses. Isik märkis, et ta teeb PPA-ga koostööd ja ta ei lahku Eestist. Isikul ei ole ka reisidokumente, mistõttu ta ei saagi Eestist kuskile teise riiki minna. Isik selgitas, et Indiasse ta ei soovi tagasi minna, sest seal on tema elu ohus. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada.
4. PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud

§ 361

lg 2 p-dele 4 ja 5.

§ 362

lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik 3

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). 10. Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna tuvastati, et isikul puudub EV-s viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud kinnipidamise hetkel dokumente). Samal päeval kell 21.30 (s.o ca 12,5 tundi hiljem) esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti kinni

§ 15ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel kinni.

Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ning enne Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal. PPA on selgitanud, et isikuga on praeguseks toimunud üks vestlus (25.01.2024), kuid tema ütlused on ebamäärased ja põhjendamatud ning isik ei ole PPA-le esitanud konkreetseid tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist Indias. Senise info põhjal on PPA hinnangul tegemist pigem isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Lõplikuks hinnanguks on siiski isikuga vaja läbi viia täiendav vestlus, samuti uurida isiku mobiiltelefoni sisu, kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega ning ka päritoluriigi teabega.

1. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. X. X.il ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama. VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X. X. on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p 6).
2. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib eeldada, et muud

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku osas puudub 4

§ 363lg 3).

13. Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses.

Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud). 14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (

§ 364lg 1).

Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui võimalik (

§ 181lg 1).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (

§ 13lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5