← Eesti

2-20-14464/56

Obsah (8)§ 34§ 40§ 42§ 20§ 43§ 21§ 41§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14464 Kohtuasi T

) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt

§ 40

lgtele 1 ja 2 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 3.

  1. Maakohus tuvastas, et: • • • avaldaja on kantud mittetulundusühingute registrisse ja loodud Tallinn, Pärnu mnt 82/88 asuva kinnisvara ühiseks haldamiseks ja säilitamiseks; puudutatud isik on korteriomandi aadressil Tallinn, Pärnu mnt 82/88 omanik ja avaldaja liige; avaldaja põhikirja p-de 69 ja 70 kohaselt on puudutatud isik kohustatud kandma sihtotstarbelisi makseid seoses elamu majandamisega. Igakuised maksed väljastatakse liikmetele raamatupidaja poolt järgneva kuu 20-daks kuupäevaks ja kuuluvad tasumisele kümne päeva jooksul. 3.
  2. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale 3680,83 eurot, mis koosneb 25 tasumata arvest perioodil
  3. a august kuni
  4. a september. Arvetel on kululiikideks haldustasu, hooldustasu, kindlustus, küte, lifti hooldus, prügivedu, remonditasu, vee soojendamine, vesi- ja kanalisatsioon, üldelekter. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et probleemsed kululiigid on haldustasu, hooldustasu ja remonditasu. 3.
  5. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud korteriühistu
  6. mai
  7. a kordusüldkoosoleku protokolliga, et koosolek kinnitas
  8. a majanduskava kulude suuruse ühehäälselt. Lisaks on tõendatud, et
  9. mai
  10. a kordusüldkoosolek kinnitas
  11. a majanduskava kulude suuruse, jaotuse ning
  12. a majandusaasta aruande ning
  13. septembri
  14. a hääletustulemuste protokolli kohaselt kinnitati
  15. a majanduskava ja
  16. a majandusaasta aruanne. Seega on tõendatud, et korteriühistu on vastu võtnud
  17. a,
  18. a ja
  19. a majanduskavad, mille alusel toimub liikmete poolt tasude maksmine korteriühistule kooskõlas

§ 40lg-ga 1. 3

(22)2-20-14464 3.
  1. Avaldaja esitas kohtule AS Tallinna Vesi, AS Utilitas Tallinn, AS Eesti Energia, Tallinna Jäätmete Taastuskasutuskeskus AS, VR Vedu OÜ, Eesti Otis AS igakuised arved koos selgitustega. Viidatud arvetest nähtub kohustuse ulatus ja tasumise tähtaeg. Puudutatud isik ei ole neile arvetele konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ta eeldab, et need on õiged. Puudutatud isik ei vaidle, et ta on teenuseid saanud. Seega on avaldaja nõue selles osas põhjendatud. 3.
  2. Puudutatud isik on vaidlustanud haldustasu, hooldustasu ja remonditasu. 3.6.
  4. a-l on kinnitatud haldusteenuse kogukuluks 9293,12 eurot, mis on ruutmeetri kohta 0,09952 eurot, ning vastavalt sellele on arvestatud puudutatud isiku
  5. a haldustasuks 7,93 eurot kuus (79,7 × 0,09952). Hooldustasu kogukuluks on kinnitatud
  6. a-l 13 469,04 eurot, mis on ruutmeetri kohta 0,14423 eurot, ning vastavalt sellele on arvestatud puudutatud isiku
  7. a hooldustasuks 11,50 eurot kuus (79,7 × 0,14423). Remondifondi kogukuluks on kinnitatud 45 004 eurot, mis on ruutmeetri kohta 0,48192 eurot, ning vastavalt sellele on arvestatud puudutatud isiku
  8. a remonditasuks 38,41 eurot kuus (79,7 × 0,48192). 3.6.
  10. a-l on need kulud järgmised: haldustasu samas summas, s.o 7,93 eurot; hooldustasu samas summas, s.o 11,50 eurot; remonditasu samas summas, s.o 38,41 eurot. 3.6.
  12. a-l on haldustasu ja hooldustasu muutunud, mistõttu kulud on järgmised: haldustasu 16,74 eurot (79,7 × 0,21000); hooldustasu 17,53 eurot (79,7 × 0,22000); remonditasu (summa on jäänud samaks) 38,41 eurot. 3.
  13. Puudutatud isik esitas kohtule ehitise erakorralise auditi, mis on tellitud kortermaja ehitustehnilise seisukorra hindamiseks ja mille kohaselt korterelamu on halvas seisus. See, et korterelamu on halvas seisus, ei anna liikmele alust jätta kohustusi täitmata. Kuna tegemist on korterelamuga, kus on 98 eluruumi ja 5 äripinda, ning auditi järgi on vaja teha hulgaliselt avariitöid ja renoveerimine, siis on mõeldamatu, et kõiki vajaminevaid töid on võimalik teha koheselt ning kogutava remondifondi abil. Vajalikke remonttöid saab teha üksnes rahaliste vahendite olemasolu korral ning selleks on vaja koguda raha remondifondi või taotleda laenu. Remondifondi maksete suurendamist ja/või laenu võtmist saab otsustada ühistu üldkoosolek. 3.
  14. Asjas leidis tõendamist, et puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Esitatud vastuväited seoses korteriühistu juhtimisega ja majandamisega ei anna alust keelduda kohustuse täitmisest. Puudutatud isiku hinnang avaldaja juhatuse tegevusele on subjektiivne. Korteriühistu liige saab teostada oma õigusi üldkoosolekul, kus ta saab mh anda hinnangu juhatuse tegevusele ja kinnitada eelarve. Puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, millest tulenevalt esineks tal õiguslik alus keelduda avaldaja esitatud majandamiskulude arvete tasumisest. Samuti ei ole puudutatud isik toonud välja eksimusi võlgnevuse arvestamisel. Puudutatud isiku vastuväiteid nõudele on üldsõnalised. Kohtu arvates on nõue jälgitav ja kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuli VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada. Puudutatud isikult tuli välja mõista majandamiskulude võlg ajavahemiku august
  15. a kuni september
  16. a eest 3680,83 eurot. 3.
  17. Kohus leidis, et ka viivisenõue on põhjendatud ja tuli

§ 42lg 1 järgi rahuldada.

Viivise vähendamiseks alused puudusid. Puudutatud isik on jätnud pikema ajavahemiku vältel oma kohustused täitmata. Kohtule esitatud viivise arvestus on selge ja jälgitav. Viivisemäär ei ole ülemäära suur ja tuleneb seadusest. Puudutatud isik, jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et avaldajal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Samuti oli viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 316,33 eurot. Lisaks mõistis kohus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivise põhinõudelt, 4

(22)2-20-14464 s.o 3680,83 eurolt alates
  1. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. 3.
  2. Kohus leidis, et siinses asjas, kus tegemist on võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega on viimane jäänud viivitusse ja põhjustanud sellega avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Kohus määras kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kui ringkonnakohus uut määrust teha ei saa, palub puudutatud isik saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda osas, millega avaldus jäeti rahuldamata. 4.
  4. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta puudutatud isiku väited, et avaldaja esitatud dokumendid võivad olla võltsitud, need on vastuolulised ja puudulikud. 4.1.
  5. Kõigil makseteatistel, mida avaldaja nimetab arveteks, on märge „Viimati laekunud 04.02.2019 84,17“. Samas osa makseteatisi kannab kuupäevi, mis on varasemad kui
  6. veebruar
  7. Seega ei ole makseteatised koostatud dokumentides märgitud kuupäevadel, vaid hiljem. Kohus sellele tähelepanu ei pööranud. 4.1.
  8. Avaldaja esitas kohtule
  9. mai
  10. a ja
  11. mai
  12. a korteriomanike kordusüldkoosoleku protokollid. Kummastki neist ei nähtu, kes olid need korteriomandi omanikud, kes koosolekutel väidetavalt otsuseid langetasid. Prokollide päisest nähtuvalt kajastub see registreerimislehel ja volikirjades, kuid protokollides pole märget, et neil oleks lisasid. Seega on protokollid selles osas vastuolulised.
  13. mai
  14. a ja
  15. mai
  16. a koosolekute registreerimislehti ei ole kohtule esitatud. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 6 kohaselt on osalejate nimekiri üldkoosoleku protokolli lahutamatu lisa.

