3. Kostja palub jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja leiab, et hagi on perspektiivitu
Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 04.04.2022 otsus on jõustunud osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 24 000 eurot. Jõustunud kohtuotsus on täitedokument, mida kohtutäitur on kohustatud täitma. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ei ole võimalik kõrvaldada jõustunud kohtuotsuse kehtivust või õigusjõudu. Sundtäitmine on seega lubatav. Kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes juhul, kui alus, millel vastav nõue põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kui hageja hinnangul eksis Tallinna Ringkonnakohus asja lahendamisel, oleks hageja saanud otsuse vaidlustada või taotleda selle parandamist või täiendamist. Hageja nimetatud võimalusi ei kasutanud ning lasi maakohtu otsusel jõustuda osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 24 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-22-648 menetlus jätkub kostja põhinõude 20 000 euro ja viivisenõude osas, ning asja uuel läbivaatamisel saab maakohus anda vastavalt ringkonnakohtu suunistele hinnangu, kas hageja on kostja põhinõude 20 000 eurot ja viivisenõude kehtivalt tasaarvestanud. Maakohus ei saa asja uuel läbivaatamisel muuta varasemat otsust osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 24 000 eurot. Vastavas osas on otsus jõustunud ja pooltele siduv. Ringkonnakohtu otsus ei ole tehtud tasaarvestuse reservatsiooniga. Kostja leiab, et kohus ei saa anda käesolevas menetluses hinnangut tasaarvestuse kehtivusele. Tsiviilasjas nr 2-22-648 lahendab kohus kostja rahalist nõuet hageja vastu ning peab mh andma hinnangu sellele, kas nõue on tasaarvestatud. Käesolevas tsiviilasjas soovib hageja, et kohus annaks hinnangu samale tasaarvestusavaldusele, mida kohus hindab tsiviilasjas nr 2-22-648. Kuivõrd nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-22-648 on hageja eesmärgiks takistada kostja nõuete maksmapanek, on nõuded sisuliselt identsed. Kohus ei saa asuda käesolevas asjas lahendama samasid õiguslikke küsimusi, mida lahendatakse tsiviilasjas nr 222-648. Kostja viitab
) § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagis toodud asjaoludel on hagi perspektiivitu, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esmalt selgitab kohus, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus selgitab, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088/30, p 9.3). Kui täidetakse kohtulahendit, peab hagiavaldusest ning hagi tagamise avaldusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (RKTKm 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 23). Praegusel juhul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et hageja vastuväited (tasaarvestuse vastuväide) on tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-22-648 tehtud ringkonnakohtu otsuse jõustumist ja maakohtu otsuse osalist jõustumist. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-648 tasaarvestuse vastuväite, mis on menetlemisel. Praegusel juhul nähtub hageja väljatoodud asjaoludest, et täitemenetluses on täitmisel kohtuotsus, mis jõustus osaliselt (põhinõude 24 000 eurot osas), kuid samas on tsiviilasjas nr 222-648 jätkuvalt menetlemisel hageja protsessuaalne tasaarvestuse avaldus, mida kohus ei ole veel lahendanud. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-22-648 ei saa menetlemisel olla üksnes REGISTER OÜ tasaarvestuseks esitatud nõue, vaid menetlemisel peab olema ka Zero Technologies OÜ esitatud haginõue (nt osas, milles saadeti asi maakohtule läbivaatamiseks). Kui hageja ei nõustunud ringkonnakohtu otsusega, siis oli hagejal võimalik see otsus vaidlustada. Kui ringkonnakohus jättis osaotsusesse märkimata reservatsiooni tasaarvestuse suhtes, siis oli hagejal võimalik taotleda täiendava otsuse tegemist
Kohus leiab praegusel juhul on täitemenetluses täitmisel olev kohtuotsus sundtäitmise seisukohalt lõppotsus ning hagis toodud asjaoludel ei esine alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, arvestades TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Kohus leiab, et nii nagu tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse puhul, saab hageja ka käesolevas asjas tekkinud olukorras esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude, kui hagejale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitati kahju, kui edasises 3
7.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab määrama kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel määrab kohus kooskõlas
See takistab praeguse kohtulahendi tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
8.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.