← Eesti

5-24-17/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-24-17 28. juuni 2

) § 591 lg 11 ja § 591 lg 6 alusel kehtetuks.

  1. Kui ka digitaalallkirja komponendid, sh sertifikaatide kehtivuskinnitus ja ajatempel, on olemas ja kontrollitavad, siis ei moodustu nendest ikkagi standardile vastavat digitaalallkirja. Standard on mõeldud selleks, et tagada digitaalallkirjade kehtivus. Standardi eiramine toob kaasa turvanõuete lõdvendamise, mis võib omakorda kaasa tuua täiendavad tehnilised ründed. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  2. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas VVK jättis kaebaja
  4. juuni
  5. a kaebuse õigesti läbi vaatamata. 13.

§ 68

järgi võib kaebuse esitada üksikisik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuses tuleb muu hulgas märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming tema õigusi rikub (

§ 69lg 1 p 4).

Juhul, kui kaebus

§ 68

ja § 69 nõuetele ei vasta, võib VVK jätta kaebuse läbi vaatamata (

§ 69lg 3).

  1. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tõlgendas VVK
  2. juuni
  3. a kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustas valimiste korraldaja
  4. ja
  5. juunil aset leidnud elektrooniliste häälte lugemise toimingu 2

(3)5-24-17 seaduspärasust. VVK hinnangul ei olnud kaebuses esitatud väited seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ning kaebusest ei nähtu, kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga ja leiab, et kaebus jäeti õigesti läbi vaatamata (vt nt RKPJKo 5-23-24/3, p 24 ja 3-4-1-6-13, p 20). Seetõttu jätab kolleegium kaebuse osas, milles vaidlustatakse VVK otsust, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. 15. Kaebaja on Riigikohtule esitatud kaebuses muutnud enda taotlust selliselt, et ta taotleb vaid iseenda elektroonilise hääle korrektset lugemist või alternatiivselt enda hääle kehtetu digitaalallkirja tõttu kõrvale jätmist. Kaebuses VVK-le kaebaja selliseid taotlusi ei esitanud. VVK menetlus on valimiste korraldaja toimingute vaidlustamisel kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 701lg 2).

Seetõttu saab kolleegium vaadata Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (RKPJKo 5-23-10/5, p 31). Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium kaebuse muudetud osas PSJKS § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

  1. Kolleegium peab siiski vajalikuks lühidalt käsitleda kaebaja väidet, et kuni 153 269 elektroonilist häält tuleb tunnistada kehtetuks, sest need ei vasta VVK otsuses nr 92 kehtestatud vormile. Kaebaja väitel ei vasta elektrooniliselt allkirjastatud hääl digitaalallkirja standardile, millele viitab otsuse nr 92 p 3.1, sest elektroonilise hääletamise süsteem salvestab digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuskinnituse allkirjastatud failist eraldi.
  2. RKVS § 601 lg 6 järgi on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei ole VVK kehtestatud vormi kohane. VVK otsuse nr 92 p 3.1 esimese lause kohaselt on valijarakenduses elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl digitaalselt allkirjastatud fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg (ajatempel). Faili sees asub krüpteeritud elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri (otsuse nr 92 p 3.1 teine lause). Elektroonilise allkirja sertifikaatide kehtivuskinnitus ja ajatempel saadakse usaldusteenuse pakkujalt kogujasse eraldi ning valijarakenduse faili ennast ei muudeta, vaid kehtivuskinnitus ja ajatempel hoiustatakse valijarakenduses loodud allkirjastatud failist lahus (otsuse nr 92 p 3.1 kolmas lause).
  3. Vaidlust ei ole, et elektroonilise hääletamise süsteem salvestab digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuskinnituse allkirjastatud failist eraldi. Riigi valimisteenistus selgitas
  4. juunil 2024, et kuigi kõiki digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalikke komponente ei hoiustata samas failis, eksisteerivad need siiski koos ning nende alusel saab tõendada allkirjade korrektsust. Kolleegiumil ei ole põhjust selgituses kahelda ja ka kaebaja ei ole seda iseenesest kahtluse alla seadnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.