1-20-3636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.06.2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-3636 (17221000025) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi se

§-st 306 kohus otsustas: 1-20-3636 RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
2. Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.
3. Mõista Ake Andressoo õigeks KarS § 345 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos.
4. Tunnistada Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.
5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Ake Andressoole liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ake Andressoo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-10.11.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
7. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Ake Andressoo suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust.
8. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ake Andressoo ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Ake Andressoole määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o
10. juunist
12. Kohustada Ake Andressood ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

§ 414

lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Ake Andressoo vanglasse saabumise aeg. 11.

§ 181

lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Ake Andressoo kasuks välja 900 eurot (sh käibemaks) lepingulise kaitsja Martin Hirvoja poolt osutatud õigusabi tasu katteks. 12. Ake Andressoolt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020423 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-20-3636

1. Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
2. Mõista Vambola Sipelgas õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepingu nr 16901 võltsimise teos.
3. Tunnistada Vambola Sipelgas süüdi KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.
4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vambola Sipelgale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vambola Sipelga karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-09.11.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.
6. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
7. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o
8. juunist
9. 20.

§ 181

lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Vambola Sipelga kasuks välja 540 eurot (sh käibemaks) lepingulise kaitsja Jaanus Tehveri poolt osutatud õigusabi tasu katteks. 21. Vambola Sipelgalt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,23 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,65 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020436 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Tunnistada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdi KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 150 000 eurot.
2. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jätta mõistetud karistus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt pöörata täitmisele rahaline karistus 50 000 eurot.
3. Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o 100 000 eurot jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o
5. juunist
7. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 3 1-20-3636 1)

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu summas 8,92 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel 1/3 kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside (180122-01M; 180425-01E) maksumusest, s.o 267,24 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1363,66 eurot ja rahaline karistus summas 50 000 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Rahalise karistuse makse tegemisel märkida viitenumber 99923400001302 ja selgitus „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Menetluskulude makse tegemisel märkida viitenumber 99923700020449 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3636“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 27.

§ 310

lg 1 alusel rahuldada täielikult kannatanu Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista LõunaEesti Hooldekeskus AS-lt Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot. 28. Jätta eksperdiarvamuse nr 180227-01M maksumus summas 935,60 eurot riigi kanda. 29. Asitõendid:

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas talletatud kriminaalasjaga nr 1-20-3636

15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus 1. Vambola Sipelgat ja Ake Andressood süüdistatakse KarS § 210 lg 2 ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i (edaspidi LEH) KarS § 210 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamises. Kohus toob siinkohal ära 02.05.2022 täiendatud süüdistuse (dtl 912–928) teksti, kuivõrd kohtuotsuse põhjendavas osas kohati ülekannete detailseid andmeid ei esitata, vaid viidatakse süüdistuse tekstile. Süüdistuse ja kohtu põhjenduste samas tekstis kajastamine võiks hõlbustada arvukate faktiväidete jälgimist ja kontrollimist. 4 1-20-3636 Süüdistuse kohaselt esitas Vambola Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 10.02.2017-18.08.2017 LEH-i nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks EV Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) raames teostatavate ning teostatud tööde ning nende maksumuse kohta ja LEH-i poolt 26 % omafinantseeringu tasumise kohta. Vambola Sipelgas oli ajavahemikul 24.03.2006-15.11.2017 LEH-i juhatuse liige. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna, kellel oli õigus tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada seda äriühingut ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada hankes nr 181441 ehituslikud küsimused. Seega omas Ake Andressoo LEH-is oma valdkonnas otsustusõigust ning oli LEH-i pädevaks esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes. 25.08.2016. a. sõlmisid LEH (esindajaks Vambola Sipelgas) ning AS Hoolekandeteenused (esindajaks M. M.) koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri 14.09.2015. a. määruse nr 42 alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Ajavahemikul 29.12.2016 kuni 30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks (edaspidi hange). Hanke avaldamise kuupäevaks oli 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise kuupäevaks 23.01.2017. Hankemenetluses oli LEH-i poolseks vastutavaks isikuks, finantside korraldajaks ja lõplike otsuste tegijaks Vambola Sipelgas. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitustele tegutses LEH-i ehitusnõunikuna hankes Ake Andressoo, kellel oli lähtuvalt volitustest õigus otsustada hankes ehituslikud küsimused. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas soovisid, et projekti hanketöid teostaks Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ, et läbi Mace Ehitus OÜ poolt esitatavate suurendatud maksumusega arvete vähendada või mitte üldse tasuda LEH-i poolset omafinantseeringut toetuse taotlemisel. Hankemenetluse ajal tegutses Ake Andressoo samal ajal nii hankija, s.o LEH-i ehitusnõunikuna, kui ka hankes ühe pakkuja, s.o Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina ning pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016 Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks projektiga seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo XXX E. A.. Tegelikkuses jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust Mace Ehitus OÜ esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist hankes, läbiviidavaid ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis oli teada ka Vambola Sipelgale. E. A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake Andressoo palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde tegelikku maksumust. Seejuures ei olnud E. A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise asjaoludest, sealhulgas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest näidata ehitustööde omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ poolsete hanketööde maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E. A. tegevust, hoides teda teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E. A. Mace Ehituse OÜ juhatuse liikmeks vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise tegevusega tahtmatult 5 1-20-3636 vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses Ake Andressoo E. A. tegu ülekaaluka teadmisega. Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused soodustuskelmuse toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel ära oma positsiooni LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja hankedokumentide koostajale V. L. Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti nende isikute andmed ja referentsid, keda Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt saadud juhiste ja andmete alusel koostas V. L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste pakkujate hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V. L. juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake Andressoo spetsiifilisi ja raskeid hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja võimalikke tööde maksumusi, sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega ning oli juba enne hanke väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E. A. poolt allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse hankes summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse summas 477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille vastuvõtmisel osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta pakkujana kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks. Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus juhatuse liige E. A.) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot. 13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust 157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga, millest LEH-i omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt 26%, s.o 205 302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse likvideerimisega seotud tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või parima lisatööde hinna väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi, vaid lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast. Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel määratud suuremas summas kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui suurendatud maksumus). Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud hankes 6 1-20-3636 asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende kaudu LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu Mace Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille tõttu sai võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus oli suurendatud. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) rahastamiseks Euroopa Liidustruktuurivahenditest, samuti esitas 24.04.2017 ja 05.05.2017 Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis kajastas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste seadus) § 1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse andmist selles seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab: punkti 2 kohaselt tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5 kohaselt esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja 12.05.2017. a Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames teostatavate tööde kohta õige ja täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o Rahandusministeeriumile. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. 06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E. A.) Pinnasetööde OÜga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640 euro võrra 578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik maksumus sisaldas hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201 sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-ile toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba 2016. aastal. Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-7. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind 7 1-20-3636 kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E. A. Mace Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr 181441 raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti allkirjastas arvete aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid nr 1-7) hanketööde kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde suurendatud maksumust Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta. Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o suurendatud maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja tööde tegelikest hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel pidi toimuma tööde tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas rahalised vahendid planeeriti soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile tagastada. 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud arvete alusel ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440836,35 eurot: Kuupäev Kes Kellele Summa Selgitus 22.03.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 27 230,14 Arve A170209 avanss 13.04.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 97 530,82 Arve nr. A170301 avanss 08.05.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 46 713,54 Arve A170403 avanss 8 1-20-3636 14.06.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 80 000,00 ARVE Nr. A170503 osaline avanss 14.07.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 143 570,18 Arve A170503 lõplik avanss, A170603 avanss 11.08.2017 Finora Capital AS konto nr EE131010220209 939221 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 45 791,67 Arve A170703 avanss Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja E. A.) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le. Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L., süsteemselt laekumistega Finora Capital AS-ist, ajavahemikul 22.03.2017-11.08.2017.a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole: Kuupäev Kes Kellele 22.03.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 25 000,00 konto nr EE137700771001 179353 Arve nr. 170301 osaline tasumine 13.04.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 55 828,40 konto nr EE137700771001 179353 Arve nr. 170301 lõplik tasumine 13.04.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 19 205,00 konto nr EE137700771001 179353 Arve nr. 170303 osaline tasumine 08.05.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 42 828,64 konto nr EE137700771001 179353 Arve nr. 170401 osaline tasumine 9 Summa Selgitus 1-20-3636 15.06.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 65 000,00 konto nr EE137700771001 179353 Arve 170502 osaline tasumine 16.07.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 114 742,68 konto nr EE137700771001 179353 Arve 170602 tasumine 11.08.2017 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Pinnasetööde OÜ 30 000,00 konto nr EE137700771001 179353 Arve 170702 osaline tasumine Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega kajastasid arved nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele mittevastavat tööde hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole raha kandmise üheks eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi erinevate ettevõtete LEHile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks. Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole summas 352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Ake Andressoo XXX T. A. süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜst ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole, eesmärgiga tagastada rahalised vahendid Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000 eurost 114 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017, kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva XXX kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot: Kuupäev Kes Kellele Summa Selgitus 22.03.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr Vevasi OÜ konto nr 13 000,00 Krediidi os tagastamine 10 1-20-3636 EE137700771001 179353 EE491010220005 348016 13.04.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 20 000,00 Krediidi os tagastamine 13.04.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 20 000,00 Krediidi os tagastamine 14.04.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 4 000,00 Krediidi os tagastamine 08.05.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 20 000,00 Krediidi os tagastamine 08.05.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 11 000,00 Krediidi os tagastamine 15.06.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 26 000,00 Krediidi os tagastamine 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 34 000,00 Kokkulepe 16.07.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 60 000,00 Arve 23-17 osaline 16.07.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 12 000,00 Arve 23-17 lõplik tasumine 14.08.2017 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 20 000,00 Arve 26-17 Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel, suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste 11 1-20-3636 vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati: Kuupäev Kes Kellele Summa Selgitus 07.01.2016 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 14 000,00 Laen 04.11.2016 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 10 000,00 Krediit Leping 16901 09.11.2016 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 3 000,00 Krediit Leping 16901 06.12.2016 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 17 000,00 Krediit Leping 16901 19.12.2016 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 30 000,00 Krediit Leping 161101 04.01.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 10 000,00 Krediit Leping 161101 20.01.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 3 000,00 Krediit Leping 161101 06.02.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 7 000,00 Krediit Leping 161101 15.02.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 10 000,00 Krediit Leping 161101 28.02.2017 Vevasi OÜ konto nr Pinnasetööde OÜ konto nr 5 000,00 Krediit Leping 161101 12 1-20-3636 06.03.2017 EE491010220005 348016 EE137700771001 179353 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Pinnasetööde OÜ konto nr EE137700771001 179353 5 000,00 Krediit Leping 161101 Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid, mis 2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa kantud LEH arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜle liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt võeti Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.201624.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T. A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.2016-10.03.2017 edasi T. A. arvelduskontole nr XXX AS LHV pangas, kust sularahas võttis T. A. ajavahemikul 04.11-07.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis 07.12.2016 Vambola Sipelga arvelduskontole nr XXX AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T. A. vahetult peale krediidisummade laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E. A. kontole nr XXX AS-s SEB Pank, kustkohast E. A. võttis ajavahemikul 21.12.2016-06.03.2017 sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul 01.03-06.03.2017 Vambola Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E. A. poolt 21.12.2016 kell 12.50 Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro väljavõtmist ja samal päeval kell 12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda kontolt 870 euro väljavõtmist (summa, mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis ta väljavõetud sularaha üle Vambola Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016 AS-s SEB Pank 25 000 eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul 06.01.2017 kuni 06.03.2017 Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha summas kokku 7000 eurot vahetult peale seda, kui E. A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud vahenditest samas suuruses summa enda arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale üle andnud. Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle väidetavaks tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi tagastatud ning tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodud põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le 114 000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena. 13 1-20-3636 Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist XXX kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping, millega Vevasi OÜ müüs Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva XXX kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana. Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja kinnistu müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil, s.o selleks, et hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot kanda rahaliste vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde OÜ, Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete kogusumma 240 000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ poolt tagastati ning seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206 000 eurot. Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele: Kuupäev Kes Kellele 22.03.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 8 720,42 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010 Laen 8300, intress 420,42 tasumine 29.03.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 1 600,00 Hooldekeskus AS konto nr EE852200221060 218158 Laen 19.04.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 42 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010 Laen 42000 09.05.2017 Vevasi OÜ konto nr Lõuna-Eesti 29 400,00 Hooldekeskus AS konto nr Laen tagastus 14 Summa Selgitus 1-20-3636 EE491010220005 EE581010220054 348016 968010 21.06.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 37 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010 Laenu tagastus 21.06.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 17 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010 Laen tütarettevõttel e 17.07.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 53 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE852200221060 218158 Laen 14.08.2017 Vevasi OÜ konto nr EE491010220005 348016 Lõuna-Eesti 22 000,00 Hooldekeskus AS konto nr EE581010220054 968010 Laen Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Vevasi OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine sissetulek oli LEHilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud laenude näol oli tegemist kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid Vambola Sipelga kontrolli all ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEHile, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Ülaltoodud kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma ülaltoodud laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile ülekannete teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas olevast rahast kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks. Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole, kanti Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194 357,81 eurot kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele: 15 1-20-3636 Kuupäev Ülekande tegija Ülekande saaja Ülekande selgitus Summa 17.03.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170209 12 234,32 28.02.2017_ vastavalt lepingule nr. 181441 19.04.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170301 31.03.2017_ osaline makse 26% 42 834,48 09.05.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170403 30.04.2017 omaosaluse makse 20 988,07 20.06.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170503 53 857,03 31.05.2017 osaline makse 26% 17.07.