KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2766 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusame

) § 47 kohaselt on elatisabi üks eesmärkidest tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (

§ 49lg 2).

1. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2021 makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21121610 (dtl 126-127) tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021 ja Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.
2. Makseettepaneku määruse alusel esitas laste ema 02.08.2021 taotluse (dtl 128) kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.
3. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest (

§ 52lg 1).

Elatisabi maksmise tingimused olid täidetud ning keeldumiseks alust ei olnud. 21. 23.08.2021 otsusega nr P10O-2023-40830 (dtl 83-84) määrati mõlemale lapsele elatisabi perioodiks 16.07.2021 – 12.12.2021 igakuises summas 100 eurot ühe lapse kohta. 22.

§ 49

lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022 ehk elatisabi määramise otsuse tegemise ajal) kohaselt maksti kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022) sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, mis aastal 2021 oli 292 eurot (pool 584-st). Seega oli lapsel aastal 2021 õigus kohtumenetlusaegsele elatisabile, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust igakuises summas 292 eurot. Makseettepaneku määrusega tehti kaebajale samuti ettepanek tasuda lapsele elatist 292 eurot kuus. 23. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse elatisnõude võlgnikule kätte (

§ 52lg 4).

Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse pidi Sotsiaalkindlustusamet tegema 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates (

§ 52lg 2, redaktsioon enne 01.01.2022).

Esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest (

§ 53lg 1).

24. Kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse tegemisest elatisabi võlgnikku eelnevalt ei teavitata. Küll aga on võlgnikul õigus esitada elatisnõudele vastuväide ning tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (

§ 54lg 2).

Juhul kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab Sotsiaalkindlustusamet

§ 54

lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (

§ 49lg 3).

25. Elatisabi maksmise ennetähtaegset lõpetamist reguleerib

§ 54

, mis sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne

§ 49

lg-s 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks: 1) kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud; 2) kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud; 4

§ 56lg 1 p-d 1-3).

Seega ei tähenda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine tingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama. 31. Kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (

§ 57lg 1).

1. 20.04.2022 tegi kohus tsiviilasjas nr 2-21-121610 otsuse (jõustus 25.11.2022, kohtuotsus on lisatud kaebusele) ning mõistis kaebajalt kummagi lapse kasuks välja elatise alates 15.07.2021 – 31.03.2022 summas 173,44 eurot ning alates 01.04.2022 summas 185,64 eurot.
2. Lähtuvalt

§ 57lg-st 1 tuli elatise saajate nõue väljamakstud elatisabi suuruses üle riigile.

34.

§ 58

lg 1 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud.

1. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma vastuväiteid.
2. 21.02.2023 saadeti kaebajale tema e-posti aadressil teade nõudest (dtl 134), millele kaebaja vastas samal päeval (dtl 135). 16.03.2023 saadeti kaebajale selgitus/vastus (dtl 75-76).
3. Kokkuvõtvalt toob Sotsiaalkindlustusamet välja, et maksis kaebaja lastele elatisabi, sest elatisabi saamise tingimused olid täidetud ning kaebaja ei tõendanud elatise maksmist seaduses ettenähtud suuruses. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse sai kaebaja kätte ning selles on ka välja toodud, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses (otsuse p 3). Kohtuotsusega on kaebajalt elatis välja mõistetud ja seda suuremas summas, kui elatisabi, st et riigile on üle tulnud nõue kogu makstud elatisabi suurusest. Tulenevalt

§ 57

lg-st 1 ja § 58 lg-st 1 ning SÜS § 32 lg-st 1 ja § 31 lg 1 p-st 3 kuulub kaebaja lastele makstud elatisabi kaebajalt tagasi nõudmisele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5

§ 54

lg-d 1 ja 2) või kui elatisabi tulnuks nõuda tagasi selle saajalt (

§ 56lg 1).

Muudel juhtudel nõutakse välja makstud elatisabi sisse võlgnikult võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (

§ 57lg 1).

Nõude üleminek riigile eeldab seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Tartu Maakohus tegi 20.04.2022 tsiviilasjas nr 2-21-121610 otsuse (jõustus 25.11.2022 pärast seda kui kaebaja apellatsioonkaebus oli rahuldamata jäänud) ning mõistis kaebajalt kummagi lapse kasuks tagasiulatuvalt välja elatise alates 15.07.2021–31.03.2022 summas 173,44 eurot ning alates 01.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni summas 185,64 eurot. Nimetatud kohtuotsusega elatise väljamõistmine kinnitab, et kaebajal oli elatise maksmise kohustus. Kaebajalt välja mõistetud elatisabi summa ei ületa kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ega Y makstud elatisabi suurust.

1. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.07.2021 makseettepaneku määrusega asjas nr 2-21121610 (dtl 126-127) tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.2021 ja Y elatist 292 eurot kuus alates 15.07.
2. Kaebaja vaidlustas makseettepaneku määruse ning nõude menetlust jätkati hagimenetluses. Makseettepaneku määruse alusel esitas laste ema 02.08.2021 taotluse (dtl 128) kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.
3. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest (

§ 52lg 1).

Nagu SKA õigesti märgib, olid elatisabi maksmise tingimused täidetud (

§ 49lg 2) ning keeldumiseks alust ei olnud.

43. Perehüvitiste seaduse (edaspidi

) § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal.

