← Eesti

3-24-118/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-24-118 23. mai 2024 Kadri Palm X kaebus Sot

§ 6

lg 6 p-le 2, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76 et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine. 10.8.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebaja käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67.

§ 6

lg 6 p-le 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. 10.9.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebaja teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „soole ja põie kontrollimine“ arvväärtusega 0 tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) muu piirangu raskusaste võetakse piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem (määruse nr 18 § 6 lg 4). 10.10.

§ 6

lg 7 p-le 1, peab teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks 4 3-23-2943 näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,5, mis on alla arvväärtuse 2,76, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 10.

  1. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal suhtlemise (keel- ja kõne) valdkonna võtmetegevust keele- ja kõnefunktsioon arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema
  2. Kaebajal on suhtlemise (keele- ja kõne) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 2.

§ 6

lg 6 p-le 1, peab suhtlemise (keel ja kõne, nägemine, kuulmine) valdkonnas vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Seega on raskendatud ühiskonnaelus osalemine ja on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine suhtlemise (keel- ja kõne) valdkonnas. 10.

  1. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine
  2. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevus „õppimise ja tegevuste elluviimisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (määruse nr 18 § 6 lg 4).

§ 6

lg 6 p-le 1, peab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 10.

  1. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. 10.
  2. Võttes aluseks töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 2,67, seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tal on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas. 10.
  3. Määruse nr 18 § 6 lg 5 annab SKA-le õiguse kaaluda, kas esineb vajadus korrigeerida muude asjasse puutuvate andmete põhjal piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra. 10.
  4. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,
  5. Piirangu aritmeetilise keskmise korrigeerimine 0,5 ühiku võrra annab tulemuseks 3,17.

§ 6

lg 6 p-le 2, kui liikumise valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76-3,49, esinevad isikul piirangud igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tal tuvastatakse raske puude raskusaste. Seega on näidustatud kaebajal piirangu aritmeetilise keskmise korrigeerimise järgselt raske puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas. 10.

  1. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-17-1166 öelnud, et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, 5 3-23-2943 miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. 10.
  2. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. 10.
  3. SKA kaasas vaidemenetluses ekspertarsti Ivar Vipi täiendavate selgituste esitamiseks. Ekspertarst I. Vipp on nõustunud töötukassa ekspertarsti K. Kanguri ekspertarvamusega, et taotlejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. 10.
  4. Dr M. Nõmme hinnangul on liikumisfunktsiooni häire hinnatud raskeks, mitte täielikuks piiranguks. Samal seisukohal on olnud ka töövõime hindamise ekspertarst dr K. Kangur ning vaidearvamuse andnud SKA ekspertarst dr I. Vipp. Samuti ei kirjelda kaebaja täielikku liikumispiirangut temale
  5. aastal koostatud rehabilitatsiooni plaani D osa. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  6. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
  7. Kaebaja nõuab SKA
  8. novembri
  9. a otsuse nr P26-2023-120716 ja
  10. detsembri
  11. a vaideotsuse nr 5.2-3/43618-2 tühistamist ning kohustamist lahendada uuesti kaebaja taotlus, leides, et puude hindamisel ei ole arvesse võetud kogu tema tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid funktsioonihäireid. Samuti leiab kaebaja, et puude hindamisel ja vaideotsuse tegemisel ei ole kasutatud kontakthindamise võimalust. Ka neuroloog M. Nõmme arvamuse kohaselt on vajalik puude raskusastme ümberhindamine. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas skooriga 2,67, mida vastustaja korrigeeris 0,5 ühiku võrra ja mis lõppkokkuvõtteks andis tulemuseks 3,17.

§ 6

lg 6 p-le 2, kui liikumise valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76-3,49, esinevad isikul piirangud igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tal tuvastatakse raske puude raskusaste. Seega on näidustatud kaebajal piirangu aritmeetilise keskmise korrigeerimise järgselt raske puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas.