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170603; omaosalus 26% ; projektiga "VÕISIKU KODU REORGANISEE RIMINE (LÕUNA_EESTI HOOLDEKESKU S AS)"("20142020.2.05.170010") 44 332,70 11.08.2017 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 Mace Ehitus OÜ konto nr EE327700771001 501439 Arve A-170703 31.07.17_26% ; projektiga ""VÕISIKU KODU REORGANISEE RIMINE (LÕUNA_EESTI HOOLDEKESKU S AS)"" ("20142020.2.05.170010") 20 111,21 Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku tasumist, 16 1-20-3636 esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu maakonnas, Elva vallas Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 06.07.2017-18.08.2017 LEH nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks kogusummas 646 018.58 eurot, sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563 438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-7. Esitatud arved ning aktid sisaldasid valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde maksumuse osas, so näitasid tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisele kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Lisaks eelnevale ning eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning kokkuleppel Ake Andressooga eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid toetuse määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta LEH-i poolt, esitades maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt LEH enda vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile toetust kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses. Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida tegelikkuses ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud väljamaksetaotlustes nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud valeandmeid sisaldavad Mace Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja 7. Seega esitasid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle kohta, et hanketööde käigus on ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud. Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel ajavahemikul 14.07.201711.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussumma kokku 563 438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla) arveldusarvele nr EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot: Kuupäev Kes Kellele Selgitus Summa 14.07.2017 Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine 263 750,08 17 1-20-3636 03.08.2017 Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine 186 891,20 17.08.2017 Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine 133 562,20 11.09.2017 Rahandusministee rium konto nr EE382200221020 595183 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS konto nr EE822200221065 852360 VRO 20142020.2.05.170010: projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)" elluviimise toetamine 61 815,10 Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust, mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud. Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele. Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, lasi Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603. Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni 23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel tasus Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a kokku 575 18 1-20-3636 023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele tasus Mace Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda alltöövõttu hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Pinnasetööde OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake Andressool, kui Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil piisavalt rahalisi vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse suurendatud maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelga poolt kontrollitavatele ettevõtetele. Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning läbi nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441 tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile ja lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks sellele ei olnud Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest kogumaksumusega 36 000 eurot on jäänud üldse teostamata. Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust summas 563 438,30 eurot. 2. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas koos Ake Andressooga, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. 3. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. 19 1-20-3636 Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas kasutas Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 Mace Ehitus OÜ võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 järgnevalt: Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 koostas või lasi koostada, ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud ja arve nr A-160803 võltsiti selleks, et anda alus ülekande teostamiseks Mace Ehitus OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ja ülekandega tõendada Swedbank ASile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva investeeringukohustuse täitmist. Vambola Sipelgas LEH-i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 võltsarve nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEH-i raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ja kinnitas need 21.09.2016 raamatupidamise programmis. Vambola Sipelga tegevusest lähtuvalt kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve nr A-160803 alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Seega kasutas Vambola Sipelgas võltsarvet nr A-160803 ja akti nr 160831, mille alusel oli võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest - arve ja akt andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. 4. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo koos Vambola Sipelgaga Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T. A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata 20 1-20-3636 Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi koostada ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.201631.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803 alusel kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜ-le esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud. Arve oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le. Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt. Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le. 5. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 kasutas Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid LEH-ile, asukohaga Tartu maakond (2016.a. Valga maakond), Elva vald Hellenurme küla. LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas kinnitas võltsarve, ja selle alusel kanti 05.09.2016 LEH-i pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 21 1-20-3636 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu summas 92 108 eurot. Seega andsid arve nr A-160803 ja akti nr 160831 LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ võltsarvet nr 60801 järgnevalt. Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le (asukohaga Tartu maakond, 2016.a. Valga maakond, Elva vald Hellenurme küla), mille juhatuse liige ta ise oli. Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentide juurde võetud võltsarve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Seega andis arve nr 60801 Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo näilikku, võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning kandis ise või andis T. A. korralduse kanda antud lepingule tuginedes Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr XXX ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901 alusel ei toimunud ning laenulepingut kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelga vahelistele arvelduste tegemiseks. Kohtuotsuse põhjendused 6. Esmalt kaardistab kohus toimunu mõistmiseks tähtsust omavad üldised asjaolud (I). Süüdistuses ette heidetavad tegevused toimuvad paralleelselt, kuid on suunatud erinevate vaheeesmärkide saavutamiseks. Nende paljude tegevuste kronoloogiline kajastamine muudaks seetõttu kaasuse jälgimise lugejale raskesti hoomatavaks. Kohus jagab süüdistuse kohaselt soodustuskelmuse koosseisu täitvad tegevused (II) alateemadesse, jaotades need viieks osaks järgmiselt. Hanke korraldamine selliselt, et selle võidaks Mace Ehituse OÜ (A); Mace Ehituse OÜ poolt kõrgendatud hinnapakkumise tegemine ja teostatud tööde aktides valeandmete esitamine teostatud tööde kohta (B); Mace Ehituse OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha suunamine LEH-i (prokuröri nimetatud raharing 2) (C); tegevused, mille tulemusena tekkis LEH-i omanikfirmal Vevasi OÜ-l näiliselt õigus saada raha Pinnasetööde OÜ-lt (prokuröri nimetatud raharing 1) (D); LEH-i poolt Mace Ehituse OÜ-ga sõlmitud ehituslepingu alusel rahade ülekandmine, rahandusministeeriumile toetuse saamiseks dokumentide esitamine ja toetuse väljamaksmine (E). Seejärel kvalifitseeritakse tegu (III). Edasi hindab kohus dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod (IV) jaotades need alateemadeks: Kose koduga seonduv (A) ja finantseerimislepinguga nr 16901 seonduv (B). Seejärel mõistab kohus karistuse (V), lahendab avalik-õigusliku nõude (VI) ning menetluskuludega (VII) ja asitõenditega seonduvad küsimused (VIII). 22 1-20-3636 (I) 7. LEH on 24.03.2006 asutatud ettevõte, mille põhitegevusala alates 2013. aastast on vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne (X kd tl 1–3). Vambola Sipelga viimases sõnas öeldu kohaselt on tänaseks ettevõttel kuus töötavat hooldekodu kokku 23 osakonnaga ning aasta keskmine töötajate arv on 267 ja kliendikohti on kokku 800. Aastakäive teenuste müügist oli 2016. aastal 6 miljonit eurot, 2022. aastal ca 9,5 miljonit eurot (XVI kd tl 150). 8. LEH-i aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi (X kd tl 1–3), mille ainuosanik on alates 2003. aastast Vambola Sipelgas (X kd tl 4–6). 9. LEH-i juhatuse liige oli perioodil 24.03.2006–15.11.2017 Vambola Sipelgas (X kd tl 1– 3). Maimu Noorhani on LEH-i juhatuse liige olnud alates 29.08.2012 ja on seda ka käesoleval hetkel. Enda sõnul tegeles tema LEH-s kõikide kodude siseasjadega ning kõik väljapoole kuuluvad valdkonnad: ehituslikud arengud, finantsvahendite hankimised arenguks või ehitustöödeks, pankadega suhtlemine – kuulusid Vambola Sipelga tegevusalasse (dtl 533). Sellist tööjaotust kinnitab ka LEH-i arendusjuht G. T. (dtl 520). Alates 15.11.2017 ei olnud Vambola Sipelgas enam LEH-i juhatuse liikmeks ning Maimu Noorhani kõrvale asus juhatuse liikmena Ü. T. (X kd tl 1–3), kes osales ka kriminaalmenetluses juriidilisest isikust süüdistatava seadusjärgse esindajana. XXX Ü. T. suri ning LEH-i asus menetluses esindama teine juhatuse liige Maimu Noorhani. 10. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna. Tunnistaja G. T. sõnul oli Ake Andressoo LEH-i lepingupartner ja osutas LEH-le ehitusalast konsultatsiooni ettevõtte Maitim OÜ alt. Ake Andressoo oli ka varasemalt olnud seotud erinevate sama ettevõtte hooldekodude ehitusega. Ehituse eelarvega tegeles Ake Andressoo, lõplikud otsused hankes tegi juhatuse liige Vambola Sipelgas (dtl 519–525). Maimu Noorhani kinnitas samuti, et Ake Andressoo ei ole LEH-s kunagi töölepingu alusel töötanud. Ake Andressoo tegutses Vambola Sipelgalt saadud volituste alusel, mis fikseeriti kirjalikult 2016. a novembris (XI kd tl 30-32) ja 01.06.2017.a (V kd tl 168). Ake Andressool oli õigus tegeleda LEH-s ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEH-i ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada ka hankes nr 181441 ehituslikud küsimused. Kohtus kuulati üle ka OÜ Maitim juhatuse liige H. P. (dtl 602–607). Selle tulemusena ilmnes, et Maitim on ettevõte, kes tegi LEH-le hinnapakkumisi ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. Selle käigus juhtus nii, et tunnistaja tegi ettepaneku, et Ake Andressoo Maitim OÜ esindajana konsulteeriks LEH-i ehituslikes küsimustes. Selle kohta sõlmiti perioodiks november 2016–31. mai 2017 konsultatsioonileping. Sealjuures Ake Andressoo OÜ-s Maitim ei töötanud ja sealt tasu ei saanud. Tunnistaja E. N., kes oli 2016. ja 2017. aastal LEH-s pearaamatupidaja, kinnitas, et Ake Andressoo oli Maitim OÜ esindaja, kes oli LEH-i ehitusnõunik Võisiku projekti osas. Ake Andressooga ei olnud sõlmitud ühtegi tööõiguslikku lepingut ning ta ei saanud LEH-i käest palka (dtl 587–597). 11. Lisaks LEH-le oli Ake Andressoo seotud ka teiste ettevõtetega. Ta oli 08.05.2013 asutatud Mace Ehitus OÜ juhatuse liige perioodil 29.12.2015-18.11.2016. Pinnasetööde OÜ on asutatud 20.01.2006 ning selle ainus juhatuse liige on alates 2006. aastast samuti Ake Andressoo (X kd tl 13–14). Osaühingu ainuosanik oli Ake Andressoo ja alates 10.09.2015 on OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on A. R. (X kd tl 144–145). A. R. on vandeadvokaat. 