Obsah (4)

§ 82§ 83§ 77§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-2

) § 81 lg 1). Seejuures on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega (

§ 82lg 1).

Kohus ei leidnud rikkumisi 23.04.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise korra osas ja seonduvalt võlausaldajatele antud häälte arvuga. Vaidlust pole, et otsused III-VI ja IX on 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud enamushäälte matemaatiliste liitmiste abil. Koosolekul on otsused vastuvõetud seaduses märgitud üldkoosoleku pädevuse piires. Seega on koosolekul vastuvõetud otsused, lähtuvalt võlausaldajatele ringkonnakohtu määratud häälte arvust, kehtivad.

1. Maakohus ei nõustunud, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused rikuvad võlausaldajate ühiseid huve. Ühised huvid võisid olla rikutud olukorras, kus koosolek toimub enne võlausaldajate lõplike häälte määramist. Praegusel juhul on võlausaldajate ühised huvid ehk proportsioonid määratud häälte kaudu ringkonnakohtu lõpliku kohtulahendiga määratud otsuste vastuvõtmise hetkeks. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada.
3. Kohus on rikkunud menetlusõigust, lahendades asja määrusega. Kohus tegi 10.02.2023 lahendi, mis on pealkirjastatud määrusena. Samuti on kohus märkinud lahendile edasikaebamise tähtajaks 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Hagi ei saa jätta rahuldamata määrusega – seaduses ei ole sellist võimalust ette nähtud.
4. Kohus asus ebaõigele järeldusele, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 on vaidlus häälte määramise üle kohtus lõplikult ja ammendavalt lahendatud (jõustus 20.09.2021). Tegelikult ei oma 08.04.2021 määrus praegusele vaidlusele siduvat mõju. Häälte määramise vaidlus ei ole ammendavalt lahendatud, sest 08.04.2021 määrus on tehtud hagita menetluses kohtu järelevalvefunktsiooni teostamise korras võlgniku pankrotimenetluses. Praegu on tegemist hageja esitatud hagi alusel toimuva menetlusega ning sellise sisuga vaidlust ei ole varem toimunud. Eristada tuleb kohtu ülesannet pankrotimenetluses haldusjärelevalve teostamise tagajärjel tehtud häälte määramisel ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks esitatud hagi lahendamisel. 08.04.2021 määrusega on lahendatud pankrotimenetluse toiming, kuid käesoleva vaidluse hagi eseme kohta kohus 08.04.2021 määruses seisukohta ei ole võtnud. 4 2-21-6939
5. Hageja kasutab endale seadusega tagatud õigust nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna otsused olid ebaseaduslikud häälte ebaõige jaotamise tõttu. Häälte ebaõige jaotus toobki kaasa otsuste kehtetuks tunnistamise nõudmise õiguse. Seega oleks saanud maakohus praeguses vaidluses hinnata, kas võlausaldajate hääled olid õigesti määratud ja kas otsuste tegemisel on rikutud seadust, kuivõrd hääled olid otsuste tegemisel ebaõigesti jaotatud. Kohus ei pea vaatama käesolevas menetluses uuesti ümber võlgniku pankrotimenetluses tehtud 08.04.2021 määrust. Lihtsalt otsuste kehtetuks tunnistamine nõuab küsimuse hindamist, kas häälte jaotus on seaduslik. Tegemist ei olnud hageja ja kostja vahelise tsiviilvaidlusega, vaid võlgniku pankrotimenetluses kahe võlausaldaja esitatud määruskaebuse lahendamisega. Seega ei ole hageja juba samas vaidluses sama kostja vastu nõuet esitanud ja vastavat vaidlust ei ole lahendatud. Järelikult on kohus ebaõigesti järeldanud, justkui oleks häälte määramise vaidlus hageja ja kostja vahel juba ammendavalt lahendatud ning kohtul puudub pädevus hinnata häälte määramise õiguspärasust.
6. Lisaks ei ole praeguses menetluses nõutav uute asjaolude ilmnemine, et häälte arvuga seotud küsimusi lahendada. Nagu hageja eelnevalt selgitas, ei ole hageja ja kostja vahel toimunud vaidlust võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise üle. Seega on alusetud mistahes viited uute asjaolude ilmnemise vajalikkusele, et kohus saaks justkui uuesti häälte määramise vaidluses otsuse teha.
7. Hagejale määrati hääled

§ 82lg 8 mõistes ebaõigesti ja see mõjutas otsuste vastuvõtmist.

