Obsah (13)

§ 47§ 46§ 124§ 71§ 152§ 43§ 120§ 121§ 44§ 249§ 55§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1670 Määruse kuupäev 10. juuni 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Anti Palmi kaebus Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsuse nr 37 tühistamise

) § 47 lg 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi

§ 47

esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige 2 kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12).
3. Kui isik ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ehk kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada

§ 47

lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (

§ 46

lg 1, 2) ei saa hakata arvestama vaide tagastamise teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrus nr 3-21-964, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määrus nr 3-20-1310, p 9;
7. aprilli
8. a määrus nr 3-17-1670, p 15). Seega tuleb esmalt kontrollida, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, s.t kas vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
9. Rakvere Linnavolikogu tagastas
10. mai
11. a otsusega nr 43 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna isikul puudub õigus vaiet esitada. Rakvere linn märkis, et vaie oli kaebaja poolt esitatud Rakvere Triinu Lasteaia hoolekogu esimehena. Lasteaia hoolekogu on KES § 24 lg 1 kohaselt lasteasutuse alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Hoolekogu on lasteaia tegevust korraldav organ ning hoolekogu esimees valitakse hoolekogu liikmete hulgast hoolekogu töö korraldamiseks. Lasteaed ei ole juriidiline isik, vaid Rakvere Linnavalitsuse (ametiasutusena) hallatav astus ehk lasteaed ja selle hoolekogu (organ) ei ole HMS § 71 lg 1 mõttes isikud. Neil puudub vaideõigus. Sellest tulenevalt ei ole vaideõigust ka A. Palmil hoolekogu esimehena. Vaidest ei nähtu mingeid andmeid ega põhistusi selle kohta, et otsus nr 37 rikub vaide esitaja kui eraisiku õigusi või piirab tema vabadusi.
12. Kohus leiab, et kuna kaebaja esitas vaide hoolekogu esimehena, ei saa esitatud vaiet käsitleda kaebaja kui lapsevanema poolt esitatud vaidena. Olukorras, kus kaebaja on juba vaide alguses rõhutanud, et vaide esitajaks on Rakvere Triinu lasteaia hoolekogu esimees ning sama on teinud kaebaja vaide lõpus, ning vaide sisust ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas piirab vaidlusalune otsus kaebaja kui lapsevanema õigusi või vabadusi, siis puudus kaebajal hoolekogu esimehena õigus vaiet esitada. Seega on kaebaja vaie tagastud õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 1 alusel ning kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
13. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Palmi kui lapsevanema esitatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama vaide esemeks olnud haldusakti, s.o Rakvere Linnavolikogu
14. märtsi
15. a otsuse nr 37 teatavaks tegemisest. 12.

§ 46

lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

1. Et kaebaja allkirjastas hoolekogu esimehena Rakvere Linnavolikogu
2. märtsi
3. a otsuse nr 37 peale vaide
4. aprillil 2024 kell 00.46, on kohtule usutav, et kaebajale oli Rakvere Linnavolikogu
5. märtsi
6. a otsus nr 37 teatavaks tehtud hiljemalt
7. aprillil
8. Esitades halduskohtule kaebuse
9. juunil 2024, ületas kaebaja seega ilmselgelt 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja. 14.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja 3 menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 15. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebajal oli võimalus esitada kohtule kaebus tähtaegselt. Kaebaja kohtuväline tegevus kirjavahetuse pidamisel või hoolekogu esimehena vaide esitamisel ei saa olla selline takistus, mis takistaks kohtusse pöördumist ja mille tõttu on võimalik tähtaega ennistada. Selliseks takistuseks ei saanud olla ka teadmatus kaebetähtaegadest, kuivõrd vaidlustatud otsuses on olemas selge vaidlustamisviide. Lisaks pidi kaebaja tulenevalt oma kohustustest ja kogemustest lasteaia hoolekogu esimehena orienteeruma muuhulgas õigusküsimustes. Olukorras, kus vaidlustatud otsuses on märgitud, et otsustest teavitatakse seaduses ettenähtud korras Haridus- ja Teadusministeeriumit, Rakvere Kungla Lasteaia, Rakvere Triinu Lasteaia ja Rakvere Rohuaia Lasteaia personali ning vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid), pidi kaebaja mõistma, et vaide esitamise ja ka kaebuse esitamise õigus sai olla lapsevanematel, eestkostjatel ja hooldajatel, mitte lasteaia hoolekogul ega selle esimehel. Muuhulgas arvestab kohus praegusel juhul õigushüvedega, mida ennistamata jätmine võib kahjustada. Et praegusel juhul ei tekitata vaidlusaluse otsuse tegemisega muutusi lasteaedade asukohtades ning ka lasteaedade liitmise järgselt on lasteaedades tagatud tugispetsialistide ja muu personali olemasolu, pole tähtaja ennistamata jätmisel kaebaja õigused oluliselt riivatud. 16.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 17. Eelnevat arvestades leiab kohus, et menetlus tühistamisnõudes tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II 18. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Rakvere linna kohustamiseks moodustada töögrupp Rakvere linna alusharidusasutuste lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks.
2. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).

1. Et eelnevalt jõudis seisukohale, et kaebaja ei esitanud
2. aprillil 2024 lapsevanemana vaiet ning ka kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja lapsevanemana pöördunud täiendavalt Rakvere linna poole, et linn moodustaks töögrupi Rakvere linna alusharidusasutuste lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks, siis ei ole kaebaja kui lapsevanema taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Rakvere linn ei ole oma tegevuse või 4 tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Palmi kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 23.

§ 249

lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Rakvere Linnavolikogu
2. märtsi
3. a otsuse nr 37 täitmise peatamiseks.
4. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Rakvere linnale esitanud lisaks
5. aprilli
6. a vaidele muid vaidlusaluse
7. märtsi
8. a otsusega nr 37 seonduvaid vaideid. Kuna antud juhul pole sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

26. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

IV 27.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel.

§ 104

lg 5 p 3 järgi kuulub ka kaebuse läbi vaatamata jätmisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Kuna nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõivu kokku 40 eurot, palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu ta soovib riigilõivu tagastamist. 28.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et kohtule arusaadavalt ei ole Rakvere linnale tekkinud praeguse asjaga seoses väljamõistetavaid menetluskulusid, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5