12. Sotsiaalkaitseminister võttis struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 2 alusel 14.09.2015 vastu määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Määrusega kehtestati 23 1-20-3636 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. 13. Selle määruse § 10 kohaselt oli toetuse taotlemise I etapp investeeringute kava taotluse esitamine meetme rakendusasutusele Sotsiaalministeeriumile. 25.08.2016 sõlmisid LEH ning AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta (I kd tl 138–141). AS Hoolekandeteenused on riigi ettevõte, kes tegeleb hoolekandeteenuste pakkumisega üle riigi erinevates asukohtades. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Kokkuvõtvalt pidi LEH aitama reorganiseerida AS-le Hoolekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu, mille tulemusena tekib ühe suure hoolekandeasutuse asemel mitu väiksemat, kus psüühilise erivajadusega inimestele luuakse tänapäevastele nõuetele vastavad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Teenuseosutamise üle-eestiline hajutamine ja väiksemate teenuseüksuste koondamine tiheasustusega piirkonda teeb erihoolekandeteenuse kättesaadavaks ka inimestele, kes seni pole soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu kohaselt pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta. AS-i Hoolekandeteenused ja LEH ühise investeeringute kava taotluse Sotsiaalministeeriumile esitas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M. M. isikus 23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed puuduvad. 14. Toetuse saamise üheks tingimuseks oli ehituslepingu olemasolu. Struktuuritoetuste seaduse § 26 lg 6 kohaselt ei olnud LEH ehituslepingu sõlmimiseks kohustatud järgima RHSi, kuid ta pidi järgima RHS §-3 nimetatud põhimõtteid, so: 1) tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. 15. Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks. Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5–6). 16. Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas 477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega jäeti EVIKO AS pakkujana kvalifitseerimata. Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks (II kd tl 105–106). 17. Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping nr 181441 summas 664 076,70 eurot (II kd tl 107– 113). 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest (157 170,84 euro ulatuses koos km-

1. ga)tulenevalt hankelepingu maksumust. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 114–116). 24 1-20-3636 18. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest (I kd tl 162–170). Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017. a. (I kd tl 173–182) ja 05.05.2017. a (I kd tl 190–198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. 19. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74% projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015– 31.12.2018 (II kd tl 1–2). 20. Rahandusministeerium väljastas ajavahemikul 14.07.2017–11.09.2017 LEH-i arveldusarvele väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussummana kokku 563 438,30 eurot (nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot) (III kd tl 4–7). 21. Prokuratuur väidab, et LEH tegelikkuses selle väljamakse aluseks olnud tööde puhul omafinantseeringut ei tasunud ja tööde hind oli märgitud kõrgemana sellest, millega Mace Ehitus tegelikkuses nõustus töid teostama. (II) 22. Järgnevalt asub kohus käsitlema süüdistuse väiteid soodustuskelmuse osaks olevatest tegudest. (A) 23. Esmalt väidab süüdistus, et hange korraldati selliselt, et selle võidaks Mace Ehitus. 24. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks Vambola Sipelgasele ja Ake Andressoole oli selle projektiga seotud veel isikuid. Tunnistaja G. T. sõnul (dtl 518–519) oli tema ülesanne LEH-i arendusjuhina tulevikuvaade ja eelkõige LEH-i arengustrateegia väljatöötamine. Võisiku Kodu projekt oli üks osa nende arengustrateegia plaanidest. LEH-il oli 2 suunda: üldhoolde ja erihoolde arendamine. Võisiku projekt puudutas just erihoolekande arendamist ning selle projekti läbi pidi LEH juurde saama 240 voodikohta. Taotluse esitamine toimus kahes etapis, kõigepealt tuli koostada investeeringukava ja hiljem rahastusprojekt. Investeeringuprojekt esitati Sotsiaalministeeriumile ning valitsuse otsusega määrati need objektid, mis saavad rahastust. Vastavalt sellele tuli juba esitada raha saamise taotlus Rahandusministeeriumile. 25. Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt tegutses ta aastatel 2016–2017 konsultandina äriühingu VKM Konsult alt ning tegevusalaks oli tal hangete ettevalmistamine. 2016. aasta sügisel võttis kas G. T. või Ake Andressoo ühendust sooviga, et tunnistaja koostaks hankedokumente hooldekodude ehitamiseks riigihanke läbiviimiseks. Kõigepealt tehti hinnapäring ning seejärel sõlmiti temaga leping. Projekt seisnes kaasrahastuse toel 8 hooldekodu rajamises. LEH-i esindajaks oli tunnistaja sõnul Vambola Sipelgas, projektijuhiks G. T. ja ehitusnõunikuks Ake 25 1-20-3636 Andressoo. Lõplik sõna otsustamist vajavates asjades oli tunnistaja hinnangul Vambola Sipelgal. V. L. sõnul alustati hanke ettevalmistamist enne seda, kui oli teada, kas rahastust saadakse, kuivõrd siiski loodeti, et positiivne rahastusotsus tuleb. Tükk aega peale seda, kui V. L. LEH-ga koostööd tegema hakkas ning hankeplaanid olid juba selgunud, küsis Ake Andressoo temalt, kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. V. L. selgitas, et samaaegselt ei saa osaleda hankija ja pakkujana. Ake Andressoo mõistis, et ei saa kahel toolil korraga istuda ning kuivõrd ta soovis hankes osaleda, astus ta Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi (dtl 612–614). Sama kinnitab registri väljavõte – alates 18.11.2016 on Mace Ehituse OÜ juhatuse liige E. A. (X kd tl 11–12). 26. Ake Andressoo kaitsepositsioonist võib mõista, et temal polnud Mace Ehituse OÜ pakkumusega puutumust. Avaldatud soov hankes ise osaleda näitab juba vastupidist. Allakirjutanu arvates võib aksioomina käsitleda väidet, et hankes osaleja soovib seda ka võita. Sellest võib mingitel asjaoludel olla erandeid, kuid nende olemasolu peaks olema tõendite põhjal selgelt äratuntav. Kuna korraga hankija ja pakkuja esindaja olla ei saa, astus Ake Andressoo Mace Ehituse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Mace Ehitus OÜ esitas pakkumise ja võitis hanke. Ainuüksi see fakt koosmõjus Ake Andressoo tegutsemisega LEH-i ehitusnõunikuna osutab tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada. 27. Hanke võitis Mace Ehituse OÜ ja Privaatprojekteerimise OÜ ühispakkumine. Kohtus kuulati tunnistajana üle M. M. (dtl 632–640), kes 2016–2017 oli enda sõnul Privaat Arhitektuuris arhitekt ja Privaatprojekteerimisbüroos projektijuht ning mõlema äriühingu juhatuse liige. LEH-ga koostööd hakkas ta tegema 2016. aastal. Konkreetne töö oli hooldekeskuse arhitektuurne projekt. Temaga suheldes esindas tellijat ehituslikes küsimustes Ake Andressoo ja juriidilistes küsimustes Vambola Sipelgas. Riigihankele läks tunnistaja enda sõnul koos Mace Ehituse OÜ-ga, keda esindas E. A.. Pikema pinnimise ja ütluste avaldamise peale möönis tunnistaja, et tema eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et hankes osalemise pidi korraldama Ake, võisid olla õiged. Hankes osalemiseks tuli eelnevalt tehtud projekteerimistööd kohendada. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta osutas kõigepealt sobiva hooldekodu projekti valmistamiseks teenust LEH-le ja pärast esitas hanketingimustele vastavaks kohandatud projekti koos Mace Ehituse OÜ-ga edukaks osutunud ühispakkumises. 28. See, et Ake Andressoo esindas lisaks LEH-le ka Mace Ehituse OÜ-d, nähtub üsna selgelt läbiotsimise tulemusena saadud tõenditest. Ake Andressoolt võeti tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa mälupulk „Intenso“, millest tehti koopia ning mille vaatluse kohta on 21.07.2018 koostatud protokoll koos lisadega (V kd tl 26–27, 28–57). Mälupulgal olevate kataloogide ja dokumentide loetelust (V kd tl 30) on näha, et sinna on salvestatud Mace Ehituse OÜ pakkumuseks vajalikke dokumente, sh E. A. ja M. O. CV-d, referentsid, töömahuloendid, eskiisid. 29. Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjavahetus (27.05.2020 vaatlusprotokoll IV kd tl 110– 112) tõendab samuti, et Mace Ehituse OÜ hanke ettevalmistamisega tegeles Ake Andressoo ning et Ake Andressoo tegi ettevalmistusi hankeks juba novembris 2016. Vaatluse punktides 4.1–4.3 toodud kirjavahetus (tl 113–120) M. M. tõendab asjaolu, et M. M. tegeles Ake Andressoo tellimusel juba enne hanke avaldamist LEH 30-kohaliste hooldekodude projekteerimisega, sealhulgas ruumilise lahenduse eskiisjoonise väljatöötamisega, mille osakaal hankes oli tehniliste hindepunktidena 40 %. Kirjavahetus on aset leidnud juba 2016. aasta mais ja augustis. 29.08.2016 M. M. e-kirjast (tl 121–124) G. T. nähtub, et M. M. saadab 30-kohalise hooldekodu hinnapakkumise, mille on Ake Andressooga juba kokku leppinud. Samuti on mõlema hoonetüübi kohta eskiisprojekt juba koostatud. 26 1-20-3636 30. Eelviidatud vaatlusprotokolli punktis 4.7 mainitud kirjavahetusest M. O. nähtub, et ta oli nõus olema alltöövõtjaks ja saatis 30.11.2016 oma CV ja referentsi Ake Andressoole XXX (IV kd tl 130–134). Samuti OÜ Greeny esindaja P. T. saatis 07.12.2016 samale e-posti aadressile alltöövõtja nõusoleku Mace Ehituse OÜ hanketöödel (Kose, Ravila mnt 29 ja Rahinge Kulli tee 5D pinnase- ja platsitöödel) osalemiseks (IV kd tl 135–138). Kirjavahetus tõendab, et Ake Andressoo hakkas Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama enne hanke väljakuulutamist. Oluline on ka märkida, et mõlemad kirjavahetused on aset leidnud peale seda, kui Ake Andressoo oli juba Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi astunud. 31. Vaatlusprotokolli punktis 4.10 on taas e-kiri (IV kd tl 139–161) M. M. kuupäevast 12.12.2016, mis tõendab, et M. M. oli Kose Ravila mnt 29 30-kohalise hooldekodu eskiisprojekt valmis enne hanke väljakuulutamist. Antud e-kirjaga saatis M. M. eskiisi T. V., G. T. ja koopiana ka Ake Andressoole (XXX). 32. Vaatlusprotokolli punktis 4.11 mainitud e-kiri on M. M. poolt 14.12.2016 saadetud Ake Andressoole XXX aadressile. Kirjas saadab M. M. Ake Andressoole nõuded, mis võiksid hankes olla, millele projekt peab vastama (IV kd tl 162). 33. Vaatlusprotokolli punktis 4.13 märgitud 09.01.2017 e-kiri M. O. Ake Andressoole, millele manusena lisatud M. O. pakkumusvormi CV (IV kd tl 174–177). Kiri on saadetud ajal, kui hange nr 181441 oli juba välja kuulutatud ning Ake Andressoo ei olnud enam Mace Ehitus OÜ juhatuse liige. Samas on kiri saadetud Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ-ga seotud e-posti aadressile (ake@mace.ee). 34. Vaatlusprotokolli punktis 4.14 märgitud 09.01.2017 e-kiri (IV kd tl 178–179) Ake Andressoolt, kus ta ütleb, et tegi Dropboxi kausta „dokumendid hankesse“, kuhu pani M. CV + tunnistuse ning palub M. L. kontrollida CV vastavust hanketingimustele ja puuduste korral sellest Ake Andressood teavitada. Kirjale on vastanud Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L. ning kirjast nähtub, et ta on CV üle vaadanud ning sellega seoses on tekkinud mõned küsimused, mida ta Ake Andressoolt küsib. 35. Vaatlusprotokolli punktis 4.15 märgitud 10.01.2017 e-kiri OÜ Greeny esindajalt P. T. Ake Andressoole ake@mace.ee aadressile (IV kd tl 180–181), kus manuses on hinnapakkumine Kulli tee 5D ja Rahinge platsitööde jaoks. Hinnapakkumisel on märgitud hinnaküsijana Mace Ehitus, kuid lõpuks sõlmis OÜ-ga Greeny alltöövõtulepingu Pinnasetööde OÜ, kes oli omakorda Mace Ehitus OÜ alltöövõtja. 36. Vaatlusprotokolli punktis 4.16 märgitud 17.01.2017 kiri V. L. Ake Andressoole, kus ta annab viimasele juhtnööre, kuidas pakkumist vormiliselt koostada (IV kd tl 182–183). 37. Vaatlusprotokolli punktis 4.18 märgitud kirjavahetus 18.01.2017 Mace Ehitus OÜ juhiabi M. L, ja Taurus Print OÜ vahel. M. L. tellib Mace Ehitus OÜ juhatajale uued visiitkaardid, kuna muutunud on firma aadress. Kaardid tulevad kirja kohaselt Ake Andressoo nimele. Taurus Print OÜ poolt vastu saadetud kirja manuses on Mace Ehituse logoga visiitkaart, mis on Ake Andressoo nimele ning tema ametiks on sellel märgitud juhataja (IV kd tl 189– 191). 38. Vaatlusprotokolli punktis 4.19 märgitud 20.01.2017 kiri, kus saadab alltöövõtja EMP A&I esindaja E. M. Ake Andressoole (ake@mace.
