Obsah (13)

§ 218§ 482§ 230§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 4842§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 19.12.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-123040 Osaühing EUROP

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 147 lg 5 I lause kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 65 eurot riigilõivu ja hagi esitamiselt 35 eurot riigilõivu. Seega on hageja tasunud riigilõivu õiges summas. 8. Kostja on seisukohal, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja esindajana esitanud isikul puudub magistrikraad, st ta ei ole täitnud

§ 218

lg 1 p 2 sätestatud nõuet, puudub tal õigus olla menetlusosalise esindaja maakohtus, sh maksekäsu kiirmenetluses. Seega on kostja vastu maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus ebaseaduslik ning seetõttu on selle esitamine kohtule tühine. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.

§ 482

lg 3 kohaselt kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitab esindaja, peab ta avalduses kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ja viitama esindusõiguse alusele. Hageja esindaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitanud enda esindusõiguse olemasolu (dtl 6).

§ 218

lg 2 sätestab, et menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. Seega ei ole välistatud, et menetlusosalist võib kohtus esindada ka isik, kes ei vasta

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hagiavalduse on kohtule esitanud

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav isik (dtl 54).

Samuti selgitab kohus kostjale, et maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist lihtsustatud menetlusega, millele hagimenetluse sätted ei kohaldu.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks, mistõttu jätab kohus kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata. Hagi lahendamine
2. Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: 11.
4. Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 49). 11.
5. Telliskivi 62/64 (EP92, 1243), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 42-44). 11.
6. Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32, 40, 41). 3 11.
7. Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX andmete teadasaamiseks (dtl 49) ning saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile xxx 15.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning kostja juhatuse liikme e-postiaadressile 24.05.2022 nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 50, 77-85).
8. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
9. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
10. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
11. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
12. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
13. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule foto, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal Telliskivi 62/64, Tallinn parklas. 4
14. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 25.08.2021 Telliskivi 62/64, Tallinn parklas parkimisel.
15. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

§ 230

lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik.

1. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
2. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Parkimistingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu jäeti tasumata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
3. Hageja on esile toonud, et kostja on 22.06.2023 tasunud hagejale 45 eurot, millest 30 eurot on hageja arvestanud põhinõudeks oleva leppetrahvi ja 15 eurot kõrvalnõudeks oleva sissenõudmiskulu katteks. Kostja ei ole leppetrahvi tasumise faktile vastu vaielnud. Seega leppetrahv 30 eurot on hagejale tasutud.
4. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 113¹ lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 25 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu nõude kokku summas 70 eurot, sh leppetrahvinõude 30 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise nõude 40 eurot. Kostja tasus 22.06.2023 hagejale 45 eurot, millest 30 eurot arvestas hageja põhinõude (leppetrahvi) katteks ja 15 eurot sissenõudmiskulu katteks. Hageja nõuab kostjalt ülejäänud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 25 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile xxx 15.09.2022 ja 03.05.2023 ning kostja juhatuse liikme e-postiaadressile 24.05.2022 meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 50, 77-85). Kostja vaidleb vastu asjaolule, et talle on meeldetuletuskirjad saadetud ning väidab, et hageja ei ole tõendanud nende saatmist. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule saadetud e-kirjad, millest nähtub, et hageja on saatnud kostjale ja kostja juhatuse liikmele kokku kolm e-kirja 24.05.2022, 15.09.2022 ja 03.05.2023, seejuures on 24.05.2022 e-kirja järel toimunud poolte vahel kirjavahetus. Seega on hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud, et hageja on kostjale 5 meeldetuletuskirjad saatnud, sh e-postiaadressile xxx, mille kostja ka ise on märkinud enda kontaktaadressiks vastuses hagile. Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 08.09.2021 (dtl 32). Vaidlus puudub, et hageja tasus kostjale leppetrahvi võlgnevuse 22.06.2023, s.o peale leppetrahvi tasumise tähtaja saabumist, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 25 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt

§ 162lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

24. Hageja esitas 22.08.2023 seisukohas enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; kostja 24.07 vastusega tutvumine, hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine – 1 h) tunnihinnaga 110 eurot. 25.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 4842tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

26. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2 tunni ulatuses (1+ 1) ja põhjendatud õigusabikulu 220 eurot (2 h x 110 eur/h). 27. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 340 eurot (100 + 20 +220). 28.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 29.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 7