§ 20lg 1 kohaselt kohaldatakse seda sätet ka korteriomanike üldkoosolekule.

Seega, lisaks võltsituse kahtlusele on protokollid poolikud ja ei saa seetõttu olla tõendiks. Samuti ei ole nimetatud koosolekute juhataja ja protokollija avaldaja liikmed ega juhatuse liikmed, vaid PLM Hoolduse OÜ esindajad. Seega puudub kindlus, et protokollid kajastavad korteriomanike otsuseid. 4.1.

  2. mai
  3. a korteriomanike kordusüldkoosolekul kinnitati väidetavalt
  4. a majanduskava ja
  5. mai
  6. a koosolekul
  7. a majanduskava. Kummaski protokollis pole märget, et sellel oleks lisasid (sh märget majanduskava kui lisa kohta). Seega pole võimalik tuvastada, millised majanduskavad nendel üldkoosolekutel kinnitati. Avaldaja esitas kinnistu majandamise aasta eelarve
  8. jaanuari 2018 kuni
  9. detsembri 2018 kohta, mida ta nimetab
  10. a majanduskavaks. Sellel on märge „Kinnitatud
  11. juunil
  12. a Ühistu üldkoosolek“. Seega nähtub dokumendist üheselt, et seda ei kinnitatud
  13. mai
  14. a koosolekul, nagu on ebaõigesti leidnud maakohus. Lisaks on
  15. mai
  16. a koosolekul väidetavalt kinnitatud majanduskava vastuolus koosolekul otsustatuga. Nimelt on protokollis otsus, et roostetanud parapetid asendatakse uutega (p 4.1). Majanduskavas aga parapettide asendamist sätestatud pole. See kinnitab, et väidetavalt
  17. mail 2018 kinnitatud majanduskava ei ole see, mis kohtule esitati. Kinnistu majandamise aasta eelarve projekti
  18. jaanuari 2019 kuni
  19. detsembri 2019 kohta nimetab avaldaja
  20. a majanduskavaks. Sellel on märge „Kinnitatud 08 mai
  21. a.“, alla on kirjutatud „Koosoleku juhataja“ ning käsitsi „JM“ ja allkiri. Millise koosoleku juhatajast 5

(22)2-20-14464 käib jutt, dokumendist ei nähtu. Puudutatud isiku arvates ei saa selleks olla
  1. mai
  2. a korteriomanike üldkoosolek, kuna selle protokoll on allkirjastatud digitaalselt, eelarve projekt aga lihtkirjalikult. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et mõeldud on
  3. mai
  4. a koosolekut, siis MTÜS § 21 lg 6 kohaselt on igasugused kirjalikud avaldused ja ettepanekud protokolli lahutamatu lisa. Sellest järeldub, et lisad peavad nagu protokollgi olema allkirjastatud nii koosoleku juhataja kui ka protokollija poolt. Käesoleval juhul puudub eelarve projektil koosoleku protokollija allkiri. 4.1.
  5. Mis puudutab
  6. septembri
  7. a hääletustulemuste protokolli, siis sellel puudub osalejate nimekiri. Erinevalt teistest protokollidest ei ole selles märgitud mitte ühtegi vastuvõetud otsust. Seega ei vasta protokoll MTÜS § 21 lg-le
  8. Sedasi väidetavalt kinnitatud majanduskavas ei ole viiteid selle kinnitamise kohta üldkoosolekul, samuti pole seda kellegi poolt allkirjastatud. Sellist paberit ei saa pidada tõendiks. 4.1.
  9. Seega ei ole tõendatud, et avaldaja üldkoosolek on makseteatistes märgitud haldustasu, hooldustasu ja remonditasu kinnitanud. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. 4.
  10. Lisaks puuduvad tõendid haldusteenuse, hooldusteenuse ja remondi tegeliku kulu kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et majanduskava näeb ette üksnes perioodilised ettemaksed. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-53-10 selgitanud, et nõude esitanud korteriühistu peab tõendama vastavat kulu. Maakohus pole pööranud tähelepanu sellele, et kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi haldustasu, hooldustasu ega remondikulu arvet. Avaldus on puudustega ja tuleb jätta läbi vaatamata. 4.
  11. Juhuks kui vaidlusalused üldkoosolekute protokollid kajastavad korteriomanike otsuseid ning kohtule esitatud
  12. a eelarve,
  13. a eelarve projekt ja
  14. a majanduskava on käsitatavad üldkoosoleku kinnitatud majanduskavadena, märkis puudutatud isik järgmist. 4.3.
  16. mai
  17. a protokolli p-st 2 ja
  18. mai
  19. a protokolli p-st 1.2 nähtub, et eelmise aasta remondiplaani ei täidetud täies mahus. Näiteks nägi
  20. a majanduskava ette 80 000 eurot elektrisüsteemi renoveerimisele. Tegelikult tehti
  21. a-l remonttöid 8035,22 euro ulatuses ning
  22. a majanduskava nägi uuesti ette elektrisüsteemi renoveerimise. Seega jättis avaldaja
  23. a-l majanduskava osaliselt täitmata. Puudutatud isikul on õigus jätta oma kohustused täitmata seni, kuni avaldaja ei ole oma kohustusi täitnud. 4.3.
  25. a majanduskava nägi ette remondikuludeks 113 062,4 eurot. Avaldaja kulutas tegelikult rohkem. Remondiraha jäägi prognoos oli
  26. detsembri
  27. a seisuga 78 516,7 eurot. Tegelikult oli saldo 46 938,7 eurot. Avaldaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuhu kadus 31 579 eurot. Seega rikkus avaldaja ka
  28. a majanduskava vastavat osa. Puudutatud isikul on õigus teada, millest tekkis ülekulu. Puudutatud isikul on õigus jätta oma kohustused täitmata seni, kuni avaldaja ei ole ülekulu selgitanud ja tõendanud. 4.3.
  29. Lisaks on teostatud remonttööd mittenõuetekohased. Seda tõendavad fotod ning korteriomanike ja haldusfirma kirjavahetus. Töid ei teinud avaldaja, kuid avaldaja pidi tööde tellijana seisma hea nende nõuetekohasuse eest või jätma mittenõuetekohase töö eest tasumata. 4.3.
  30. Kui kohus leidis, et puudutatud isiku tõendid avaldaja kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole piisavad, siis tulnuks kohtul seda puudutatud isikule selgitada. 4.
  31. Igal juhul on maakohtu lahend ebaõige menetluskulude väljamõistmise osas. 4.4.
  32. Puudutatud isik keeldus kohustuste täitmisest mh põhjusel, et avaldaja ei esitanud dokumente, mis võimaldaks makseteatistes toodud summasid kontrollida. Kütte, lifti hoolduse, 6
(22)2-20-14464 prügiveo, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kohta esitas avaldaja need kohtumenetluse käigus. Haldustasu, hooldustasu ja remonditasu kohta avaldaja neid ei esitanudki. Seega ei põhjustanud kohtus käimist puudutatud isik ja kohus pidi menetluskulude jaotamisel sellega arvestama. 4.4.
  1. Maakohtu hinnang avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude suurusele on ebaõige. Seda väljendab ainuüksi asjaolu, et välja mõistetud menetluskulu on ca 3000 euro võrra suurem avaldaja põhinõudest. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul ei ületa hagimenetluses põhjendatud menetluskulu haginõuet. Samuti on leitud, et hagita menetluses on menetluskulu reeglina väiksem kui hagimenetluses. Kohus ei ole välja toonud, miks siinses asjas tuleb kohtupraktikast kõrvale kalduda. 4.4.
  2. Maakohtu seisukoht läheb vastuollu ka võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Puudutatud isiku õiguseellane ja avaldaja on varasemalt taolises vaidluses juba kohtus käinud. Mitmele kohtuastmele vaatamata mõistis kohus puudutatud isiku õiguseellase kasuks avaldajalt välja õigusabikulud 390 eurot. 4.4.
  3. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et avaldaja põhjustas kohtuasja venimise. Avaldaja esitas
  4. septembri
  5. a hääletusprotokolli kohtule alles
  6. märtsil 2022, ehkki see oli
  7. a makseteatiste üheks väidetavaks aluseks ja puudutatud isik tõi oma esimeses menetlusdokumendis välja, et esitada tuleb makseteatiste alused. Lisaks on avaldaja erinevates menetlusdokumentides korranud samu seisukohti, mis tingis vajaduse puudutatud isiku korduvateks vastuväideteks. Maakohus arvestas menetluskulude kindlaksmääramisel kordamisega vaid osaliselt.
  8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  10. Ringkonnakohus selgitas
  11. märtsi
  12. a kirjas avaldajale, et avaldaja esitatud dokument
  13. a majanduskava kohta (II kd, tl-d 116 – 117 pöördel) ei võimalda järeldada, et selline majanduskava oleks
  14. septembri
  15. a hääletusprotokolli (avaldaja
  16. märtsi
  17. a menetlusdokumendi lisa 1 (II kd, tl-d 112 – 115 pöördel) p 10 kohaselt kinnitatud. Kuna maakohus ei olnud tõendi puudusele tähelepanu juhtinud, võimaldas ringkonnakohus avaldajal esitada lisatõendeid selle kohta, et avaldaja
  18. märtsi
  19. a menetlusdokumendi lisana 2 esitatud dokument on korteriühistu
  20. a majanduskava, mille kinnitamise üle korteriomanikud üldkoosolekut kokku kutsumata otsustasid ja mis
  21. septembri
  22. a hääletustulemuste protokolli p 10 kohaselt kinnitati. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et avaldaja
  23. juuni
  24. a vastuse määruskaebusele kohaselt peaks dokumendil olema neli lisa, mh lisa 4 „06.06.2018 korduskoosolekul osalejad“. Sellist lisa ei ole avaldaja kohtule esitanud. Ringkonnakohus võimaldas avaldajal selle puuduse kõrvaldada ja tõendi kohtule esitada. Kohus määras avaldajale tähtaja viidatud tõendite esitamiseks ja puudutatud isikule tähtaja nende kohta seisukoha esitamiseks.
  25. Avaldaja teavitas
  26. märtsil 2024 kohut sellest, et pärast määruskaebuse esitamist on puudutatud isik võõrandanud Pärnu mnt 82-10 korteriomandi
  27. jaanuaril 2023 KKle (puudutatud isiku juhataja). KK, puudutatud isik ega puudutatud isiku lepinguline esindaja pole kohut ega avaldajat võõrandamistehingust teavitanud. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ja KK ei teosta menetlusõigusi heas usus. Avaldaja viitas

