) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. R Õ haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on kohtule teatanud, et võlgniku arvelduskontol oli pankroti väljakuulutamisel 7.21 eurot. 2 Pankrotivarasse on laekunud Rahandusministeeriumilt maksed pankrotinõuete katteks ja intressid. Kogumis on kontol 304.54 eurot, millise arvelt tasutakse osaliselt pankrotihalduri tasu. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000.40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuluna osaliselt välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel võlgnikul pensionikonto puudub. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu andmetel kinnistuid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Isikud on teatanud, et kaks sõidukit on võlgnikule võõrandatud, kuid vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele ei ole võlgnikul sõidukeid, millest lähtuvalt hindab pankrotihaldur ka nende väärtuseks 0.00 eurot. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood 1. Kohtutäitur Heimo Vilpuu (IK xxxx) Kohtutäitur Hille Kudu (IK xxxx) Kohtutäitur Kaja Lilloja (IK xxxx) Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal (RK 11193232) Kohtutäitur Rannar Liitmaa 2. 3. 4. 5. Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) 701,24 Rahulda misjärk II Jaotis, % 3,7895 36,60 II 0,1978 74,90 II 0,4048 1 338,04 II 7,2308 2 285,80 II 12,3524 3 6. 7. 8. 9. (IK xxxx) M L (IK xxxx) A H (IK xxxx) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (RK 70000349) Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (RK 11652332) 215,40 3 500,00 9 340,54 II II II 1,1640 18,9140 50,4763 1 012,29 II 5,4704 Kokku II järgu välja maksmata nõudeid summas 18 504.81 eurot.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku toodud selgituste kohaselt on tema makseraskused tekkinud seoses sellega, et töötasu/sissetulek on olnud väike, kuid kulud suured. Nähtuvalt maksejõuetusavaldusest on võlgniku sissetulekud kuni 2021 aasta augustini olnud ca 2 x suuremad, kui käesoleval ajal. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses valede otsuste langetamisega (sh raskused toimetulekuga), millest johtuvalt on ta korduvalt (võlgniku selgituste kohaselt üle poole oma elust) viibinud kinnipidamisasutuses. Nähtuvalt täitemenetluste registri andmetest ja MTA poolt esitatust ei ole võlgnik olnud seaduskuulekas, millest johtuvalt samuti kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, siis maksejõuetuse tekke ajaks võib olla juba 2011 aasta (Elle Toim nõue ca 11 000.00 eurot, täitemenetlus alustatud 2011.a, nõudeavaldus esitamata, samas nõue ka tänaseks aegunud). Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
või § 30 alusel deposiidina makstud summa.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja 4 pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (
lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Samas sätestab
lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuigi haldur on soovinud saada tasu toimingutasuna, on ta teatanud, et pankrotimenetluse läbiviimisel oma ülesannete täitmiseks (menetlusdokumentide koostamine, suhtlus võlausaldajatega, krediidiasutustega, vms) on ta kogumis täitnud ülesandeid ajalises mahus vähemalt 12 tundi. Haldur taotleb tasu määramist kuutasu alammäära suuruses, milleks on 820.00 eurot (lisandub käibemaks summas 180.40 eurot). Haldur palub tasu osaliselt (summas 304.29 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas, s.o summas 696.11 eurot (sh käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 30.05.2024 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus määrab ja kinnitab seega pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri tasu summas 820.00 eurot (lisandub käibemaks 180.40 eurot), tasu tuleb osaliselt (summas 304.29 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning tasu ülejäänud osas, s.o summas 696.11 eurot (sh käibemaks), jätta võlgniku kanda. Kohus annab aga eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 696.11 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. 5 Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 23.01.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 23.01.2024, tuleb menetlus jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E M, kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada E M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.