2. ee)hankepakkumusele lisamiseks vormikohased dokumendid, sh kütte ja ventilatsiooni valdkonna ehitusinseneri A. L. diplom, kutsetunnistus ja CV (IV kd tl 192–199). Hiljem E. A. poolt esitatud hinnapakkumusele lisatud dokumentide loetelust (IV kd tl 201–202) on näha, et mh on esitatavate dokumentide seas ka 27 1-20-3636 eelnimetatud dokumendid, mis kinnitavad A. L. vastavust hankes nõutud tingimustele (vt hanketeate tingimus nr 13, IV kd tl 54). 39. Vaatlusprotokolli punktis 4.20 märgitud 20.01.2017 kiri E. A. Ake Andressoole ja Mace Ehitus OÜ e-posti aadressile, mida on varasemalt kasutanud juhiabi M. L.. E. A. saadab enda poolt digitaalselt allkirjastatud komplektse pakkumuse, mida palub kontrollida (IV kd tl 200– 202). Pakkumuse digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub loetelu dokumentidest, mida koos pakkumusega esitatada plaanitakse. Mh on dokumentide loetelus näha dokumente, mis nagu eelnevalt tuvastatud, saadeti hoopis Ake Andressoo e-postile. Eeltoodu viitab otseselt, et Ake Andressoo tegeles pakkumuse koostamiseks vajalike dokumentide kogumisega ning osales Mace Ehitus OÜ poolt tehtava pakkumuse tegemise protsessis, olenemata sellest, et tegu polnud enam nimetatud äriühingu juhatuse liikmega. 40. Vaatlusprotokolli punktides 4.21–4.23 märgitud kirjavahetused Ake Andressoo ja M. M. vahel (IV kd tl 203–208) ning Ake Andressoo ja XXX vahel (IV kd tl 209–212) 2017. aasta veebruarist tõendavad, et Ake Andressoo korraldas ja juhtis hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel. Nt saadab Ake Andressoo 11.02.2017 M. M. köögi versiooni tähelepanekuid ja parandusettepanekuid, mida on vaja muuta või ära teha. M. M. vastab, et võtavad parandused kohe ette. Veel arutatakse kirjades projektide esitamise ja vallaga suhtlemise teemadel. 21.02.2017 on Ake Andressoo saatnud XXX ja XXX aadressile võrdluseks teise hinnapakkumise hinnad, et kirja saajad saaksid oma pakkumist vastavalt sellele korrigeerida. Kõik eeltoodud kirjad on saadetud Ake Andressoo poolt Mace Ehitus OÜ juhatajana. 41. Vaatlusprotokolli punktides 4.24 ja 4.26 märgitud kirjavahetus Finora Capital esindaja T. L. ja Ake Andressoo (ake@mace.
3. ee)vahel tõendab, et viimane korraldas Mace Ehitus OÜle faktooringu saamist ning hiljem vastas ka tagasi maksmist puudutavale küsimusele (IV kd tl 213–217, 221–223). Ake Andressoo kirjutab mh, et arveid esitame igakuiselt, veebruaris 72 000, märtsis 290 000, aprillis 300 000. Tellijatel on rahastus olemas. 42. Vaatlusprotokolli punktides 4.25 ja 4.29 märgitud kirjavahetusest (IV kd tl 218–220, V kd tl 1–3) nähtub, et Ake Andressoo korraldab hanketöid Mace Ehitus OÜ nimel ning on 04.05.2017. a. Mace Ehitus OÜ juhatajana palunud saata T. T. Mace Ehituse OÜ-le arve Kose, Ravila mnt 29 välistrasside projekti eest. 43. Vaatlusprotokolli punktis 4.27 märgitud kirjavahetus (V kd tl 14–17) 2017. aasta juulis LHV esindaja M. M. tõendab, et Ake Andressoo esines suhtluses LHV-ga Mace Ehitus OÜ juhatajana ning arutas panga esindajaga ettevõttele laenu saamise tingimusi. Ake Andressoo kirja kohaselt on olemas leping Kose ja Tähtvere projekteerimise ja platsitööde läbiviimiseks ning augustis lisandub leping Türi, Veriora ja Antsla projekteerimise ja platsitööde teostamiseks ca 1 100 000 eurot. Septembris lisanduvad ka Kose ja Tähtvere ehituslepingud. 44. Vaatlusprotokolli punktis 4.28 märgitud 10.08.2017 e-kiri (V kd tl 18), kus Vambola Sipelgas küsib Ake Andressoolt, millal Mace Ehitus OÜ teeb järgmise arve ja akti, tõendab, et Vambola Sipelgas oli teadlik, et Ake Andressoo tegutseb Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina. 45. Vaatlusprotokolli punktis 4.30 märgitud kirjavahetus M. V. (V kd tl 4–5) tõendab, et Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina küsis 17.09.2017 hinnapakkumist fermide tootmiseks ja paigalduseks kokku kolmes hoones, kaks neist Kosel ja üks Rahingel. 46. Vaatlusprotokolli punktis 4.34 märgitud Ake Andressoo (ake@mace.
4. ee)kirjavahetus 2017. aasta oktoobris AS Swedbank esindaja H. K. (V kd tl 10–13). Kirjavahetusest nähtub 28 1-20-3636 panga spetsiifilistele küsimustele vastamine ja see tõendab asjaolu, et Mace Ehitus OÜ-le laenu taotlemisega tegeles Mace Ehitus OÜ esindajana just Ake Andressoo. 47. AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskiri (III kd tl 149–150) Mace Ehitus OÜ arvelduskontoga seotud pangakaartide, konto volitatud kasutajate ja Mace Ehitus OÜ ning 10 Pinnasetööd OÜ sooritatud tehingute kohta tõendab, et Ake Andressoole oli väljastatud Mace Ehitus OÜ pangakaart ja 28.10.2015 ka volitus tehinguid teha, mis oli kehtiv ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist. Pangakaart oli väljastatud ka E. A. ning alates 19.12.2017 oli E. A. tehtud volitus ettevõtte konto kasutamiseks. Volitus tehinguid teha oli ka M. L. alates 28.10.2015. Samuti nähtub, et Ake Andressoo on perioodil 05.09.2016–11.08.2017 sooritanud hulga ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööd OÜ-le. 48. Eelnevaga on leidnud tõendamist, et Ake Andressoo juhtis ka pärast Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumist (s.o 18.11.2016) ettevõtet edasi. Seda kinnitavad eelkõige Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjad, millest kokkuvõtlikult nähtub, kuidas süüdistatav korraldab Mace Ehitus OÜ poolt hankes osalemist ja alltöövõtjatega suhtlemist. Lisaks on Ake Andressoo poolt saadetud kirjade all saatjana kirjas Ake Andressoo koos ametinimetusega juhataja. Samuti nähtub, kuidas Ake Andressoo XXX E. A. saadab XXX ülevaatamiseks n-ö lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos lisadega. Ake Andressoo paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis tema kontaktandmetes nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need tõendid veenvalt kaitsja väite, mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo meiliaadressi kasutanud E. A.. 49. Riigikohus on selgitanud, et kui juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras üheselt määratletud, siis äriühingu juhina saab käsitada iga isikut, kes sõltumata oma formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu tegevust. Seaduses ega kohtuotsuses ei ole võimalik anda ammendavat loetelu tegevustest, mis võivad olla käsitatavad äriühingu juhtimisena. Tuleb arvestada, et äriühingu tegelikul juhtimisel võivad olla läbi põimunud formaalsed ja informaalsed alluvus- ja mõjutamissuhted. Äriühingu juhtimine võib avalduda väga erinevates vormides ega pruugi olla seotud mingite konkreetsete protseduuridega. Äriühingu tegelik juhtimine hõlmab nt ka ühingu organite liikmete nõustamist juhtimisotsuste tegemisel olukorras, kus nõustaja positsiooni ja mõju arvestades on nõuannete järgimise tõenäosus väga suur (nt juhul kui nõuandja näol on tegemist äriühingu enamusosaniku või aktsionäriga). Äriühingu juhtimise mõiste sisustamisel ei saa ainumääravaks kriteeriumiks lugeda isiku ametinimetust ega isegi seda, milliseid tehinguid või muid õigustoiminguid isik äriühingu nimel või viimasega seoses teeb, kuna erineva suuruse ja tegevusprofiiliga äriühingute jaoks võib samasugune tehing olla väga erineva tähendusega. Äriühingu juhtimisena tuleb mõista tavapäraselt äriühingu juhtstruktuuridele kuuluva pädevuse kasutamist (RKKKo 29.08.2007, 3-1-1-34-07, p 7). 50. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Ake Andressoo tegutses Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina. Tõendid kinnitavad, et Ake Andressoo juhtis faktiliselt ise seda äriühingut ning samal ajal nõustas ja mõjutas ka XXX E. A. poolt tehtavaid otsuseid. Arvestades, et Ake Andressoo puhul oli tegu endise Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmega, praeguse juhatuse liikme XXX ning ka ettevõtte omaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmega, oli tema positsioon ja mõju Mace Ehitus OÜ-s ka pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutamist endiselt määravalt oluline. 