← Eesti

3-23-2696/13

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2696 Määruse kuupäev

  1. juuni 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti
  2. septembri
  3. a otsuse nr P262023-76561 ning
  4. oktoobri
  5. a vaideotsuse nr 5.2-3/37120-2 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata
  6. septembri
  7. a taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON
  8. Lõpetada menetlus asjas nr 3-23-
  9. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  10. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. XX esitas
  12. septembril 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks.
  13. SKA
  14. septembri
  15. a otsusega nr P26-2023-76561 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega
  16. november 2023 kuni
  17. oktoober
  18. Kaebaja esitas
  19. oktoobril 2023 SKA
  20. septembri
  21. a otsuse nr P26-2023-76561 peale vaide. SKA
  22. oktoobri
  23. a vaideotsusega nr 5.2-3/37120-2 jäeti XX
  24. vaie rahuldamata.
  25. Kaebaja esitas
  26. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA
  27. septembri
  28. a otsuse nr P26-2023-76561 ja
  29. oktoobri
  30. a vaideotsuse nr 5.2-3/37120-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks teha
  31. septembri 2023 taotluse alusel uus otsus, millega tuvastada sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (käeline tegevus) kõrvalekalle kehtivusega kolm aastat. Kaebaja on seisukohal, et tema taotluse menetlemisel on ebaõigesti hinnatud tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid. SKA ei ole oma otsuses 3-23-2696 selgitanud, millele tuginedes on hinnatud tema terviseseisund sellisel määral paranenuks, et enam alust sügava puude raskusastme tuvastamiseks ei ole.
  32. Tallinna Halduskohus edastas
  33. detsembri
  34. a määrusega kaebaja kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
  35. Tartu Halduskohus võttis
  36. aprilli
  37. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse SKA
  38. septembri
  39. a otsuse nr P26-2023-76561 ning
  40. oktoobri
  41. a vaideotsuse nr 5.23/37120-2 tühistamise nõudes ja SKA kohustamise nõudes vaadata
  42. septembri
  43. a taotlus uuesti läbi ning kohustas vastustajat esitama hiljemalt
  44. juunil 2024 kohtule vastus kaebusele.
  45. SKA esitas
  46. mail 2024 kohtule vastuse kaebusele, taotledes menetluse lõpetamist. Vastustaja osutab, et on vaadanud kaebaja
  47. septembri
  48. a puude raskusastme tuvastamise taotluse uuesti läbi ning teinud taotluse osas
  49. mail 2024 uue otsuse. Ühes vastusega edastas vastustaja SKA
  50. mai
  51. a otsuse nr P26-2024-102313, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega
  52. novembrist 2023 kuni
  53. detsembrini
  54. Vastustaja märkis, et SKA tunnistas
  55. mai
  56. a otsusega kehtetuks SKA
  57. septembri
  58. a otsuse nr P262023-
  59. Kohus palus kaebajal
  60. mai
  61. a kohtunõudega teatada, kas kaebaja nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib kaebaja üle minna tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning esitas põhjendused, miks ei pea antud juhul mõistlikuks ja eesmärgipäraseks suunata kaebajat käesoleva asja raames vaidlustama SKA
  62. mai
  63. a otsust nr P26-2024-
  64. Kaebaja esitas
  65. juunil 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles märgib, et soovib haldusasjas nr 3-23-2696 jätkata kohtumenetlust tuvastamisnõudes. Kaebaja leiab, et tuvastamisnõude esitamise eeldused on täidetud, kuna kaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks (tegelikule olukorrale vastav ehk õiglane otsus, toetussumma, abivajadusele vastav abi, kuna sügava puude raskusastme korral on rohkem teenuseid ja abi kui raske puude raskusastme korral) ning puuduvad tõhusamad vahendid (vaidlustamise võimalused on ammendunud, uue otsuse vaidlustamine tähendab täiendavat ajakulu ja vaimset ressurssi ning asjaajamise oskust ja võimekust, mis on kaebajal piiratud). KOHTU SEISUKOHT
  66. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
  67. SKA tegi
  68. mail 2024 otsuse nr P26-2024-102313, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega
  69. novembrist 2023 kuni