  1. Vaidlus puudub selles, et SKA oli
  2. novembri
  3. a otsuse nr P26-2023-120716 ja
  4. detsembri
  5. a vaideotsuse nr 5.2-3/43618-2 tegemiseks pädev haldusorgan. Pooled on eri meelt kaebaja puude raskusastme osas. Kaebaja leiab, et tema terviseseisund vastab sügava puude raskusastmele, kuid vastustaja on tuvastanud tal raske puude raskusastme.
  6. PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 6 3-23-2943 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2).
  7. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.
  10. Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu
  11. septembri
  12. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu
  13. mai
  14. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17).
  15. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kohtu hinnangul on SKA
  16. novembri
  17. a otsus nr P26-2023-120716 põhjendamispuudustega. SKA otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et esinevad järgmised piirangud: raskele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle; keskmisele puude raskusastmele vastav keele-kõne funktsiooni kõrvalekalle. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade kaupa. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist.
  18. Kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu
  19. aprilli
  20. a otsus asjas nr 3-21-682, p 13). Seega saab kohus otsust tehes arvestada SKA
  21. detsembri
  22. a vaideotsuse nr 5.2-3/43618-2 ja kohtumenetluses
  23. märtsil 2024 esitatud põhjalike selgitustega.
  24. Kaebaja on leidnud, et TIS-is olevates andmetes on välja toodud, et kaebaja kõne on raske, arusaamatu, samas on ekspertarst hinnanud kõnest tuleneva piirangu mõõdukaks – tekib küsimus mille alusel. Arvesse ei ole võetud täies ulatuses kaebaja vaimset seisundit. Kaebaja on olnud psühhiaatri jälgimisel ja ravil alates
  25. aastast; intellekt madalam normist. Psühhiaater Ilona Kalugina (
  26. a arvamus) on eraldi välja toonud, et patsient ei esita kaebusi. Töötukassa ekspertarst ja ka puude hindamisel SKA ekspertarst on jätnud tähelepanuta kaebaja psüühikahäired ja üldise vaimse seisundi. Psühhiaatriliste probleemide korral on olulise tähtsusega psühhiaatri arvamus, kahjuks seda antud juhtumi puhul küsitud ei ole. Kaebaja eest 7 3-23-2943 täitis töövõime hindamise ja puude raskusastme määramise taotluse töötukassa ametnik. Kaebaja on seisukohal, et taotlus on täidetud puudulikult ja ei kajasta kaebaja tegelikku terviseseisundit, funktsioonihäireid ja abivajadust alljärgnevate valdkondade võtmetegevustes: 1) abivahendite kasutamine; 2) liikumine; 3) käeline tegevus; 4) suhtlemine; 5) enesehooldus; 6) õppimise ja tegevuste elluviimise; 7) muutustega kohanemine ja ohu tajumine; 8) inimestevaheline lävimine ja suhted.
  27. Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Praeguses asjas seadis kaebaja vaides töötukassa kaasatud ekspertarsti K. Kanguri järeldused kahtluse alla, mistõttu küsis SKA vaidemenetluses konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst I. Vipilt (dtl 114-116). I. Vipp lähtus arvamust andes nii kaebaja vaidest, töötukassa ekspertarsti arvamusest kui TIS-is olevatest isiku terviseandmetest. Ka SKA ekspertarst leidis, et toetuvalt olemasolevatele aktuaalsetele ja objektiivsetele terviseandmetele, ei põhjusta isikul esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas isikule sügavat liikumispuuet. Tegutsemispiirangud vastavad raskele puudele. Isikul esinevad tegutsemispiirangud käelise tegevuse valdkonnas ei põhjusta isikule puuet. Isikul esinevad tegutsemispiirangud suulise teabe edastamisel põhjustavad isikule keskmise kõnepuude. Kinnitust ei leidnud, et kaebajal oleks puuet põhjustavaid tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning vaimse võimekuse valdkondades. Samuti selgitas SKA ekspertarst, et objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuuri- ja funktsioonipuuded ei põhjusta tänu senisele rakendatud ravile enam taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud sügava puude astme tuvastamine, sõltumata sellest, et varasemalt oli isikul tuvastatud sügav puue.
  28. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja
  29. novembri
  30. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.
  31. Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja
  32. novembri
  33. a taotlusel, selle taotluse menetlemise käigus töötukassa kaasatud ekspertarst K. Kanguri antud eksperdihinnangul ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst I. Vipi antud täiendaval eksperdihinnangul. Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse võtmata. Kaebaja
  34. novembri
  35. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
  36. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme 8 3-23-2943 tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 2 kohaselt seitset valdkonda: liikumine (liikumisfunktsioon), käeline tegevus (muu funktsioon), suhtlemine (nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon), teadvusel püsimine ja enesehooldus (muu funktsioon), õppimine ja tegevuste elluviimine (vaimne funktsioon), muutustega kohanemine ja ohu tajumine (vaimne funktsioon), inimestevaheline lävimine ja suhted (vaimne funktsioon).
  37. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.
  38. Kaebaja on selgitanud, et liikumine nii siseruumides kui ka väljas, on ilma kõrvalise abita võimatu, tal esineb kõnnihäire, tasakaaluhäired, ta võib kukkuda ja siis ei saa ta enam iseseisvalt püsti tulla. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 3 (raske piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) (dtl 16). Sama on leidnud ka SKA ekspertarst, toetudes sh perearsti ja neuroloogi hinnangule (dtl 11). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2,67.