51. Süüdistuse järgmine väide on, et Ake Andressoo edastas hankedokumentide koostajale V. L. Mace Ehitus OÜ ja tema kavandatud alltöövõtjate andmed ja referentsid. V. L. koostas sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud 29 1-20-3636 alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Ake Andressoo saatis V. L. juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V. L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. Mace Ehitus OÜ teadis neid tingimusi juba ette ja sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega. Juba enne hanke väljakuulutamist oli Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 52. Eelnevalt on juba selgunud, et Ake Andressoo küsis V. L., kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. Seega selgus juba hanketingimuste ettevalmistamisel, et Ake Andressoo soovis Mace Ehitus OÜ-ga hankes osaleda. Kuivõrd aga selline kahel toolil istumine polnud V. L. sõnul võimalik, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Tunnistaja V. L. ütlustest (dtl 612–622) nähtub veel, et hanke ettevalmistamist alustati enne, kui oli teada, kas rahastust saadakse. V. L. esitas ka oma nägemuse sellest, mismoodi hankeid jagada, s.t kas teha üks suur või mitu väikest hanget, esitades erinevad variandid kas G. või A.. LEH-i otsus oli, et ajagraafikus püsimiseks ei saa teha eraldi projekteerimishanget ja ehitushankeid. Projekteerimis-ehitushange sisaldas endas ehitustöid, platsitöid ja projekteerimistöid. Hooldekodude ehituseks olid enne hanke väljakuulutamist olemas ka juba teatavad projektid ja eskiislahendused, kuna see on standardprotseduur, et kõigepealt mõeldakse välja, mida tahetakse ehitada, tehakse selle kohta eskiis, siis esitatakse rahastamistaotlus koos eelarvega ja siis saab asuda tegutsema. Hanke ettevalmistuse jaoks toimusid koosolekud, kus osalesid lisaks tunnistajale ka Ake Andressoo, G. T., M. M. ja võibolla ka Vambola Sipelgas. Kokku saadigi seetõttu, et tunnistajal oli hanke tegemiseks vaja kvalifitseerimistingimusi, tehnilist kirjeldust kas eskiisi või ruumiprogrammina ning nõudeid projekteerimisele. Ehituse poole pealt pidi ettepanekuid kvalifitseerimistingimuste osas tegema Ake Andressoo. V. L. sõnul oli hankija poolt üldisemal tasandil suunis, et hange teha selliselt, et mitte osta ainult hinda, vaid osta ka kvaliteeti ja kogemust. Tingimused said sellised, et 60% andis hind ja 40% andis tehniline lahendus ehk eesmärk ei olnud saada kõige odavamat pakkumist, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, kus hinnatakse nii hinda kui tehnilist teostust. CV-d ja referentsid edastas tunnistajale Ake Andressoo. Ake Andressoo algselt esitatud hanketingimused olid tunnistaja sõnul kordades karmimad kui need, mis lõpuks hankesse sisse jäid. Seega leevendas tunnistaja põhjendamatuid nõudeid ja viis need proportsiooni hea tavaga. Kokkuvõtvalt oli Ake Andressoo tunnistaja jaoks hankija meeskonna liige ning ta ei osalenud pakkuja juhatuse liikmena pakkumuses. 53. Tunnistaja G. T. on kinnitanud, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja A. A. koostöös (dtl 523). 54. V. L. poolt uurijale üle antud elektroonilised dokumendid, mille vaatluse kohta on 16.11.2017 koostatud ka protokoll (VIII kd tl 6–30), tõendavad, et Ake Andressoo edastas V. L. hanketingimusi. Nimelt oli kaustas „Lõuna-Eesti Hooldekeskus“ kaust „Algandmed“ ja selles kaust „Ake Materjalid“, kuhu olid salvestatud mh E. A. CV, M. O. CV ja referentsing dokument pealkirjaga „Kvalifitseerimistingimused“, mille viimane muutmiskuupäev on 13.12.2016. V. L. kinnitas ka kohtus, et Ake Andressoo saatis talle need dokumendid (dtl 616– 617). Samuti leiti asjassepuutuvad dokumendid ka Ake Andressoolt tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud mälupulgalt „Intenso“ (V kd tl 28–57). 55. Dokument „Kvalifitseerimistingimused“ (VIII kd tl 23–24) kannab pealkirja „Eelprojekti koostamise ja pinnase- ning platsitööde riigihange“ ning sellel on näha pakkujale esitatavad nõuded. Mh nähtub dokumendi punktist 1, et „Pakkuja Projektijuht (E. A. CV) peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt ühe lepingu, mille esemeks on vähemalt 2000 m2 30 1-20-3636 üldpinnaga hoolekandeasutuse hooned või Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. määruse nr 51 „ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 11316 ja 11319 nimetatud ehitise projekteerimise ja ehituse peatöövõtu korraldamine.“ Tähelepanuväärne on, et projektijuhi juurde sulgudesse on juba ennetavalt märgitud E. A. nimi (originaaldokumendis punase tekstiga). Dokumendi punktis 5 on esitatud nõuded pinnase- ning platsitööde teostajale, mille kohaselt peavad pakkujal olema ehitamise, hoone väliste vee ja kanali trasside ehitamise ja teedeehituse MTR-id. Seejärel on kirjas, et „MTR ide nõuded, tööde kogemus ja objektide referents: M. O. kõrgharidus – Ehituse MTR /…/ Greeny OÜ – Teedeehituse litsents + MTR /…/ E. A. – hoolekandeasutuste ehitus, referents.“ Lisaks on punase tekstiga dokumendi lõppu kirjutatud küsiv märkus, et hankijal ei ole kohustust sõlmida hankelepingut ega sõlmida hankelepingut madalaima pakkumuse maksumuse esitanud pakkujaga. Kohtul jääb nõustuda prokuröri järeldusega, mille kohaselt kogu see dokument näitab, et Ake Andressoo nõudel tuli pakkuja projektijuhi nõuded viia vastavusse E. A. CV ja referentsidega ning hanketingimustes pinnase- ja platsitööde teostajale esitatavate nõuete osas tuleb arvestada kindlate isikute, nagu M. O., Greeny OÜ ja E. A. MTR registreeringute ja referentsidega. 56. Eelviidatud protokolli lisadest nr 4-5 (VIII kd tl 25–30) nähtub, et kaustas „Ake materjalid“ olevates alamkaustades „Köögiga ja „Köögita“ on Privaat Arhitektuur OÜ (M. M. ja T. S.) poolt koostatud hooldekodude eskiisid, vastavalt köögiga ja köögita variandid. Eskiisidel on märgitud kuupäevaks 01.12.2016. Seega on need koostatud enne hanke välja kuulutamist ehk Ake Andressool olid juba enne hanke väljakuulutamist olemas tulevase hanke tingimustes nõutud eskiisid. 57. 27.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli käigus vaadeldud Ake Andressoo sülearvutist leitud M. M. poolt 14.12.2016 saadetud kiri (IV kd tl 162) tõendab, et M. M., kes oli ise hanketööde teostajaks, saatis Ake Andressoole enne hanke väljakuulutamist nõuded, mis võiksid hankes olla, millele peab projekt vastama. Selle sama kirja on Ake Andressoo 16.12.2016 edastanud ka V. L. (VIII kd tl 83), kirjutades juurde „Allpool arhitekti viited nõuetele“. Arvestades, et V. L. oligi LEH-i hankespetsialist ja tegeles hanketingimuste kokkupanekuga, on selge, et Ake Andressoo edastas talle ka M. M. poolt esitatud nõuded projektile selleks, et V. L. need hankesse sisse paneks. 58. Samas protokollis vaadeldud kirjavahetus V. L. ja Ake Andressoo vahel tõendab ka seda, et Ake Andressool oli juba enne hanke väljakuulutamist olemas platsitööde maksumuse kalkulatsioon (VIII kd tl 87–88). 59. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud tõenditest, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V. L. ja Ake Andressoo koostöös. Ake Andressoo edastas V. L. tingimused, mis tuleks hankesse sisse panna ning vastavalt sellele pani viimane ka hanketingimused kokku. Hanke ettevalmistamisel paistab ennekõike silma asjaolu, et valmistuti selleks, et hanke võidab Mace Ehitus OÜ koostöös Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga. Hanketingimuste väljatöötamine toimus paralleelselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ poolt pakkumuse ettevalmistamisega. Dokumendid liikusid läbi Ake Andressoo, kes oli üheaegselt nii LEH-i ehitusnõunik kui ka Mace Ehitus OÜ tegelik juht. Sellest tulenevalt oli võimalik valmistada hanketingimusi ette nii, et hanke võidaksidki eelnimetatud osaühingud ning samal ajal pakkujatel koostada pakkumust juba enne hanke välja kuulutamist, omades seeläbi juba ainuüksi ajalist eelist nende pakkujate ees, kes pidid pakkumuse kokku panema lühikese aja jooksul pärast hanke väljakuulutamist. 60. Prokuratuuri järgmine sisuline väide on, et LEH-i seatud hanketingimused olid ebamõistlikud. 31 1-20-3636 61. Kohtus kuulati üle mitmed inimesed, kes avasid selle hanke dokumendid ja kaalusid pakkumise esitamist. Kaitsjad on vaidlustanud tunnistajate U. K., V. V. ja I. K. ütluste tõendina arvestamist, kuivõrd need isikud ei teadnud kohtus rääkida ühestki tõendamiseseme asjaolust, mida nad vahetult tajunud on, vaid nad on eelkõige andnud hinnanguid. Lisaks on tegu hankes võitjaks osutunud Mace Ehitus OÜ konkurentidega ning seetõttu ei ole tunnistajad asjas erapooletud. Kohtu hinnangul on eelviidatud isikute ütlused tõendamisesemega seotud – kõik nad osalesid mingil määral väljakuulutatud hankemenetluses: I. K. tutvus hanke dokumentidega ja seal esitatud nõudmistega, kuid otsustas pakkumust mitte esitada; U. K. tutvus samuti hanke dokumentidega ning esitas hankijale ka küsimusi, kuid hankele ei kvalifitseeritud ja pakkumust ei esitatud; V. V. läbi AS Eviko esitas hankes ka pakkumuse. Seega on nad vaidlusaluses hankemenetluses vähemal või rohkemal määral ise osalenud ja saavad rääkida oma teadmistest ja kogemusest seoses tõendamiseseme asjaoludega. Lisaks kõigi kolme tunnistaja, kes olid seotud erinevate äriühingutega, ütlused riimuvad selles osas, mida peetakse hangete puhul ebamõistlikuks või konkurentsi piiravaks tingimuseks. Puudub alus arvata, et kõik kolm tunnistajat peavad mingisugust vimma Mace Ehitus OÜ või LEH-i vastu ning sellest tulenevalt andnud ütlusi erapoolikult, nagu kaitsjad on viidanud. 62. Alates 2008. aastast riigihangetel osalenud ettevõtte Jaagor Grupp OÜ omanik ja tegevjuht tunnistaja I. K. (dtl 656–663) sai teada Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde teostamise riigihankest siis, kui 6. jaanuaril läbi riigihangete keskkonna hankele registreerus. Pakkumuse esitamise tähtaeg oli 23.01.2017. Tunnistaja hinnangul ei olnud 06.