§ 49

lg 1 (redaktsioon kehtivusega kuni 01.01.2022 ehk vaidlustatud otsuse tegemise ajal) kohaselt maksti kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Seega on

kohaselt õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 101 lg 1 nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. Riigi poolt makstav elatisabi on vaadeldav osana elatisest, mida makstakse elatise maksmiseks kohustatud vanema eest, mis nõutakse hiljem last ülal pidama kohustatud vanemalt sisse. 44.

§ 56

lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus elatisabi sissenõudmiseks kaebaja asemel selle saajalt oleks võimalik, kui kaebaja oleks tõendanud SKA-le ülalpidamiskohustuse täitmist juba elatisabi maksmise ajal. Seega tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust. SKA ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest (dtl 86-93) nähtub, et kaebaja küll maksis sel perioodil lastele elatist, kuid vähem, st. mitte piisavas suuruses. Kuna makstud oli vähem, kui kohtulahendis ja seaduses ette nähtud, siis Sotsiaalkindlustusamet jätkas kohtumenetlusaegset elatisabi maksmist ega tühistanud oma 23.08.2021 otsust. Seega kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist iga kuu vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 6

§ 54lg 1 p 3 ja lg 2).

45. Seega leian, et praegusel juhul olid täidetud elatisabi määramise ja maksmise eeldused. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust. Pärnu Maakohus oli teinud kaebajale makseettepaneku. Maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks ei ole

§ 54järgi elatisabi maksmise lõpetamise aluseks.

Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest, tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja tasus Y elatist vanemate omavahelise kokkuleppe alusel 2 lapse peale kokku 300 eurot kuus kuni juunini
2. a, alates juunist 2021 tasus kaebaja elatist 200 eurot kuus ja augustis ei tasunud kaebaja elatist üldse. Kaebaja möönis ka kohtuistungil, et tasus lastele elatist
3. aastal vähem kui oli kokkulepitud või kui seadus ette nägi, kuid põhjendas seda raha puudumisega ja laste ülalpidamise osas toimunud vaidlusega (suhtluskord, sõidukulud, suvine laste elukoht). Käesoleva vaidluse ajal kehtinud PKS § 101 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
4. jaanuarist 2020 oli töötasu alammääraks 584 eurot, seega ei võinud
5. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei täitnud kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise kohustust, sest ei teinud seda piisavas mahus. Ka vaidemenetluses andis SKA kaebajale teada, et, et kuna elatist on makstud vähem, kui kohtulahendis on ette nähtud, siis SKA jätkab kohtumenetlusaegset elatisabi maksmist. 47.

§ 56

lg 1 p 3 järgi nõuab SKA elatisabi selle saajalt tagasi või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et seda sätet tuleb mõista nii, et ülalpidamiskohustuse täitma hakkamine kohtumenetluse ajal (st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist) vabastaks kaebaja elatisabi tagasimaksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma elatisabi määramise otsusest ja selle summa kaebajalt sissenõudmise võimalusest (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus asjas nr 3-22-78 p 18). SKA 23.08.2021 otsuses on märgitud järgmist: „Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses.“ Kaebaja oli teadlik ka sellest otsusest, Kaebaja esitas SKA 23.08.2021 otsusele vastuväite, millele SKA vastas 20.10.2021 kirjaga („Selgitus vastuväitele“). 48. SKA sai pärast Tartu Maakohtu 20.04.2022 otsuse jõustumist otsustada, kas nõuda elatisabi välja selle taotlejalt (

§ 56

) või kaebajalt (

§ 57

). Kuna esinesid nõude riigile ülemineku alused (

§ 57lg 1), siis oli elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt lubatav.

Kohtupraktikas on leitud, et seadusandja tahteks on nõuda elatisabi tagasi selle saajalt üksnes siis, kui tsiviilkohus jätab hagi rahuldamata (Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-22-2073 p 27 ). 49. Riigile üle läinud elatisabi kui hüvitise sissenõudmise alusteks on

§ 58

lg 1 ja SÜS § 32 lg 1 ning sissenõuet teostab SKA (

§ 58lg 2).

1. Seega olid kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eeldused täidetud, nõue on riigile üle läinud ning SKA-l on õigus elatisabi 980,64 eurot kaebajalt välja nõuda.
2. Tallinna Ringkonnakohus on oma 08.04.2024 otsuses haldusasjas 3-22-2073 (käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal veel jõustumata otsus) punktis 18 leidnud, et asjaolu et tsiviilasjas on kaebajalt elatis välja mõistetud ja sama summa tuleb kaebajal tasuda riigile, ei ole õigusvastane. Kaebajal on võimalik esitada sundtäitmise keelamise hagi maakohtule, kui sama nõuet hakatakse täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks vaatamata SKA ettekirjutusele.

§ 57lg 1 7

§ 54). 53.

Mis puudutab kaebaja väidet, et SKA 23.08.2021 otsuse punktis 2 oli öeldud, et SKA nõuab tagasi või tasaarvestab elatisabi saajalt alusetult makstud elatisabi, siis siin tuleb tähele panna seda, et see kehtib vaid juhul kui elatisabi on saadud alusetult. Praegusel juhul oli alus olemas ning SKA-l oli õigus elatisabi tagasi nõuda kaebajalt.

1. Eeltoodust tulenevalt jätan kaebaja kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 08.11.2023 ettekirjutuse nr T17-2023-477 tühistamiseks rahuldamata. Menetluskulud
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
3. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8