KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2024.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3760 Tsiviilasi A. M. (M.) hagi T. K. (K.) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja A. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts esindajad Kostja T. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2024 RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Lahutada A. M. ja T. K. abielu, mis Perekonnaseisuametis (abieluakt number 937). sõlmiti 02.07.2009 Tallinna
- Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik A. M. (hageja) esitas 06.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse T. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 02.07.2009 A. M. ja T. K. abielu. Poolte abielust on 1 sündinud kaks last (A. E. M. xxx ning O. S. M. xxx), kes on alaealised ning elavad hetkel võrdselt mõlema vanemaga. Pooltel on hetkel kokkulepe, et laste elukorralduse stabiilsuse säilitamise huvides elavad lapsed kogu aeg hageja elukohas ning hageja ja kostja elavad lastega koos jooksva graafiku alusel kordamööda. Selline lahendus on hetkel faktiliselt toimiv. Hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid 11.08.
- 09.03.2023 sõlmisid A. M. ja T. K. korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingu ja abieluvaralepingu. Müügilepinguga finantseeris hageja kostjale korteri omandamist selleks, et kostjal oleks, kus elada ning kus saaksid ka poolte ühised lapsed viibida. Abieluvaralepingu kohaselt leppisid abikaasad kokku, et T. K. lahusvaraks on korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr x, asukohaga xxx(registriosa nr xxx) ja korteriomand, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum nr x, asukohaga xxx(registriosa nr xxx). Pooltevahelises suhtluses on kostja asunud hagejat ründama ja solvama ning keeldub abielu kokkuleppel lahutamisest perekonnaseisuametis. Seetõttu on vajalik pöörduda abielu lahutamiseks käesoleva hagiga Harju Maakohtu poole. Poolte abielulised suhted ei taastu. Hageja ja kostja suhted on hetkel äärmiselt pingelised. Suhete pingelisuse ja seniste lepituskatsete tagajärjetuse tõttu ei ole mõistlik võtta tarvitusele abinõusid hageja ja kostja lepitamiseks. Hageja soovib abielu lahutamist. Hageja palub hagi rahuldada ning lahutada A. M. ja T. K. vahel 02.07.2009 sõlmitud abielu. Hageja palub menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. 08.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 10.04.2024 esitas kostja kohtule vastuse hagile. Kostja võtab hagi õigeks ja palub abielu lahutada. Vastab tõele hageja väide, et hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ning poolte abielust on sündinud laps A. E. M. (sünniaeg xxx) ning O. S. M. (sünniaeg xxx). Hagiavalduses on ekslikult märgitud, et O. S. M. on sündinud xxx. aastal. Samuti kinnitab T. K., et poolte abielulised suhted on lõppenud 11.08.
- Tõele ei vasta aga A. M. väide, et poolte ühised lapsed elavad 50/50 printsiibil võrdselt kummagi vanemaga. Mõlemad lapsed elavad kostjaga aadressil xxx. Hageja peatub seal vastavalt poolte ühiselt peetavale kalendrile paar korda kuus ning senini tõesti on selline korraldus toiminud. Kostja märgib täiendavalt, et lisaks perelepitaja U. A. juures käimisele on pooled eelnevalt käinud ka pereterapeut M. K. juures perioodil
- aasta oktoober kuni
- aasta mai. Hageja väide, et kostja ründab ja solvab hagejat ning keeldub abielu kokkuleppel lahutamast perekonnaseisuametis ei vasta tõele ning on paljasõnaline. Vastupidiselt on kostja korduvalt palunud hagejat, et pooled abielu lahutaksid, kuid tegemist on olnud edutute palvetega. Kostja saatis sellekohase kirja juba 11.08.2022 ning hiljem ka selle kohta meeldetuletuse. Kostja on vastupidi huvitatud lahutusest, sest siis on võimalik edasi liikuda ühisvara jagamisega abielulisest suhtest ning vara jagamisega mitteabielulisest suhtest (seltsinguline suhe). Kokkuvõtvalt leiab kostja, et A. M. ja T. K. vahel sõlmitud abielu lahutamiseks eksisteerivad seaduses sätestatud alused. Kuivõrd käesoleval hetkel hagejal ja kostjal abielulist kooselu enam ei ole ning abikaasad ei soovi kooselu taastada, esineb õiguslik alus abielu lahutamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 17.04.2024 kirjaga määras kohus eelmenetluse lõpetada 17.04.
- Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 20.05.
- Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus, kuid märkis, et kostjale jääb arusaamatuks, mis tingib vajaduse kohtus abielu lahutada. Hageja leidis, et menetluskulud peaks jätma poolte endi kanda. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 2 esimese lause kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Mis puudutab kostja väidet, et temale jääb arusaamatuks hageja poolt kohtusse pöördumine, kuivõrd kostja on alates
- aastast lahutust soovinud, märgib kohus, et käesolevaks ajaks poolte abielu kohtuväliselt lahutatud ei ole. Asjaolu, kellest tingituna ei ole õnnestunud abielu kohtuväliselt lahutada, ei välista hageja kohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd hageja on soovinud abielu lahutada, on hageja kohtusse pöördunud enda õiguste ja huvide kaitseks. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. Menetluskulude jaotamine Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kostja ei ole enne kohtusse pöördumist lahutusest keeldunud. Kohtuistungil jäid pooled eeltoodud seisukohtade juurde. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus selgitab, et abieluasja puhul kohaldatakse lõiget
- Sellest üldreeglist erinevaks kulude jaotamiseks- st lõike 2 kohaldamiseks- peab esinema mõistlik põhjus, mille kohus peab otsuses välja tooma. Lõige 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust kahel juhul: esiteks, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või teiseks, kui kulude jätmine poolte endi kanda ei ole õiglane, muuhulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Lõike 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lõikest 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 782). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist abielulahutuse asjaga. Kostja on selgitanud, et ta saatis hagejale 11.08.2022 kirja, milles muuhulgas märkis „Saada mulle homseks pakkumine lahutuseks“ ja selle kohta meeldetuletuse. Kohus märgib, et kostja kirjast jääb arusaamatuks, mida kostja peab silmas pakkumise all. Tõendeid selle kohta, kas ja mida hageja kostjale vastas, kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi eeltoodu pinnalt ei saa kohus järeldada, et hageja on alusetult kohtusse pöördunud, millega on kostjale tekitatud põhjendamatu õigusabikulu, mis oleks seetõttu ebaõiglane kostja kanda jätta. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud, miks oleks menetluskulude poolte endi kanda jätmine ebaõiglane või kuidas see kahjustaks ülemääraselt kostja olulisi vajadusi. Kohus leiab, et asjaolu, et pooled ei saanud abielu kohtuväliselt lahutada, ei ole käesoleval juhul mõistlikuks põhjuseks, millest tulenevalt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. 3 Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4