§ 43

lg-le 1 ning esitas taotluse kaasata menetlusse KK ning kohustada puudutatud isikut ja/või KKt esitama

  1. jaanuari
  2. a võõrandamistehing ja sellele eelnenud
  3. mail 2017 sõlmitud võõrandamistehing. 7

(22)2-20-14464 Avaldaja selgitas, et tema teada on puudutatud isik n-ö tühi keha, mille eesmärk oli tekitada võlgu, tegelikult puudutatud isik eelmise omaniku suhtes lepingut ei täitnud ja tehing keerati menetluse ajal jälgede segamiseks tagasi. Kohtul ja avaldajal on võimalik selles veenduda vaid juhul, kui kohus nõuab välja need kaks lepingut. Koos oma kirjaga esitas avaldaja kinnistusraamatu väljavõtte Pärnu mnt 82-10 korteriomandi (registriosa nr 16676201) kohta.
  1. Avaldaja esitas
  2. aprillil 2024 vastuse ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a kirjale. Avaldaja palus ringkonnakohtul selgitada, kas avaldajal on õigus nõuet menetluses suurendada, viidates oma
  5. juuni
  6. a menetlusdokumendi p-le
  7. Avaldaja esitas kohtule
  8. jaanuari
  9. a lepingu (menetlusdokumendi lisa 1), millega lõpetati puudutatud isiku (ostja), keda esindas tehingus KK, ja KK (müüja) vahel
  10. mail 2017 sõlmitud korteriomandite müügileping ja asjaõigusleping, millega KK müüs puudutatud isikule kaks korteriomandit, millest üks on siinses asjas vaidluse all olev korteriomand.
  11. jaanuari
  12. a lepingu p 3.2 kohaselt „[k]umbki lepingupool ei ole lepingut täitma asunud ning täitmiseks puudub mõlema poole huvi, samuti ei ole Ostja tasunud ostuhinda ning Müüja ei ole Ostjale üle andnud lepingu eseme valdust, seega on mõlemal lepingupoolel alus lepingust taganemiseks“. Avaldaja selgitas, et KK näol on tegemist kriminaalse mustriga skeemitajaga, kes peaks vastutama praeguse olukorra eest nii puudutatud isiku juhatuse liikmena kui ka eraisikuna. Puudutatud isik ei ole alates registreerimisest
  13. a-l esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid ja on seetõttu saanud pidevalt kustutamishoiatusi. Avaldaja palus kohtul õigusselguse huvides olukorda selgitada ja kaaluda KK suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Avaldaja arvates ei saa olla nii, et KK vastu nõude maksmapanekuks tuleb algatada uus kohtumenetlus. Avaldaja kordas taotlust nõuda puudutatud isikult välja
  14. jaanuari
  15. a lepingu p-s 3.1 viidatud
  16. mai
  17. a leping. Avaldaja arvates peaks see looma õigusselguse, kes on uus või vana omanik, ja võimaldama kohtul selgitada, kuidas kujunenud olukorras võlg võlgnikult kohtuotsuse täitmise käigus kätte saada. Seoses
  18. a majanduskavaga selgitas avaldaja, et see saadeti korteriühistu liikmetele koos kõigi muude dokumentidega laiali
  19. augustil 2020, kui neid teavitati juhatuse otsusest võtta otsused vastu korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata (

§ 21

). Korteriühistu liikmed pidid esitatud dokumentide ja otsuste eelnõude kohta esitama seisukohad hiljemalt

  1. augustil
  2. Asjaolu, et korteriühistu liikmed said
  3. augustil 2020 kl 14.45 saadetud ekirjaga
  4. a majanduskava, mis on sama dokument kui
  5. märtsi
  6. a menetlusdokumendi lisa 2, tõendab täiendavalt: • • • • video
  7. augustil 2020 kl 14.45 saadetud e-kirjast (menetlusdokumendi lisa 2). E-kirja saatis korteriühistu liikmetele juhatuse korraldusel laiali korteriühistu haldur KM. Kirjale oli lisatud 9 dokumenti, sh
  8. a majanduskava;
  9. augustil 2020 kl 14.45 KM poolt korteriühistu liikmetele saadetud e-kiri (lisa 3);
  10. augustil 2020 kl 14.45 korteriühistu liikmele ja tänasele juhatuse liikmele MJle saabunud e-kiri (lisa 4), mille on saatnud KM ja millele on lisatud 9 dokumenti, sh
  11. a majanduskava, mis on sama kui
  12. märtsi
  13. a menetlusdokumendi lisaks 2 olev dokument; avaldaja juhatuse kinnitatud
  14. a majanduskava (lisa 5), mis langeb kokku eespool viidatud kirjale lisatud
  15. a majanduskavaga. 8

(22)2-20-14464 Samuti esitas avaldaja kohtule
  1. juuni
  2. a korduskoosolekul osalejate nimekirja (menetlusdokumendi lisa 6), mis on allkirjastatud avaldaja juhatuse liikme PN ja protokollija KM poolt.
  3. Puudutatud isik esitas avaldaja esitatu kohta seisukoha
  4. aprillil
  5. Puudutatud isik leiab, et avaldaja esitatud seisukohad tuleb jätta asja juurde võtmata. Puudutatud isik leiab, et kuna ta oli maakohtus välja toonud, et avaldaja tõendid on puudulikud ja vastuolulised, sai avaldaja tõendite puudulikkusest teada juba maakohtus, kuid jättis korrektsed tõendid teadlikult esitamata. Sellises olukorras ei saa neid vastu võtta ringkonnakohtus. Kui kohus peaks need tõendid siiski vastu võtma ja avalduse rahuldama, palub puudutatud isik seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Suur osa kulust oleks jäänud olemata, kui tõendid oleks esitatud aegsasti. Puudutatud isik leiab, et
  6. a üldkoosoleku materjalid tõendavad, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadust: • • • • • • otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekut kokku kutsumata peab teated välja saatma juhatus (

§ 21lg 2).

