) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse Tallinn, Mardi tn 4, Mardi tn 6 korteriühistu juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks. Puudutatud isik on 05.03.2024 vastusega esitanud kohtule avalduses nõutud dokumendid ning 09.04.2024 seisukohas selgitanud, et korteriühistu ei koosta arveid mitteeluruumidest panipaikadele kui korteriomanditele, mille keskmine suurus on ca 3 m2 ning milles puudub ka näiteks keskküte. Avaldaja on 02.05.2024 seisukohas ja 20.05.2024 teatises teatanud, et puudutatud isik on sisuliselt avaldusele vastates rahuldanud avaldaja nõude teabe saamiseks ja kohus võib koostada menetluse lõpetamise määruse. Seega, kuna avaldaja on kohtule teatanud, et puudutatud isik on sisuliselt avalduse rahuldanud ja menetluse võib lõpetada, s.o avaldaja on oma avaldusega taotletud eesmärgi saavutanud, puudub käesoleval juhul õiguskaitsevajadus. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagi võib jätta
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (Riigikohtu 15.06.2022 määrus tsiviilasjas 2-20-9975, p 11). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta
lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik esitas küsitud dokumendid alles peale kohtusse pöördumist, kuigi neid nõuti ka kohtueelselt ja puudutatud isikul oli võimalik kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Avaldaja on esile toonud, et talle on tekkinud menetluskulu 50 eurot, s.o riigilõiv.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd avaldajal on
lg 1 p 3 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, ei kuulu avaldajale riigilõiv kostja poolt hüvitamisele. Toimikust ei nähtu, et avaldajale oleks muid menetluskulusid tekkinud. Seega märgib kohus, et avaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.