Esiteks ei oleks

§ 82

lg-t 8 saanud ega tohtinud kohaldada menetluste osas, mis olid alanud enne 01.02.2021. Teiseks on

§ 82

lg 8 kinnine säte, milles on esitatud ammendavalt juhud, millal on võimalik hääleõigust piirata. Hageja hääleõigust ei oleks saanud ega tohtinud

§ 82lg 8 alusel üleüldse piirata või välistada.

Kolmandaks ei oleks

§ 82

lg-t 8 saanud ega tohtinud kohaldada tagasiulatuvalt nõuete suhtes, mis olid omandatud enne 01.02.

2. Kohus on ebaõigesti leidnud, et võlausaldajate ühiseid huvisid ei ole rikutud, kuna häälte arvu ei ole pärast üldkoosoleku toimumist muudetud. Asjaolu, et häälte arvu ei muudetud ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega, ei tähenda, et otsused tehti võlausaldajate ühistes huvides. Hageja on selgitanud, et vaatamata 08.04.2021 määrusele on tegelikult olnud häälte jaotus ebaõige ja kohtul on praeguses hagimenetluses pädevus tühistada üldkoosoleku otsused häälte ebaõige jaotuse. Häälte ebaõige määramine on võimaldanud OKl enda usaldusisikute kaudu haarata kontroll võlgniku pankrotimenetluses ja suunata enda huvides pankrotimenetluse käiku. Kui suurimale võlausaldajale ehk hagejale jäetakse pankrotimenetluse algusfaasis, kus tehakse kõige olulisemad otsused edasise menetluse suhtes, hääled ebaõigesti määramata, mõjutab see kogu edasist pankrotimenetlust ja võlausaldajate ühiseid huve. Kohus ei ole aga hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ühiste huvide rikkumist hinnanud. See tähendab samal ajal ka olulist põhjendamiskohustuse rikkumist. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse 5 2-21-6939 põhjendusi. Samuti tuleb asendada maakohtu lahendi päises sõna „Kohtumäärus“ sõnaga „Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel“ ja asendada olemasolev määruse vaidlustamise kord otsuse vaidlustamise korraga. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega, et maakohus on ebaõigesti lahendanud hageja hagi kohtumäärusega. TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine on võimalik hagiavalduse alusel ja selle lahendamine peab toimuma hagimenetluses ning päädima hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise puhul kohtuotsusega. Maakohus menetles hagi õigesti hagimenetluses, kuid lahendas hagi (jättis hagi rahuldamata) kohtumäärusega. Seaduses ei ole ette nähtud sellise vaidluse (võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise asja) lahendamist kohtumäärusega olukorras, kus kohus hagi rahuldamata jätab. Maakohtu lahendi kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub samuti, et ka maakohus ise pidas tegelikult lahendit kohtuotsuseks. Eelnevast tulenevalt parandab ringkonnakohus maakohtu lahendi päises märgitud sõna „Kohtumäärus“ sõnaga „Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel“ ja asendab määruse vaidlustamise korra otsuse vaidlustamise korraga. Ehkki hagejale antud maakohtu otsuse vaidlustamise tähtaega oli maakohtu poolt menetlusõigust rikkudes piiratud 30-lt päevalt 15-le päevale, ei anna see rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja on saanud oma seisukohad ringkonnakohtule esitada ja ka vastaspool nendele vastata.
6. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja 23.02.2024 taotluse. 26.
7. Kostja esitas 23.02.2024 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kostja palub vastu võtta 18.01.2024 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-22-6977 ning Harju Maakohtu otsuse samas tsiviilasjas. Mõlemad dokumendid on kostja väitel koostatud pärast apellatsioonkaebusele vastuse koostamist (25.04.2023), mistõttu ei olnud neid võimalik tol hetkel eelnimetatud menetlusdokumendi juurde lisada. Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-226977 pankrotihalduri nõude ja tunnistas kehtetuks Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) 18.11.2020 hagi õigeksvõtmise kui tahteavalduse tsiviilasjas nr 2-20-
8. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-22-6977 on tuvastatud, et Varmela Investeeringute OÜ poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus ning selles nimetatud nõue põhineb valeandmetel ja pettusel ning selle suurus on selgelt olnud algusest peale vaieldav, mistõttu oli hagejale häälte määramata jätmine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul täiesti õiguspärane. 26.
9. Hageja vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need on asjakohatud. Tsiviilasjas nr 2-22-6977 tunnistas kohus kehtetuks hageja hagi omaksvõtu kostja poolt. Kohus ei andnud hageja nõudele sisulist hinnangut. 26.
10. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on tõenditega, mida kostja poleks saanud varem esitada ja seetõttu esineb TsMS § 652 lg 3 p 2 alus. Samas saab kohus vastu võtta tõendi, millel on asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, kas teises tsiviilasjas anti hageja nõudele hinnang või mitte, ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas 23.04.2021 toimunud võlgnike võlausaldajate üldkoosolekul määrati kõigile võlausaldajatele hääled õigesti ja kas sellest tulenevalt on antud üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtivad. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja täiendavad tõendid vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel kui asjakohatud tõendid. 6 2-21-6939
11. Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul õigesti hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et hageja on vaidlustanud ka 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktis VII ja ka selles osas on võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsus kehtiv. Ehkki maakohus on ka otsuse resolutsioonist 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse punkti VII välja jätnud, on otsuse resolutsiooni võimalik mõista selliselt, et maakohus on tervikuna jätnud hagi rahuldamata. Selliselt on maakohtu otsusest aru saanud ka menetlusosalised. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks otsuse resolutsiooni täiendada.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 Harju Maakohtu 09.02.2021 määruse osaliselt ja määras hagejale 86 820 häält ning VAKLAK OÜ-le jättis hääled määramata. Pankrotihaldur määras 23.04.2021 tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusele võlgniku võlausaldajatele hääled järgnevalt: FP 109 939 häält; Põlva SEJ OÜ 3863 häält; DTH 137 349 häält; hageja 86 820 häält; VAKLAK 0 häält. Võlausaldajate üldkoosolek võttis 23.04.2021 päevakorrapunktides III-VII ja IX vastu järgmised otsused: moodustada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkond (punkt III); et väiksemate nõuetega võlausaldajateks loetakse võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 5000 eurot ja suuremate nõuetega võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või suurem (punkt IV); moodustada Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond neljaliikmelisena (punkt V); valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda Sven Lass (suurte võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), Jaanus Tehver ja Stella Veber (punkt VI); lõpetada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kui juriidiline isik peale pankrotimenetluse lõppu (punkt VII) ning jätta kinnitamata kohtu määratud pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko (punkt IX). Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus jõustus 20.09.
14. 30.

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja tugineb sellele, et võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides III-VII ja IX rikuvad võlausaldajate ühiseid huve. 31. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse punktid III-VII ja IX vastavad seadusele ega riku võlausaldajate ühiseid huve. Maakohus tugines oma järelduses sellele, et nimetatud otsused on võlausaldajate üldkoosolek teinud oma pädevuse piires (

§ 77

p 1, § 78 lg 2, § 74 lg 2, § 77 p 9) ja lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 määratud häälte arvust. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid kordamata.