Tõenditest nähtuvalt on seda siinsel juhul teinud kinnisvarahaldur KM, kes ei ole olnud avaldaja juhatuse liige.

  1. augusti
  2. a ekirjale ei ole lisatud ka juhatuse volikirja; hääletussedeli kohaselt saadetakse hääletussedelid laiali
  3. augustil 2020 ja need tuleb tagastada
  4. augustil
  5. Avaldaja väitel saadeti need tegelikult laiali
  6. augustil 2020, seega 10-päevase viivitusega. Nii jäi korteriomanikel hääletamiseks aega kõigest neli päeva, mis on kolm päeva vähem kui seadusjärgne miinimum (

§ 21

lg 2); kohtule pole esitatud protokolli lisa 3: 74-lt korteriomanikult laekunud seisukohti. Seaduse kohaselt on need protokolli lahutamatud lisad (

§ 21lg 5).

Lahutamatute lisadeta ei saa hinnata hääletusprotokolli õigsust; majanduskaval on kellegi allkiri, kuid pole märgitud, kelle. Kui võrrelda majanduskaval olevat allkirja protokollidel olevate allkirjadega, siis on majanduskava allkirjastajaks PN. Hääletussedeli kohaselt on protokollijaks aga KM. KM oli ka isik, kellele saadeti hääletussedelid. Seega ei saanud kellelgi teisel olla veendumust, et protokoll vastab tegelikkusele. Seega on KM allkiri protokollil hädavajalik, kuid see puudub nii hääletusprotokollilt kui ka majanduskavalt. Eraldi küsimus on, kuidas ilmus pea neli aastat pärast koosolekut välja allkirjastatud majanduskava, kusjuures kui protokollil on neli allkirja, siis lisal vaid üks. See süvendab kahtlust, et dokumendid võivad olla võltsitud; protokolli tuleb kanda vastuvõetud otsused (

§ 21lg 4 p 3).

Siinsel juhul ei ole seda tehtud. Protokolli kandmata otsust ei saa lugeda vastuvõetuks; kuuendaks, allkirjastatud hääletusprotokoll tuleb saata viivitamatult korteriomanikele (

§ 21lg 4).

Avaldaja ei ole tõendanud, et seda siinsel juhul tehti. Protokolli saamiseni ei saa korteriomanikud teada, millised otsused on vastu võetud. Lisaks tõi puudutatud isik esile, et hääletussedelist nähtuvalt jäeti 8. mail 2019 revisjonikomisjon valimata. Sedeli järgi õigustab see revisjonikomisjoni aruande esitamata jätmist. Hääletusprotokolli kantud eriarvamuse kohaselt kehtisid selles olukorras aga varasemalt valitud revisjonikomisjoni liikmete volitused, kes esitasid korteriomanikele oma aruande. Avaldaja ei ole seda aruannet kohtule esitanud. Põhikirja kohaselt teostab revisjonikomisjon kontrolli juhatuse tegevuse üle. Olukorras, kus see organ puudus, ei ole korteriomanikel kindlust, et neile esitatud arved põhinevad tegelikel kuludel. Sel juhul on eriti oluline, et avaldaja tõendaks vaidluses korteriomanikuga kulude kandmist. Tõendamata kulude osas puudub avaldajal puudutatud isiku vastu nõudeõigus. Muude kulude puhul tuleks 9

(22)2-20-14464 arvestada puudutatud isiku õigusega kohustuse täitmisest keelduda, kuni avaldaja pole täitnud oma kohustusi. Puudutatud isik leidis, et kuna kohus andis avaldajale tähtaja esitada tõendeid, tuleks muu osa
  1. aprilli
  2. a menetlusdokumendist jätta tähelepanuta. See on esitatud menetlustähtaega rikkudes. Samuti palus puudutatud isik kutsuda avaldaja korrale seoses KK kohta reljeefsete väljendite esitamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
  4. Ringkonnakohus jätab avaldaja
  5. märtsi
  6. a e-kirjas sisalduva taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse KK rahuldamata. 12.
  7. Avaldaja taotleb KK menetlusse kaasamist põhjusel, et pärast määruskaebuse esitamist,
  8. jaanuaril 2023 on puudutatud isik võõrandanud korteriomandi KKle. Oma taotluse alusena tugineb avaldaja

§ 43lg-le 1.

12.2.

§ 43

lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi

  1. lõike esimesest lausest tuleneb, et korteriomandi võõrandamisel (v.a täite- ja pankrotimenetluses) vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. 12.
  2. Need kohustused, mille täitmist avaldaja siinses kohtuasjas puudutatud isikult nõuab, on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud ajal, mil korteriomand kuulus puudutatud isikule (selle üle asjas vaidlust ei ole). Seega vastutab nende kohustuste täitmise eest põhivõlgnikuna puudutatud isik. Omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks (seda kinnitab ka

seletuskiri, vt lk 75). KK kui korteriomandi uus omanik võib nende kohustuste eest vastutada

§ 43lg 2 järgi käendajana.

Käendaja vastutus on põhivõlgnikuga solidaarne (VÕS § 145 lg 1). Seega võib avaldajal olla õigus esitada puudutatud isiku täitmata kohustuste täitmiseks paralleelselt nõue ka KK kui käendaja vastu. Sellist nõuet ei saa aga esitada siinses kohtumenetluses, kuna ringkonnakohus ei saa lahendada nõuet, mida maakohus pole lahendanud. Seega ei ole alust kaasata KKt siinse tsiviilasja menetlusse. 12.

  1. KK praeguses menetlusetapis menetlusse kaasamiseks ei anna alust ka avaldaja
  2. aprilli
  3. a seisukohas esitatud väited, mille kohaselt KK on korteriomandiga skeemitanud ja peaks vastutama tekkinud olukorra eest. Kui avaldaja hinnangul on tal KK vastu nõudeid, tuleb need esitada eraldiseisvas menetluses, sest uusi nõudeid uute isikute vastu pole võimalik esitada määruskaebemenetluses.
  4. Ringkonnakohus võtab kooskõlas TsMS § 662 lg-ga 3 asja materjalide juurde määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid, s.o Tartu Maakohtu registriosakonna
  5. mail 2022 avaldatud teade puudutatud isiku kustutamishoiatuse kohta (lisa 1), avaldajale raamatupidamist pakkuva PLM Hooldus OÜ juhatuse liikme selgituskiri (lisa 2), äriregistrist võetud
  6. mai
  7. a avaldaja kordusüldkoosolekul osalejate nimekiri (lisa 3). Samuti võtab 10