–23.01.2017 piisav aeg hinnapakkumuse esitamiseks, kuivõrd tavapäraselt on ehitushangete hinnapakkumustähtaeg 4 nädalat. Ka hankedokumentides väljendatud infost tulenevalt oli nende hinnangul see aeg liiga lühike. Dokumentides olid spetsiifilised nõuded ettevõttele, mis sisaldasid erinevaid registreeringuid ja spetsialiste. Pluss oli vaja hankega esitada eskiisprojektid, mis olid hindamise aluseks – nende koostamine tunnistaja hinnangul oli ebareaalne. Hankedokumentides olid spetsiifilised nõuded ettevõttele, mis sisaldasid 10 erinevat Majandustegevuse Registri (edaspidi ka MTR) registreeringu nõuet. Tavapäraselt on hangetel nõutud kahte registreeringut, ehitajalt ja peaprojekteerijalt. Tunnistaja sõnul ei ole Eestis projekteerimisettevõtteid ja ehitusettevõtteid, kes omavad kõiki neid registreeringuid, või on selliste ettevõtete arv väga väike. Sellisel juhul tuleb sõlmida koostöölepingud, kus kaasatakse erinevaid töövõtjaid hankesse ning see tegevus on ajamahukas. Hanketingimustes oli ka nõue kaasata palju erinevaid spetsialiste ning tingimus, et äriühingul oleks olemas hoolekandeteenuse hoone ehituse kogemus. Selline tingimus ei ole mõistlik, kuna hoolekandeteenuse hooned ei ole midagi erilist, mis erineksid oma ehituslikelt põhimõtetelt oluliselt koolimajadest, hotellidest, lasteaedadest. Arhitektile esitatud tingimus – eelnev hoolekandeasutuste projekteerimiste nõue – ei olnud samuti tunnistaja meelest vajalik, sest hoone projekteerimisel tuleb lähtuda seadustest ja standarditest. Mõistlik pole ka tingimus, et platsitööde osas peab äriühingul olema just eelnev hooldekodu ehitamise kogemus. Hindamiskriteeriumite osas toob I. K. välja selle, et tavapäraselt kasutatakse tänapäeval 100protsendilist hinna määratlust, selles hankes oli aga sisse toodud esitatud eskiisprojekti hindamine, samas ei olnud hindamiskriteeriume välja toodud. See tähendab tunnistaja jaoks seda, et hindamine oleks toimunud subjektiivselt. Eskiisi tegemiseks antud aeg oli samuti väga lühike ja ebapiisav. Kuivõrd hanketingimused olid tunnistaja hinnangul ebamõistlikud, ei esitanud OÜ Jaagor Grupp pakkumust. Tunnistaja möönab, et tema andmetel ei ole seadustatud seda, mida tellija võib hindamiskriteeriumiteks kirjutada. Lisaks selgus, et tunnistaja ettevõte on varem ka osalenud AS Hoolekandeteenuste poolt korraldatavas riigihankes, kes kasutab samuti hübriid hindamiskriteeriume, mitte ainult hinna kriteeriumit. Tunnistaja on 16.05.2018 saatnud uurijale ka vastuskirja, milles selgitab, mis põhjustel otsustas Jaagor Grupp OÜ hankes mitte osaleda, lähtudes hankedokumentides esitatud tingimustest (IX kd tl 2-4). 32 1-20-3636 63. Tunnistaja U. K. (dtl 684-687) töötas Wesico Projekt OÜ-s ja tema ülesanneteks oli riigihangete dokumentide koostamine ja hinnapakkumiste tegemine. Ettevõte tegeles ehitustöödega, välitorustikega, platside ja majade üldehitusega, projekteerimisega. Tunnistaja tegeles ka Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hankele pakkumuse esitamiseks dokumentide koostamisega. Wesico Projekt OÜ ei teinud sellele hankele pakkumist. Hankele oli esitatud ka selliseid tingimusi, mida tunnistaja sõnul võinuks vaidlustada. Nt kui hankes oli teemaks platside ehitus ja projekteerimine, aga nõutud oli kogemus hooldekodude ehitustöödes. Kui hankes hoone ehitust ei nõuta, siis ei saa ka nõuda kogemust hoone ehituse põhjal. Tunnistaja sõnul pöördusid nad ka hankija poole täpsustusega, et nõude tingimused ei vasta hanke mahule. Tunnistaja ei mäleta, mis hankija vastas, kuid tingimusi ei muudetud ja pakkumist teha polnud seetõttu võimalik. Seega kuigi hankijalt saadi vastus, see ei rahuldanud, sest ettevõte poleks hankes saanud ikkagi kvalifitseeruda. Tunnistaja selgitas ka, et hanke tingimusi oleks saanud vaidlustada ettevõtte juhatus ning tunnistaja ei tea, miks seda ei otsustatud teha. 64. Väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 68) kinnitab, et U. K. on esitanud hankes kaks küsimust. Esimeses küsimuses on juhitud hankija tähelepanu asjaolule, et käesoleva hanke mahus ei teostata vastava hoone ehitustöid, vaid platsitöid ning hankes esitatud nõuded varasema ehituskogemuse osas hanketeate punktides 6 ja 8 on põhjendamatud. V. L. on sellele vastanud 17.01.2017, et platsitööde teostamine on osa hooldekodu ehitustöödest ning pakkuja on kohustatud koostama ka põhiprojekti tasandil lahendused planeeritavatele hooldekodudele, mistõttu on varasema töökogemuse nõue põhjendatud. Teises küsimuses palub U. K. põhjendamatu nõue objektijuhi varasema hoone ehitustöö kogemuse osas eemaldada, kuna tööde mahtu ei kuulu hoone ehitustööd vaid hoone projekteerimistööd. V. L. 18.01.2017 antud vastusest selgub, et objektijuhi kvalifitseerimisel loevad nad sarnaseks objektiks analoogse komplektsusega platsitööde teostamist (hoonete ja platside aluste ettevalmistus, veeja kanalisatsioonitorustike, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamine). Lisaks on oluline, et pakkujal oleks varasem kogemus hankelepingu eeldatava maksumusega töö teostamisel, st maksumusega vähemalt 500 000 eurot. 65. Tunnistaja V. V. (dtl 641-655) tegutses aastatel 2016-2017 AS Eviko müügijuhina ning ta oli seal hangete eest vastutavaks isikuks. Tegutseti peatöövõtjana ning aastas osaleti keskmiselt 30-40 hankel. Tunnistaja sõnul tuli hanketeade (Kose ja Tähtvere hooldekodude projekt) 2016. aasta detsembris ning hankedokumendid laadis ta alla Riigihangete registrist. Hanke maht ei olnud suur, aga hanketingimused ei olnud tavapärased ja proportsionaalsed. Tavaliselt nii detailselt nagu selle hanke puhul, küsitakse suurematel hangetel, kus on vastutus suurem nii maksumuselt kui ehitustehniliselt tööde teostamise osas. Antud juhul oli vaja teostada ainult projekteerimistööd ja platsitööd, mis ei kvalifitseeru suure riskiga tööde hulka. Tavapäraselt ei küsita sellise mahuga tööde puhul sedavõrd suurt spetsialistide hulka ja nende andmeid, kuid lõpuks on see siiski hankija vaba valik iseenesest, kuidas ta neid andmeid küsib. Tavaliselt selgub väiksemate objektide puhul alltöövõtja alles pärast pakkumuse esitamist, aga selle hanke puhul nõuti tööde teostajaid nimeliselt ja ka nende isikulisi CV-sid. Seoses projekteerimistöödega kasutas Eviko alltöövõttu. Hankes olid ka projekteerimisfirmale erinõudmised - referentstööd pidid olema hoolekandeasutuse teostatud tööd ning nt haiglad ja muud avalikud hooned ei sobinud. Tunnistaja küsis hankes, et kas haigla ehitamise kogemus ka sobib ning hankija kinnitas, et peab olema hoolekandeasutuse kogemus. Tunnistaja sõnul ei olnud selline tingimus põhjendatud, kuivõrd nt haigla ehitamine on oluliselt keerukam. Ka platsitöödel pole tunnistaja sõnul oluline, mis hoone ehitamist ette valmistatakse. Hankes olid hindamiskriteeriumid toodud protsendiliselt, et mitu protsenti hindamispunktidest miski osa annab, aga nende protsentide sees jäi pakkujale arusaamatuks, kuidas neid punkte tegelikult antakse. Tunnistaja jaoks polnud need kriteeriumid arusaadavad. Tavapäraselt, kui hankija määrab muid tingimusi peale maksumuse, siis muud tingimused on kirjas mitte protsendiga, 33 1-20-3636 vaid arvuliselt, nt kas referentstööde pikkus arvuliselt. Hanketingimustes olnud hindamise metoodika võimaldas eelistada ühte lahendust teisele ilma konkreetse põhjenduseta. Samuti ei olnud mõistlikud hankes antud tähtajad nõutud joonise koostamiseks ning ka projekteerimistööde jaoks. AS Eviko siiski osales hankes, kuid nad ei kvalifitseerunud. Tunnistaja selgitas ka, et ei teinud hankijale ettepanekut pakkumuse esitamise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd hankija ei olnud tema hinnangul pakkujate suhtes vastutulelik. Tunnistaja ka ei vaidlustanud hanget, kuivõrd leping sõlmiti nii kiirelt ning aega vaidlustamiseks ei jäänud. Lisaks märkis ta, et on ka varasemalt olnud selliseid hankeid, kus on olnud sarnaseid küsimusi ning siis hankija on need tingimused uuesti üle vaadanud. On ka nii olnud, et hankija pole nõustunud tingimusi muutma, aga siis on küsitud aega juurde ning reeglina on seda antud. 66. Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 69), kus on hankega seoses esitatud küsimused ja vastused. Tõendist nähtub, et esiteks on AS Eviko esindaja V. V. 17.01.2017 küsinud, kas varasema referentstööna on sobiv haigla ja muud raviasutused ning saanud selle peale V. L. eitava vastuse, kuivõrd haigla ei ole käesoleva hankelepingu objektiks. Lisaks on Eviko esindaja A. L. 20.01.2017 viidanud mahuka eskiisprojekti valmimise ja platsitööde projektide valmimise ebareaalsetele tähtaegadele ning palunud projekteerimise tähtaega pikendada 3 kuu võrra. AS Eviko esindajale on V. L. 23.01.2017 vastanud, et eskiisprojekt peab vastama hankedokumentides kirjeldatule, ehitusloa taotlemiseks piisab üldjuhul ka eelprojektist ning projekteerimistööde tähtaega pikendada võimalik ei ole. 67. Tunnistaja V. L. sõnul (dtl 618-621) ei kvalifitseerunud AS Eviko pakkumine, kuna neil oli jäetud spetsialistid esitamata ja puuduolevate dokumentide hulk oli suur, sh puudus ka tehniline lahendus. Isegi kui see oleks kvalifitseeritud, ei oleks saanud nende pakkumust vastavaks tunnistada. Kuivõrd hanke puhul oli jäetud ka läbirääkimiste võimalus, siis oleks teoreetiliselt olnud võimalik lasta hanke raames peetavate läbirääkimiste käigus Evikol puudused kõrvaldada. LEH-i esindajad olid tunnistaja sõnul sellest võimalusest ka teadlikud, kuid nad ei soovinud läbirääkimisi pidada, sest pakkumus oli nii sisutühi. Kõigil olid tunnistaja väitel võrdsed võimalused 3 nädalaga oma pakkumine kokku panna. Kui üks paneb kokku ja teine ei pane, oleks see teatud määral ebavõrdne kohtlemine, et anda teisele pakkujale veel aega juba hinda teades pakkumise kokkupanekuks. Seoses hanketingimustega julges tunnistaja väita, et 99 protsenti hangetest tehakse ikkagi niimoodi, et küsitakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Kui ehitad hooldekodu, siis küsitakse hooldekodu ehitamise kogemust, tee puhul tee kogemust. Läbi selle saadakse parem kvaliteet. Kuigi maja on maja, on hooldekodude puhul sisustus, ventilatsioon, väljakutsesüsteemid siiski spetsiifilised, mida nt sealauda ehitaja ei pruugi teada. Tunnistaja ei lasknud enda hinnangul läbi põhjendamatult karme tingimusi, vaid kõik nõutud tingimused olid hankega seotud ja vajalikud. 68. Hanke kvalifitseerimise kontrolli tulemuste kohaselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus nr 125374 vastab kõigile hankes esitatud tingimustele (II kd tl 94-98). Samuti nähtuvad need tingimused, millele AS Eviko pakkumus nr 124612 ei vastanud (II kd tl 90-93), sh puudusid elektritööde, nõrkvoolu ja küttesüsteemide spetsialistid, arhitekti CV-st ei nähtunud nõutavat kogemust ning tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendati kasutades teise isiku näitajaid, kelle allkiri pakkumuses osalemise kohta puudus. Kuivõrd Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus oli ainus, mis kvalifitseerus, osutusid nad ka hanke võtjaks. Punktisummade koondtabelist nähtub, et nende pakkumus sai maksimaalse võimaliku punktisumma, s.o 100 punkti (II kd tl 100). 34 1-20-3636 69. Süüdistuses heidetakse ette raskesti täidetavate hanketingimuste kasutamist hankemenetluses. Kaitsjad väidavad, et see on väga üldine määratlus ning prokurör ei ole välja toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende tingimuste lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441 tingimused nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud e-riigihangete keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179). Tunnistajate ütlustest kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: ebapiisav aeg pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses erinevate MTR registreeringute paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega; varasem hoolekandeteenuse hoone projekteerimise ja ehitamise kogemus, sh ka platsitööde puhul; subjektiivsed hindamiskriteeriumid. 70. Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk kokku oli aega 25 päeva. Hanke planeeritud ajagraafikust (II kd tl 39
5. p)selgub, et lepingu sõlmimine pidi toimuma 01.02.2017, alustamiskuupäev pidi olema 06.02.2017, hooldekodu tüüplahenduse eskiisprojekt pidi valmis olema 01.03.2017, platsitööde projektid koos ehitusloaga 10.03.2017, platsitööde teostamine 30.04.2017, põhiprojektide täiendamine ja ehitusloa taotlemine 30.06.2017. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud ajaraamid kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne aastavahetust ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis. Loomulikult võib vaielda selle üle, milline on see aeg, mille jooksul peaks suutma pakkumise koostamiseks vajalikud toimingud teha. Mõistlik hankija, kes soovib päriselt osa saada hankemenetluse eelistest ja võimalusest saada parim pakkumine, selliste ajakriteeriumitega võimalike pakkujate lisandumist ei piira. Menetluses viidati küll sellele, et hankega oli kiire, sest objekt pidi valmis saama 2018. aasta lõpuks. Kohus ei täheldanud ühtegi tegelikku põhjust, miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus põhjus näis olevat see, et varem ei valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehituse OÜ kasutas oma pakkumise tegemisel. 12.12.2016 ehk paar nädalat enne hanke väljakuulutamist on M. M. saatnud e-kirja T. V. (arhitekt, Kose Vallavalitsus) ja G. T., milles ta esitab juba korrigeeritud eskiisi Kose hooldekodude kohta. 71. Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju. Pakkumuse kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus OÜ sellele tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt kaasatavate spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt, elektritööde spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja) ning spetsiifilisi nõudmisi neile. Sh tuli esitada spetsialistide CV-d. Lisaks oli hankes tingimused varasema kogemuse kohta. Täpsemalt pidi pakkuja olema vähemalt 2 lepingu raames teostanud peatöövõtjana käesoleva riigihankega sarnase objekti projekteerimistööd vähemalt eelprojekti staadiumi mahus. Nn sarnaseks objektiks loetakse hoolekandeasutuste hooned. Objektijuhi puhul oli nõutud, et ta oleks vähemalt ühe projekti raames ehitanud käesoleva riigihankega sarnase objekti, arhitekt pidi omama kogemust vähemalt 2 sarnase objekti projekteerimistöö teostamisel. Tunnistaja V. L., kes on hankespetsialist, kinnitas, et valdav osa hangetest tehakse nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk kui ehitada hooldekodu, siis küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised tunnistajad nimetatud nõuet kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt platsitööde teostajal olema varasem hooldekodu ehitamise kogemus. 72. Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi 35 1-20-3636 varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi. 73. Hanke nr 181441 pakkumuse hindamise kriteeriumitest (II kd tl 14, 23-24) nähtub, et hindamismetoodika oli järgmine: pakkumuses näidatud projekteerimistööde hind ning platsitööde hind on kumbki osakaaluga 30% (kulu: automaatne hindamine – vähim on parim). Tehnilised hindepunktid olid osakaaluga 40% ning hinnati kvaliteeti. Tehnilised hindepunktid antakse koos pakkumusega esitatava hooldekodu ruumilise lahenduse (köögita ja köögiga) eest, hinnates nii ruumide paigutust, funktsionaalsust kui ka kasutusmugavust. Eeltoodut hindab hankija. Kohus märgib, et kuigi tunnistajate ütlustest tuleneb, et üldjuhul hinnatakse selliste hangete puhul ikkagi ainult hinda ning käesolev hindamismetoodika on väga subjektiivne, tuleneb nt I. K. ütlustest, et ka AS Hoolekandeteenused kasutab sarnast hübriid hindamiskriteeriumite süsteemi oma hangetel. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, et sellist hindamismetoodikat ei oleks LEH tohtinud hankes kasutada, mistõttu ei saa valitud hindamiskriteeriume raskeks või ebamõistlikuks pidada. Küll aga tuleb siit välja, et selline hindamismetoodika andis selge eelise pakkujatele Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ. 40% hindamiskriteeriumitest moodustas pakkuja poolt esitatav tehniline lahendus, s.o köögiga ja köögita hooldekodude eskiisid, mis nagu juba varem tuvastatud, olid nimetatud äriühingutel eelnevalt teostatud, tellijaga läbi räägitud ja pakkumusega koos esitamiseks valmis. Hankele kvalifitseerus vaid üks pakkuja, kelle pakkumine vastas 100% kõikidele tingimustele – see oli Mace Ehituse OÜ. 74. Kaitsjad käsitlevad kõiki eeltoodud aspekte eraldi ning märgivad, et üheski neis ei ole midagi seadusevastast. Asjaolusid eraldivõetuna, muust informatsioonist lahus hinnates võib see isegi nii olla. Kohus hindab tõendeid kogumis. A. Andressoo selgelt väljendatud soov ise hankel osaleda, vaatamata juhatuse liikme vahetusele jätkuv tegutsemine pakkumise teinud ühingu esindajana, juba ette valmis tehtud töö kasutamine pakkumise tegemisel, hanke lühike tähtaeg ja nõuete spetsiifilisus viitab üsna üheselt sellele, et süüdistatavad tegutsesid eesmärgil, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ. 75. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, esitati hankes nr 181441 kaks pakkumust. AS Eviko pakkumuse dokumentidest (II kd tl 73-80) nähtuvalt oli pakkumuse summa 477 960 eurot koos käibemaksuga (s.o 379 333,33 + 5 protsenti varu + km). Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ühispakkumuse (II kd tl 81-88) maksumus oli 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (s.o 527 045 + 5 protsenti varu + km). Kohtule on esitatud LEH-i 25.01.2017 juhatuse koosoleku protokoll (II kd tl 105-106). Koosolekust on osa võtnud juhatuse liikmed Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani ning koosolekul otsustati kvalifitseerida ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ ning jätta pakkujana kvalifitseerimata AS Eviko. Põhjendused, miks AS Eviko kvalifitseerimata jäeti, olid järgmised: tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks kasutati teise isiku (OÜ Arhitektrum) näitajaid, kuid puudus alltöövõtja allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kinnitus