1. Hageja hinnangul ei takista ringkonnakohtu 08.04.2021 määruses otsustatud häälte jaotus aga praeguses vaidluses hinnata, kas võlausaldajate hääled olid õigesti määratud ja kas otsuste tegemisel on rikutud seadust, kuivõrd hääled olid otsuste tegemisel ebaõigesti jaotatud. Kolleegium leiab, et maakohus ongi selliselt toiminud. Maakohus hindas häälte määramist üldkoosolekul ja määratud häälte alusel vastu võetud otsuste seaduslikkust. Maakohus leidis, et hääled määrati õigesti ringkonnakohtu 08.04.2021 lahendi alusel. Ringkonnakohtu hinnangul 7 2-21-6939 ei saanud maakohus teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et eristada tuleb kohtu ülesannet pankrotimenetluses haldusjärelevalve teostamise tagajärjel tehtud häälte määramisel ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks esitatud hagi lahendamisel, kuid olukorras, kus häälte määramise aluseks on kohtulahend, oli võlausaldajate üldkoosolekul põhjendatult alus selliselt hääled ka jaotada. Maakohus lähtus lisaks ka sellest, et ringkonnakohtu lahend oli maakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud, mistõttu ei saanud maakohus seda asjaolu eirata ja asuda seisukohale, et üldkoosolekul häälte jaotamine on ebaõige. Hageja väited on apellatsioonkaebuses ka vastuolulised, kuna ühest küljest peab hageja ringkonnakohtu 08.04.2021 häälte jaotust ebaseaduslikuks, kuid samas nõustub ka ise sellega, et kohus ei pea vaatama käesolevas menetluses uuesti ümber võlgniku pankrotimenetluses tehtud ringkonnakohtu 08.04.2021 määrust.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võlausaldajate ühiseid huve ei saa vaidlustatud otsused kahjustada, kuna nende otsuste aluseks on häälte jaotus, mis vastab jõustunud kohtumäärusele. Seejuures ei saa ka iga otsus eraldiseisvalt häälte jaotusest võlausaldajate huve kahjustada. Asjaolud, et häälte määramine on võimaldanud OKl enda usaldusisikute kaudu haarata kontroll võlgniku pankrotimenetluses ja suunata enda huvides pankrotimenetluse käiku, ei ole selliseks, mis võimaldaks antud juhul häälte jaotust muuta. 33.1.

§ 82

lg 7 sätestab, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Uusi asjaolusid, mis annaks aluse senist häälte jaotust muuta, ei ole esile toodud (seejuures kinnitab hageja, et see pole ka vajalik). 33.2. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et

§ 82

lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad. Seejuures on

§ 103

lg-s 5 ja § 106 lg-s 2 sätestatut arvestades nõuete kaitsmisel tunnustatud nõude alusel antud häälte arvu võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 12). Koosoleku kokkukutsumise ega koosoleku pidamise korra rikkumist pole hageja poolt ette heidetud, samuti võltsitud andmetel põhinevat nõude tunnustamist. 34. Hageja etteheited selle kohta, et hagejale määrati hääled

§ 82

lg 8 mõistes ebaõigesti, ei too ringkonnakohtu hinnangul samuti kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohus hindas tsiviilasjas nr 2-20-16848 tehtud 08.04.2021 määruses

§ 82lg 8 kohaldamist ja leidis, et nimetatud säte kohaldub antud juhul (tl 62-66).

Seega on häälte määramise menetluses kohus antud sätte kohaldamist hinnanud ja otsus on jõustunud ning praeguses menetluses selleks vajadus puudub.

1. Hageja esitas 02.05.2021 hagi kostja vastu, milles palub tunnistada kehtetuks 23.04.2021 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused päevakorrapunktides nr III-VII ja IX. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et hageja vaidlustab 23.04.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktide III-VI ja IX all vastu võetud otsused (p 22) ning punktis 32 asub maakohus seisukohale, et 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides III-VI ja IX on kehtivad. Sisuliselt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul hinnanud kõikide 23.04.2021 üldkoosolekul vastu võetud hageja poolt viidatud otsuste kehtivust, mistõttu ringkonnakohus täiendab seetõttu maakohtu otsuse põhjendusi selliselt, et hageja on vaidlustanud ka 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktis VII ja ka selles osas on 8 2-21-6939 maakohtu poolt esile toodud põhjendustel võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsus kehtiv.
2. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
3. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
4. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimikust, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9