(22)2-20-14464 kohus asja materjalide juurde avaldaja
  1. aprilli
  2. a menetlusdokumendi lisadena 2–6 esitatud tõendid (video
  3. augustil 2020 kell 14,45 KM saadetud e-kirjast korteriühistu liikmetele;
  4. augustil 2020 kell 14.45 KM saadetud kiri korteriühistu liikmetele; korteriühistu liikmele MJle
  5. augustil 2020 kell 14.45 saabunud e-kiri KMlt; korteriühistu juhatuse kinnitatud Pärnu mnt 82
  6. a majanduskava;
  7. juuni
  8. a korduskoosolekul osalejate nimekiri). Nimetatud tõenditel on asja lahendamisel TsMS § 238 lg 1 järgi tähtsust.
  9. Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata avaldaja
  10. märtsi
  11. e-kirjaga esitatud kinnistusraamatu väljavõtte Pärnu mnt 82-10 korteriomandi (registriosa nr 16676201) kohta ning avaldaja
  12. aprilli
  13. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud
  14. jaanuari
  15. a notariaalse lepingu. Asjaolud, mida avaldaja soovib nende tõenditega tõendada, ei ole siinse asja lahendamisel tähtsust. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut ja/või KKt esitama
  16. mail 2017 sõlmitud võõrandamistehingu leping. Vaidlust ei ole selles, et siinses asjas nõutava võlgnevuse tekkimise ajal kuulus korteriomand puudutatud isikule. Puudutatud isiku vastu siinses asjas esitatud rahalise nõude lahendamist ei mõjuta see, et ta on korteriomandi hiljem võõrandanud. Samuti ei mõjuta siinses asjas esitatud nõude lahendamist see, et avaldaja hinnangul on KK võõrandanud korteriomandi
  17. a-l puudutatud isikule kui n-ö tühjale kehale, eesmärgiga tekitada võlgu, ja keeranud tehingu menetluse ajal jälgede segamiseks tagasi. KK vastu ei ole siinses asjas nõuet esitatud ning seda ei saa menetluse praeguses staadiumis ka enam teha (vt praeguse määruse p 12.3).
  18. Määruskaebuses taotleb puudutatud isik asja arutamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Siinsel juhul ei pea kolleegium kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Seega jätab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
  19. Kohus vaatab korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, läbi hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1). Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega (TsMS § 477 lg 5). Kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7).
  20. Siinses asjas on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu ajavahemiku
  21. a august kuni
  22. a september majandamiskulude võlgnevuse ja viivise tasumise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja majandamiskulude nõude õiguslik alus on

§ 40

lg 1 koos VÕS § 101 p-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 ning viivise nõude puhul

§ 42lg 1 koos VÕS § 113 lgga 1.

Ühistu liikme kohustust osaleda elamu majandamise kulude kandmisel sihtotstarbeliste maksete tegemisega ja tasuda nende maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist täpsustavad ka avaldaja põhikirja p-d 69 ja 71 (I kd, tl 44).

  1. Oma
  2. juuni
  3. a seisukohas määruskaebuse kohta ja
  4. aprilli
  5. a menetlusdokumendis palub avaldaja kohtul selgitada, kas ta saab nõuet menetluses suurendada. Avaldaja tõi välja, et siinses menetluses on avaldaja nõudnud puudutatud isikult põhivõlga ajavahemiku august 2018 kuni september 2020 eest, kuid pärast seda on puudutatud isiku võlg suurenenud. Seisuga
  6. mai 2022 on puudutatud isiku põhivõlg kasvanud 7604,81 euroni ja viivised 1023,23 euroni. Avaldaja avaldas, et kui see on ringkonnakohtu arvates võimalik, soovib ta oma nõuet suurendada. Ringkonnakohus selgitab, et kuna avaldaja sooviks esitada nõudeid varasemaga võrreldes erineva ajavahemiku eest, on nende nõuete aluseks erinevad arved ja seega ka seni esitatuga 11

(22)2-20-14464 võrreldes erinevad asjaolud. Seega kaasneks nõude suurendamisega nii avalduse aluse kui ka eseme muutmine. TsMS § 376 lg-st 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1 tuleneb, et pärast avalduse menetlusse võtmist ja vastaspoolele kättetoimetamist võib avaldaja muuta avalduse eset või alust üksnes vastaspoole või kohtu nõusolekul. TsMS § 376 lg 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Ehkki avaldaja ei ole avalduse muutmise taotlust kohtule esitanud, on kohus avaldaja esile toodu põhjal seisukohal, et siinsel juhul ei võimaldaks menetluses juba esitatud faktiväited ja tõendid lahendada muudetud avaldust eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Avaldaja soov on esitada puudutatud isiku vastu sisuliselt uus nõue. Seega ei annaks kohus avaldajale nõusolekut avalduse soovitud viisil muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka maakohus rikkunud menetlusõigust, kui ei võimaldanud avaldajal nõuet suurendada. Avalduse muutmiseks nõusoleku andmise näol on tegemist diskretsiooniotsusega ja siinsel juhul on maakohus oma
  1. jaanuari
  2. a e-kirjas selgitanud, miks ta ei pidanud põhjendatuks võimaldada avaldajal täiendavate nõuete esitamist samas menetluses. Avaldajal on võimalik esitada oma nõue hilisema perioodi kohta eraldi menetluses.
  3. Menetlusosalised ei vaidle praeguse määruse p-s 3.2 viidatud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need asja lahendamisel TsMS § 652 lg 1 ja § 659 järgi aluseks.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja poolt kohtule esitatud makseteatised (I kd, tl-d 16–40) on võltsimise tunnustega, sest kõigil makseteatistel, mida avaldaja nimetab arveteks, on märge „Viimati laekunud 04.02.2019 84,17“, mh kuupäeva poolest varem väljastatud arvetel. Avaldaja on määruskaebemenetluses selgitanud, et see oli tingitud raamatupidamisprogrammi eripärast, mis makseteatiste uuel väljastamisel (kohtule esitamiseks) genereerib makseteatisele viimati laekunud makse (vt
  5. veebruari
  6. a makse maksekorraldus: I kd, tl 8) kuupäeva (vt avaldaja
  7. juuni
  8. a määruskaebuse vastus, p 21). Avaldaja väiteid kinnitab korteriühistule raamatupidamisteenust osutava PLM Hooldus OÜ juhatuse liikme JM
  9. juuni
  10. a selgitus (II kd, tl-d 164–165). Puudutatud isik ei ole väitnud, et talle tegelikult esitatud makseteatised oleksid olnud erinevalt nendest, mis avaldaja esitas siinses kohtumenetluses (v.a kõnealuse märke osas).
  11. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse (vt Riigikohtu
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13).
  14. Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isikule esitatud arvetel (makseteatistel) on kululiikideks haldustasu, hooldustasu, kindlustus, küte, lifti hooldus, prügivedu, remonditasu, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Maakohtus pidas puudutatud isik lõpuks probleemseks vaid haldustasu, hooldustasu ja remonditasu (vt
  15. aprilli
  16. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:47:43). Puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid seoses muude talle esitatud arvetelt nähtuvate tasudega (s.o küte, lifti hooldus, prügivedu, vee soojendamine, vesi ja kanalisatsioon ning üldelekter), mh ei vaielnud puudutatud isik vastu avaldaja esitatud teenusepakkujate arvetele (vee ja kanalisatsiooni, soojusenergia, elektri, prügiveo ja liftiteenuse kohta, vt I kd, tl-d 71–213) ega selgitustele puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud summade kujunemise kohta (vt avaldaja
  17. detsembri
  18. a menetlusdokumendi p-d 3–7 ja lisad 2–4 (I kd, tl-d 65–70)) ning ei väitnud, et ta pole neid teenuseid saanud (vt
  19. aprilli
  20. a kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:47:43). Vastupidi,
  21. aprilli
  22. a kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ta eeldab, et need arvetel märgitud 12
(22)2-20-14464 kulud, mille kohta avaldaja on esitanud dokumentaalsed tõendid, on õiged (vt samas). Eelnevast tulenevalt pidas maakohus hageja nõuet kindlustuse, kütte, lifti hoolduse, prügiveo, vee soojendamise, vee- ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulude osas õigustatult põhjendatuks (vt maakohtu määruse põhjenduste p 11, millega ringkonnakohus viidatud osas nõustub). Määruskaebuses ei ole puudutatud isik maakohtu määrusele selles osas vastuväiteid esitanud ega maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustanud (v.a osas, milles puudutatud isik tugines talle esitatud arvete (makseteatiste) võimalikule võltsitusele, vt praeguse määruse p 20), vaid märgib ka ise, et avaldaja on osa kuludest tõendanud. Puudutatud isiku seisukohta, et tal on õigus keelduda ka tõendatud kulude tasumisest, kuna avaldaja ei ole täitnud oma kohustusi korteriomandite kaasomandi eseme valitsemise, käsitleb kolleegium praeguse määruse p-s 27. 23. Puudutatud isik vaidlustab määruskaebuses maakohtu järeldust, et korteriühistu on vastu võtnud 2018. a, 2019. a ja 2020. a majanduskavad ning kinnitanud nendega makseteatistes märgitud haldustasu, hooldustasu ja remonditasu suurused.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. Seega juhindus maakohus kõnealuste kindla määraga kulude osas põhimõtteliselt õigesti majanduskavadest (