  70. detsembrini
  71. Otsus tunnistab kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud SKA
  72. septembri
  73. a otsuse nr P26-
  74. Seega on haldusasjas nr 3-23-2696 vaidlustatud SKA
  75. septembri
  76. a otsus nr P26-2023-76561 kehtetuks tunnistatud ja seda ei saa enam tühistada. Otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu on sisulise tähenduse kaotanud ka SKA
  77. oktoobri
  78. a vaideotsus nr 5.2-3/37120-
  79. Samuti on Sotsiaalkindlustusamet viinud kaebaja
  80. septembri
  81. a taotluse osas läbi uue menetluse, millest tulenevalt on käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades ära langenud ka kohustamisnõue. 3-23-2696
  82. Kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning kaebaja
  83. septembri
  84. a taotluse osas on uus otsus tehtud, esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuigi SKA tegi uuendatud haldusmenetluses
  85. mail 2024 uue otsuse nr P262024-102313, millega kaebajal sügavat puude raskusastet ei tuvastatud, siis asjaolu, et uuendatud haldusmenetluses tehtud otsus ei rahulda kaebajat, ei ole menetluslikult selliseks asjaoluks, mille tõttu kohus loeks põhjendatuks haldusasja nr 3-23-2696 menetluse jätkamise juba kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud haldusakti üle.
  86. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lõige 2).
  87. Kaebaja on kohtule
  88. juunil 2024 teatanud, et soovib menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui kaebajal on menetluse jätkamise vastu preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu
  89. novembri
  90. a määrus nr 3-3-1-60-14, p 18;
  91. oktoobri
  92. a määrus nr 3-20-580, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei väida, et SKA tegevuse tõttu oleks talle tekkinud kahju, mille hüvitamist ta soovib taotleda. Samuti ei saa kaebaja praegu tugineda preventiivsele huvile, kuivõrd SKA on kaebaja
  93. septembri
  94. a puude raskusastme tuvastamise taotluse osas juba uue otsuse teinud. Kohus selgitab, et tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. SKA
  95. septembri
  96. a otsuse nr P26-202376561 ning
  97. oktoobri
  98. a vaideotsuse nr 5.2-3/37120-2 õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole käesoleval juhul kohane nõue kaebaja lõppeesmärgi saavutamiseks. Kaebusest nähtub, et kaebaja on seisukohal, et tema seisund vastab sügava puude raskusastmele vähemalt liikumisfunktsiooni kõrvalekalde osas. SKA
  99. septembri
  100. a otsuse nr P26-2023-76561 ning
  101. oktoobri
  102. a vaideotsuse nr 5.2-3/37120-2 õigusvastasuse tuvastamise nõue seda eesmärki (sügava puude raskusastme tuvastamine) saavutada ei aita. Kaebaja õiguste kaitseks on kohane vaidlustada SKA
  103. mai
  104. a otsust nr P26-2024-
  105. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aitaks kaebajal oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
  106. Tuginedes eeltoodule ei pea kohus tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lõikele 2 vajalikuks. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 155 lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
  107. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. Praegusel juhul ei ole kaebaja ega vastustaja võimalikele menetluskuludele osutanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
  108. Nagu kohus eelpool sedastas, siis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks kohane vaidlustada kaebaja
  109. septembri
  110. a puude raskusastme tuvastamise taotluse osas tehtud uut SKA otsust. Kohus selgitab, et kuna SKA
  111. mai
  112. a otsus nr P26-2024-102313 on iseseisev, 3-23-2696 kaebajale suunatud haldusakt, mille vaidlustamiseks on tal kaebeõigus, siis juhul, kui kaebaja soovib seda vaidemenetluses või kohtus vaidlustada, siis tuleb selle vaidlustamiseks esitada SKA-le vastavasisuline vaie või HKMS § 38 nõuetele vastav uus kaebus, mis registreeritakse uue haldusasjana. Vajadusel on isikul õigus taotleda riigi õigusabi vaide koostamiseks ja enda esindamiseks vaidemenetluses kui ka kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktidele 5, 6 ja
  113. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.