§ 6

lg 6 p-le 2, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76-3,49). Kuna kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 2,67, on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine liikumise valdkonnas. Piirangu aritmeetilise keskmise korrigeerimine 0,5 ühiku võrra annab tulemuseks 3,

  1. SKA on õigesti leidnud, et kaebajal on näidustatud piirangu aritmeetilise keskmise korrigeerimise järgselt raske puude raskusastme tuvastamine nimetatud valdkonnas. TIS-le toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal esineksid sügavale puude astmele vastavad täielikud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas.
  2. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et välistatud on kõik peenmotoorikat nõudvad tegevused käte tuimuse, liikuvuspiiratuse ja värisemise tõttu. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) (ekspertarst selgitas, et esitatud kaebuste kohta andmed puuduvad; neuroloogi andmetel olulisi kontraktuure ei esine; lihastoonushäirete tõttu kerge tegutsemispiirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) (ekspertarst selgitas, et digiloo andmetel olulisi kontraktuure ega seega tegutsemispiiranguid siiski ei esine) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) (dtl 19). Seejuures arvestas ekspert sellega, et kaebajal on närvide, närvijuurte ja -põimikute haigusseisundid; tserebraalparalüüs e peaajuhalvatus ja muud paralüüsi- e halvatussündroomid (dtl 19). Ka SKA ekspertarst nõustus selle hinnanguga, sh arvestas ta ka perearsti ja neuroloogi hinnangutega (dtl 11). Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,
  3. Määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema aga vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Seega on SKA õigesti leidnud, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. 9 3-23-2943
  4. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „soole ja põie kontrollimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) (dtl 23). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) muu piirangu raskusaste võetakse piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem (määruse nr 18 § 6 lg 4).

§ 6

lg 7 p-le 1, peab teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76-3,49). Kaebajal on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,5, mis on alla arvväärtuse 2,76, seega on SKA õigesti järeldanud, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas.

  1. Kaebaja märgib, et kõnehäire tõttu ei suuda kaebaja ennast alati arusaadavaks teha, võõrastega suhtlemine on praktiliselt võimatu. Ekspertarst hindas kaebajal suhtlemise (keel- ja kõne) valdkonna võtmetegevust keele- ja kõnefunktsioon arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). SKA ekspertarst on viidanud perearsti ja neuroloogi hinnangule, mille kohaselt esineb isikul näolihaste düstoonia, kõne on raskesti arusaadav, düsartriline (dtl 12). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema
  2. Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonna piirangu keskmine olema vahemikus 2 kuni 2,
  3. Seega saab nõustuda SKA-ga, et kaebajal on raskendatud ühiskonnaelus osalemine ja on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine suhtlemise (keel- ja kõne) valdkonnas.
  4. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) (dtl 25). Seejuures oli eksperdile teada ka psühhiaater I. Kalugina
  5. a sissekanne, millele kaebaja on viidanud (dtl 25). Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine
  6. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevus „õppimise ja tegevuste elluviimisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta.

§ 6

lg 6 p-le 1, peab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Seega on SKA õigesti leidnud, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas.

  1. Kaebaja viitab asjaolule, et viibis
  2. jaanuaril 2024 neuroloogi vastuvõtul SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum, kus neuroloog M. Nõmme arvamuse (dtl 30) kohaselt on vajalik puude raskusastme ümberhindamine, sest patsient vajab olulist kõrvalabi igapäevatoimingutes; tal on oluline raske liikumispuue, käelise funktsiooni raske häire, kaasuvana mõõdukas-raske düsartria. Kohus nõustub vastustajaga, et dr M. Nõmme hinnangul on liikumisfunktsiooni häire 10 3-23-2943 hinnatud raskeks, mitte täielikuks piiranguks. Samal seisukohal on olnud ka töövõime hindamise ekspertarst dr K. Kangur ning vaidearvamuse andnud SKA ekspertarst dr I. Vipp. Samuti ei kirjelda kaebaja täielikku liikumispiirangut temale
  3. aastal koostatud rehabilitatsiooni plaani D osa (dtl 104).
  4. Kaebaja on heitnud SKA-le ette, et puude hindamisel ja vaideotsuse tegemisel ei ole kasutatud kontakthindamise (visiidipõhine hindamine) võimalust. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on puude raskusastme tuvastamine meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-682, p 12). See hindamisotsus tehakse esitatud taotluse alusel TIS-s olevatele andmetele tuginedes. Seega on SKA õigesti viidanud asjaolule, et tegemist on dokumendipõhise menetlusega ning et pärast ekspertiisi ja enne otsuse tegemist ei kuulata kaebajat ära eksperthinnangu osas. SKA on selgitanud, et kontakthindamiseks puudub ka võimalus (vastuvõturuum tervishoiuasutuses, hindamismeeskonna komplekteerimine kliinilistest tugispetsialistidest).
  5. Ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui andmekogud sisaldasid kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid teha otsustuse kaebaja terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. Ei ole eluliselt usutav, et täiendava arsti vastuvõtuga oleks võimalik tuvastada kaebaja terviseseisundit oluliselt teistsugusena kui varasematel, infosüsteemis märgitud vastuvõttudel. SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased. Kaebajal oli võimalik kohtumenetluses esitada tõendeid (nt arstide kinnitusi haiguse sümptomite või terviseseisundi kohta, diagnoositud haiguste kohta), mis lükkaksid varasema ekspertarstide hinnangu ümber, kuid ta ei ole seda teinud.
  6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA
  7. novembri
  8. a otsuse nr P26-2023-120716 ja
  9. detsembri
  10. a vaideotsuse nr 5.2-3/43618-2 tühistamiseks ning kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja taotlus.
  11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  12. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.