§ 41). Siiski jäi maakohtul kontrollimata, kas need kavad on kohaselt kehtestatud. Maakohus rikkus Ts

MS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust, kui jättis tuvastamata, kas avaldaja nõude aluseks on kehtivad majanduskavad. Ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada. 24.

§ 41lg 3 sätestab, et majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.

Avaldaja väidab, et

  1. a majanduskava (I kd, tl 11) kehtestati
  2. juuni
  3. a üldkoosolekul (I kd, tld 9–10),
  4. a majanduskava (I kd, tl 15) kehtestati
  5. mai
  6. a üldkoosolekul (I kd, tl-d 12–14) ning
  7. a majanduskava (II kd, tl-d 116–117) kehtestati koosolekut pidamata augustis 2020 toimunud hääletusel, mille tulemused nähtuvad
  8. septembril 2020 koostatud hääletustulemuste protokollist (II kd, tl-d 112–115). Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja esitatud majanduskavad on nimetatud koosolekutel või hääletustel kehtivalt kehtestatud. 24.
  9. Puudutatud isiku hinnangul võivad avaldaja esitatud
  10. a ja
  11. a korteriomanike kordusüldkoosoleku protokollid olla võltsitud: esiteks neist ei nähtu, kes olid need korteriomanikud, kes koosolekutel väidetavalt otsuseid langetasid; teiseks on protokollid vastuolulised, kuna nende päisest nähtuvalt kajastuvad osalejad registreerimislehel ja volikirjades, kuid protokollides pole märget, et neil oleks lisasid. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku väited ei annaks alust järeldada, et protokollid ei ole ehtsad. Sisuliselt viitab puudutatud isik puudustele protokollide vormistamisel. Puudutatud isik ei ole väitnud, et protokolle oleks moonutatud, ega põhistanud avaldaja esitatud dokumentide võltsitust TsMS § 277 lg 1 mõttes. Puudutatud isiku väidetud eksimused (s.o protokollil vajalike lisade või nende kohta märke puudumine) ei annaks alust järeldada, et protokollis viidatud üldkoosolekuid ei ole tegelikult toimunud või protokollist nähtuvaid otsuseid ei ole tehtud. Eelnevat ei ole puudutatud isik ka väitnud. Muu hulgas ei ole puudutatud isik väitnud, et tegelikud hääletamistulemused ja vastu võetud otsused oleksid olnud teistsugused kui protokollides kajastatud. 24.
  12. Puudutatud isik leiab ka seda, et asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et
  13. a ja
  14. a üldkoosolekutel ning
  15. septembri
  16. a hääletusprotokolliga oleks kinnitatud just avaldaja esitatud majanduskavad. Kolleegium puudutatud isiku väidetega ei nõustu. 24.2.
  17. Puudutatud isik leiab, et kuna
  18. a ja
  19. a üldkoosoleku protokollides pole märget, et neil oleks lisasid (sh märget majanduskava kui lisa kohta), ei ole võimalik tuvastada, millised majanduskavad nendel üldkoosolekutel kinnitati. Kolleegium märgib, et see, millised 13

(22)2-20-14464 dokumendid tuleb üldkoosoleku protokollile lisada, tuleneb

§ 20lg 1 kaudu kohalduvast MTÜS § 21 lg-st 6.

Asjaolu, et üldkoosoleku protokollis ei ole eraldi loetelu sellele lisatud dokumentidest, ei anna alust järeldada, et protokollil lisasid ei olnud. 24.2.

  1. Seda, et avaldaja poolt kohtule esitatud
  2. a majanduskava (I kd, tl-d 11 – 11 pöördel) kinnitati
  3. juuni
  4. a kordusüldkoosolekul, kinnitab asjaolu, et majanduskava ülal paremal nurgas on märge „KINNITATUD:
  5. juuni 2018.a Ühistu üldkoosolek“ ning sellel on
  6. juuni
  7. a kordusüldkoosoleku juhatajaks valitud PN omakäeline allkiri. Ehkki dokument on esitatud kohtule ärakirjana, mida TsMS § 273 lg 1 võimaldab, ei ole kohtul alust kahelda ärakirja õigsuses. Ka puudutatud isik ei ole ärakirja õigsust kahtluse alla seadnud ega nõudnud avaldajalt menetluses originaaldokumendi esitamist. Ehkki
  8. a üldkoosoleku protokollil on koosoleku toimumise ajana märgitud
  9. mai 2018 (I kd, tl 9), oli avaldaja ka maakohtu menetluses viidanud sellele, et üldkoosolek, kus
  10. a majanduskava kinnitati, toimus
  11. juunil 2018 (vt avalduse lisade loetelu, lisa 5). Määruskaebuse vastuses selgitas avaldaja, et korteriühistu korraline üldkoosolek toimus
  12. mail 2018, kuid kvoorumi puudumise tõttu ei saanud sellel otsuseid vastu võtta. Korduskoosolek toimus
  13. juunil 2018, kus kehtestati mh
  14. a majanduskava. Inimliku eksimuse tõttu jäi
  15. juuni
  16. a korduskoosoleku protokolli esialgse korralise üldkoosoleku toimumise kuupäev, s.o
  17. mai 2018 (vt avaldaja
  18. juuni
  19. a määruskaebuse vastus, p 24). Kolleegiumi hinnangul on avaldaja selgitus usutav, st
  20. juuni
  21. a üldkoosoleku protokollil märgitud kuupäev
  22. mai 2018 on ilmne ebatäpsus. Selles osas tuleb muuta ka maakohtu määruse põhjendusi, kuna maakohus tuvastas ekslikult, et
  23. a majanduskava kehtestati
  24. mai
  25. a kordusüldkoosolekul (vt maakohtu määruse põhjenduste p 10); tegelikult kehtestati see
  26. juuni
  27. a kordusüldkoosolekul. Kuna avaldaja esitatud
  28. a majanduskava ongi kinnitatud
  29. juunil 2018, on majanduskaval olev kuupäev korrektne. See, et avaldaja esitatud
  30. a majanduskavas ei ole ette nähtud parapettide asendamist, samas kui
  31. mai
  32. a kuupäeva kandvas üldkoosoleku protokollis on otsus, et roostetatud parapetid asendatakse uutega (p 4.1), ei anna alust järeldada, et avaldaja oleks esitanud kohtule vale majanduskava. Puudutatud isik ei ole ka põhjendanud, mis teave tema hinnangul majanduskavast puudu on. Olukorras, kus korteriühistu liikmed ei olnud otsustanud parapettide asendamisega kaasneva kulu suurust, ei olnud üldkoosoleku protokollist nähtuv otsus ka piisavalt detailne selleks, et seda majanduskavva kanda. 24.2.
  33. Seda, et avaldaja poolt kohtule esitatud
  34. a majanduskava (I kd, tl-d 15 – 15 pöördel) kinnitati
  35. mai
  36. a kordusüldkoosolekul, kinnitab asjaolu, et majanduskava ülal paremal nurgas on märge „KINNITATUD: 08 MAI 2019.A.“ ja sellel on
  37. mai
  38. a kordusüldkoosoleku juhatajaks valitud JMi omakäeline allkiri. Ehkki dokument on esitatud kohtule ärakirjana, mida TsMS § 273 lg 1 võimaldab, ei ole kohtul alust kahelda ärakirja õigsuses. Ka puudutatud isik ei ole ärakirja õigsust kahtluse alla seadnud ega nõudnud avaldajalt menetluses originaaldokumendi esitamist. Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et
  39. a majanduskavalt ei nähtu, millisel koosolekul see on kinnitatud.
  40. a majanduskava kinnitamises
  41. mai
  42. a kordusüldkoosolekul ei anna alust kahelda see, et koosoleku protokoll on allkirjastatud digitaalselt, samas kui
  43. a majanduskava on allkirjastatud omakäeliselt. Seadusest (sh MTÜS § 21 lg-st 6 protokolli lisade kohta) ei tulene nõuet, et need dokumendid peaksid olema allkirjastatud samal viisil. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kirjutavad protokollile alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija, kuid sellist nõuet ei ole kehtestatud protokolli lisaks olevate üldkoosolekule esitatud kirjalike ettepanekute ja avalduste kohta. Seega ei pidanud
  44. a majanduskaval olema ka koosoleku protokollija allkirja. 14

