← Eesti

2-22-6230/76

Obsah (6)§ 580§ 581§ 589§ 596§ 600§ 603

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Heli Käpp Otsuse kuupäev 22.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6230 Tsiviilasi X hagi

§ 580lg 1).

Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (

§ 581lg 1).

Seltsinglaste panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinguvarana seltsinglaste ühisomandisse (

§ 589lg 1).

11.2. Ringkonnakohus põhjendab, miks ta leiab, et eelmises alapunktis märgitud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Elukaaslastena vabaabielulises kooselus ühises majapidamises elavate partnerite puhul tuleb eeldada, et võetud lemmikloom soovitakse soetada seltsinguvarana. Nimelt on lemmiklooma ühises kodus pidamisele eelduslikult omane ühine hoolitsus looma eest, mis on partnerite ühine eesmärk

§ 580lg 1 tähenduses.

Lemmikloom (sh tema elu korraldamine, tema eest hoolitsemine ja temaga ühises kodus viibimisega arvestamine) on oluline tegur igapäevase elukeskkonna ja -korralduse kujundamisel. Seetõttu avaldub ühine eesmärk kasvõi juba tõsiasjas, et mõlemad partnerid peavad igapäevaselt arvestama koju lemmiklooma lisandumisega. Partnerite tegevus looma pidamisel on ühise eesmärgi edendamine

§ 581lg 1 tähenduses, st seltsinglase panus.

Kirjeldatud eeldusi ei ole käesoleval juhul ümber lükatud. Vaidlustamata asjaoludel hoolitsesid koera eest juba hageja ema eluajal mõlemad partnerid. Neil kaalutlustel läks koer kui kostja ja hageja ema seltsingu jaoks omandatud vara

§ 589lg 1 järgi nende ühisomandisse.

11.3. Seltsing lõpeb seltsinglase surmaga (

§ 596

lg 1 p 4), st hageja ema ja kostja seltsing lõppes hageja ema surmaga 21.11.2021. Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel, kusjuures likvideerimisele tuleb üldjuhul kohaldada kaasomandi jaotamise sätteid (

§ 600lg 1).

Erisättena näevad

§ 603lg-d 1 ja 3 ette panuste tagastamise või hüvitamise pärast kohustuste täitmist.

AÕS § 77 lg 2 järgi saab ühise asja mh anda ühele omanikest, pannes talle kohustuse maksta teistele välja nende osad rahas.

§ 581lg 2 sätestab seltsinglaste panuste võrdsuse eelduse.

11.4. Käesoleva juhtumi asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jagada koer kui seltsinguvara nii, et see jääb kostjale, kes on koera eest praeguseks hoolitsenud umbes 2,5 aastat (alates 11.08.2021 koos hageja emaga ja alates 21.11.2021 üksi). Hageja vindiaktsiooninõue jääb rahuldamata. Eespool p-s 11.2 märgitud kaalutlustel on lemmiklooma ühise pidamise korral oluline panus just partnerite ühine hoolitus, mitte aga looma soetamisega seonduv. Tunnistaja F ütluste kohaselt ei teinud hageja ema ega kostja ise rahalist panust koera soetamisel. Võttes lisaks arvesse

§ 581

lg 2 eeldust ja vaidlustamata asjaoluna koera väärtust 800 €, saab ringkonnakohus osaliselt rahuldada hageja alternatiivse hüvitisnõude summas 400 €.

  1. Apellatsioonimenetluses arutatud nõuetega seotud menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Nimelt nõustus kostja lahendama vaidluse kokkuleppel nii, et ta tasub hagejale hüvitise 400 €. Kohtulahend on sama sisuga. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
  2. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 2² ja TsMS § 173 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.