(22)2-20-14464 24.2.
  1. Puudutatud isik leiab, et kuna avaldaja maakohtus esitatud
  2. a majanduskaval (II kd, tl-d 116–117) ei ole viiteid selle kinnitamise kohta üldkoosolekul ja see pole allkirjastatud, ei saa seda käsitada tõendina. Avaldaja väitel kehtestati
  3. a majanduskava otsuse vastuvõtmisega üldkoosolekut kokku kutsumata vastavalt

§ 21lg-le 2 ning otsuse vastuvõtmist kinnitab 30.

septembril 2020 koostatud hääletustulemuste protokoll (II kd, tl-d 112–115). Määruskaebemenetluses esitas avaldaja

  1. a majanduskava ka allkirjastatud (juhatuse kinnitatud) kujul (II kd, tl-d 241 – 242 pöördel), kusjuures dokumendil olev allkiri sarnaneb hääletusprotokollil oleva PN allkirjaga (sellele viitab oma
  2. aprilli
  3. a seisukohas ka puudutatud isik), kes äriregistrist nähtuvalt oli ajavahemikul
  4. detsember 2017 –
  5. september 2021 avaldaja juhatuse liige. Puudutatud isik viitas oma
  6. aprilli
  7. a seisukohas, et PN kinnitatud dokument võib olla võltsitud, kuid pole seda põhistanud. Dokumendi võltsitust ei saa järeldada üksnes sellest, et allkirjastatud dokument esitati kohtule pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu allkirjastamata tõendi puudusele. Seda, et
  8. a kohta otsustati vastu võtta just selline majanduskava, nagu nähtus avaldaja maakohtus esitatud (allkirjastamata) dokumendist, kinnitavad ka avaldaja
  9. aprilli
  10. a seisukoha lisad 2–4 (II kd, tl-d 188–247), millest nähtub, et samasugune majanduskava saadeti
  11. augustil 2020 korteriühistu liikmetele hääletamiseks (II kd, tl-d 205 – 206 pöördel, 232 – 233 pöördel). Seega on menetluses leidnud tõendamist, et
  12. a majanduskava võeti vastu avaldaja väidetud kujul.
  13. a majanduskava kinnitamises ei anna alust kahelda ka puudutatud isiku väide, et
  14. septembri
  15. a hääletustulemuste protokolli juures pole osalejate nimekirja ja selles ei ole märgitud vastuvõetud otsuseid.

§ 21

lg 3 kohaselt on otsuse vastuvõtmisel korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata otsus vastu võetud siis, kui selle poolt on antud üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Siinsel juhul ei ole põhikirjaga ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuna

  1. septembri
  2. a hääletustulemuste protokollist nähtuvalt on
  3. a majanduskava kinnitamise poolt antud 61 häält, vastu 6 häält ja erapooletuid hääli on olnud 7, on otsuse poolt antud üle poole antud häältest, mistõttu otsus on vastu võetud. Seejuures on protokollis märgitud nimeliselt need korteriomanikud, kes otsuse poolt hääletasid. 24.
  4. Puudutatud isiku väited ei anna alust tuvastada majanduskavade kehtestamise otsuste tühisust. 24.3.
  5. Ringkonnakohus selgitab, et korteriühistu organi otsus võib seadusest tulenevate aluste esinemisel korral olla tühine või kehtetuks tunnistatav. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. 24.3.
  6. Puudutatud isik tugines maakohtus järgmistele otsuste või neid kajastavate protokollide puudustele: • • avaldaja esitatud koosolekute protokollides on moonutatud hääletamistulemusi ja otsuseid, tegelikult hääletati otsustele vastu ja tehti teistsuguseid otsuseid (puudutatud isiku
  7. mai
  8. a seisukoht, p 8;
  9. märtsi
  10. a seisukoht, p-d 14 ja 15); otsuste poolt ei ole antud piisavat arvu poolthääli (vt samas; puudutatud isiku
  11. novembri
  12. a seisukoht, p 5). Määruskaebemenetluses tugineb puudutatud isik järgmistele puudustele: 15

(22)2-20-14464 •
  1. mai
  2. a ja
  3. mai
  4. a koosolekute protokollid on puudustega, kuna kohtule ei ole esitatud registreerimislehti; •
  5. mai
  6. a ja
  7. mai
  8. a koosolekute juhataja ja protokollija ei ole avaldaja liikmed ega juhatuse liikmed, vaid PLM Hoolduse OÜ esindajad; •
  9. septembri
  10. a hääletustulemuste protokollil puudub osalejate nimekiri ja selles ei ole märgitud ühtegi vastu võetud otsust (vastuolu MTÜS § 21 lg-ga 6); •
  11. a majanduskava on vastuolus üldkoosolekul otsustatuga, kuna protokolli kohaselt otsustati asendada roostetatud parapetid uutega (p 4.1), aga majanduskavas ei ole seda sätestatud; •
  12. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadust: - otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekut kokku kutsumata peab teated välja saatma juhatus (

§ 21

lg 2), kuid siinsel juhul on seda teinud kinnisvarahaldur KM, kes ei ole olnud avaldaja juhatuse liige; - korteriomanikel jäi hääletamiseks aega neli päeva, mis on kolm päeva vähem kui seadusjärgne miinimum (

§ 21

lg 2); - kohtule pole esitatud protokolli lisa 3, s.o 74-lt korteriomanikult laekunud seisukohti, mis seaduse kohaselt on protokolli lahutamatud lisad (

§ 21

lg 5); - protokolli tuleb kanda vastuvõetud otsused (

§ 21lg 4 p 3).

Siinsel juhul ei ole seda tehtud. Protokolli kandmata otsust ei saa lugeda vastuvõetuks; -

  1. septembri
  2. a hääletustulemuste protokollil ei ole KM allkirja, kellele korteriühistu liikmed pidid hääletussedelid saatma; - avaldaja ei ole tõendanud, et allkirjastatud hääletusprotokoll oleks viivitamata saadetud korteriomanikele (

§ 21lg 4).

24.3.

  1. Puudutatud isik ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et avaldaja poolt siinses menetluses esitatud
  2. juuni
  3. a ja
  4. mai
  5. a üldkoosolekute protokollid ja/või
  6. septembri
  7. a hääletustulemuste protokoll oleks intellektuaalselt võltsitud, s.o et protokollide sisu ei vastaks tegelikele hääletustulemustele ja vastu võetud otsustele. Ringkonnakohus on puudutatud isiku sellekohastele väidetele vastanud praeguse määruse p-s 24.
  9. septembri
  10. a hääletustulemuste protokolli usaldusväärsust tõendina ei mõjuta ka see, et avaldaja ei ole esitanud kohtule protokolli lisa 3, s.o korteriomanikelt laekunud seisukohti. 24.3.
  11. Puudutatud isiku etteheited ei annaks TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi alust tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust. Seoses
  12. juuni
  13. a ja
  14. mai
  15. a üldkoosolekutega ei ole puudutatud isik toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt oleks otsuste vastuvõtmisel rikutud oluliselt selleks ettenähtud korda. Seadusest ega ka avaldaja põhikirjast ei tulene, et koosoleku juhataja ja protokollija peavad olema korteriühistu juhatuse liikmed. Võimalikud puudused üldkoosoleku protokolli vormistamisel ei tooks kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Puudutatud isiku viited koosolekul osalenute registreerimislehtede puudumisele ei ole ka sisuliselt põhjendatud, kuna avaldaja esitas määruskaebemenetluses kohtule
  16. juuni
  17. a (II kd, tl-d 248–252) ja
  18. mai
  19. a (II kd, tl-d 157–160) üldkoosolekute registreerimislehed. See, kui
  20. a majanduskava oleks osaliselt vastuolus üldkoosolekul otsustatuga, ei tooks kaasa majanduskava kinnitamise otsuse tühisust, vaid see võiks anda alust otsuse (osaliselt) kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka ise
  21. juuni
  22. a ja
  23. mai
  24. a üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse aluseid. Kuna
  25. juuni
  26. a ja
  27. mai
  28. a koosolekute puhul oli tegemist kordusüldkoosolekutega, ei saanud probleeme olla ka hääletamiseks nõutava kvoorumiga. 16

(22)2-20-14464
  1. septembri
  2. a hääletustulemuste protokollist nähtuvate otsuste vastuvõtmise kehtivust ei mõjuta see, et otsuste eelnõud saatis korteriomanikele korteriühistu kinnisvarahaldur, mitte juhatuse liige. Ehkki

§ 21

lg 2 kohaselt saadab korteriomanikele otsuste eelnõu juhatus, ei tulene seadusest, et juhatus ei võiks delegeerida seda ülesannet haldurile. Eksitav on puudutatud isiku väide, et otsuste vastuvõtmisel rikuti

§ 21

lg-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et otsuste eelnõud saadeti korteriomanikele

  1. augustil 2020 (II kd, tl 188) ning hääletamiseks oli aega kuni
  2. augustini 2020 (II kd, tl 201 (hääletussedel) ja tl 212 (koosoleku teade)), mistõttu korteriomanikele otsustamiseks antud tähtaeg oli 14 päeva. Puudutatud isik on eksitavalt viidanud hääletussedeli allosas olevale ilmsele ebatäpsusele hääletussedelite laiali saatmise ja tagastamise kuupäevade osas. Puudutatud isiku viidatud võimalikud puudused hääletustulemuste protokolli vormistamisel ei tooks kaasa vastu võetud otsuste tühisust. Tehtud etteheited ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Hääletustulemuste protokollis on märgitud iga otsuse kohta poolt antud häälte arv ja ka poolt hääletanud isikud nimeliselt, samuti vastu antud ja erapooletuks jäänud häälte arv, mis võimaldab selgelt tuvastada, millised otsused hääletamise tulemusel vastu võeti.

§ 21

lg 4 kohaselt koostab hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli juhatus ning siinsel juhul ongi hääletusprotokoll allkirjastatud nelja juhatuse liikme poolt. Seadusest ei tulene nõuet, et hääletustulemuste protokolli peab allkirjastama konkreetne isik, kes hääletussedelid korteriomanikele välja saatis ja kelle e-posti aadressile tuli saata täidetud hääletussedelid, mistõttu KM allkirja puudumine hääletustulemuste protokollilt ei ole käsitatav rikkumisena. Hääletamise teel vastu võetud otsuste tühisust ei too kaasa ka puudutatud isiku etteheide, et avaldaja pole tõendanud allkirjastatud hääletusprotokolli viivitamatult korteriomanikele saatmist (

§ 21lg 4). 24.4. Puudutatud isik ei saa nõuda ka vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. 24.4.1. Ts

ÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Osad puudutatud isiku viidatud rikkumised, sh võimalikud häälteenamuse nõuete rikkumised, võivad iseenesest olla aluseks üldkoosoleku või koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlus puudub, et puudutatud isik vaidlusalustel üldkoosolekutel ei osalenud ja 2020. a-l otsuste vastuvõtmisel ei hääletanud, mistõttu ei välista TsÜS § 38 lg 4 teine lause puudutatud isikul otsuste kehtetuks tunnistamise nõudmist. 24.4.2. Siiski on puudutatud isik minetanud õiguse nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist.

§ 29

lg 3 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

  1. a majanduskava kehtestati
  2. juuni
  3. a kordusüldkoosolekul,
  4. a majanduskava
  5. mai
  6. a kordusüldkoosolekul ja
  7. a majanduskava vastuvõtmine kinnitati
  8. septembri
  9. a hääletustulemuste protokolliga. Puudutatud isik ei ole väitnud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et puudutatud isik või mõni teine korteriühistu liige oleks nendel üldkoosolekutel või koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuseid varem kohtus vaidlustanud. Olukorras, kus otsuseid tähtaegselt ei vaidlustatud, on need kehtivad ja kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 24.
  10. Eelnevat arvestades on maakohus lõppastmes põhjendatult leidnud, et avaldaja korteriomanike
  11. a kordusüldkoosolekul on kehtestatud avaldaja esitatud
  12. a majanduskava,
  13. mai
  14. a kordusüldkoosolekul on kehtestatud avaldaja esitatud
  15. a majanduskava ja koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsusega on kehtestatud avaldaja esitatud
  16. a majanduskava. Nimetatud majanduskavade kehtestamise otsused on kehtivad. 17

(22)2-20-14464
  1. Seoses majanduskavadega kehtestatud haldustasu, hooldustasu ja remonditasu suurusega tuvastas maakohus vaidlustatud määruse p-des 12–13 järgnevad asjaolud: • • •
  2. a-l on kinnitatud: - haldusteenuse kogukuluks 9293,12 eurot, s.o 0,09952 eurot/m2, ning puudutatud isikule on arvestatud
  3. a-l haldustasu iga kuu 7,93 eurot (79,7 × 0,09952); - hooldustasu kogukuluks 13 469,04 eurot, s.o 0,14423 eurot/m2, ning puudutatud isikule on arvestatud
  4. a-l hooldustasu iga kuu 11,50 eurot (79,7 × 0,14423); - remondifondi kogukuluks 45 004,00 eurot, s.o 0,48192 eurot/m2, ning puudutatud isikule on arvestatud
  5. a-l remonditasu iga kuu 38,41 eurot (79,7 × 0,48192);
  6. a-l on need kulud olnud samas summas, s.o haldustasu 7,93 eurot, hooldustasu 11,50 eurot ja remonditasu 38,41 eurot;
  7. a-l on muutunud haldustasu ja hooldustasu suurused, mistõttu kulud olid järgmised: haldustasu 16,74 eurot (79,7 × 0,21000), hooldustasu 17,53 eurot (79,7 × 0,22000) ja remonditasu endiselt 38,41 eurot. Ringkonnakohus täpsustab eelneva osas maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga. Asja materjalidest nähtuvalt kehtestati
  8. a majanduskavaga haldustasu suuruseks alates oktoobrist 2019 0,16701 eurot/m2 (I kd, tl 15). Avaldaja esitatud arvetest nähtuvalt arvestati puudutatud isikule
  9. a oktoobris, novembris ja detsembris haldustasu 13,31 eurot (s.o 79,7 × 0,16700) (I kd, tl-d 30–32). Samas summas on haldustasu arvestatud ka jaanuarist juulini 2020 (I kd, tl-d 33–39). Vastavalt augustis 2020 toimunud hääletamisel vastu võetud
  10. a majanduskavale on haldustasu ja hooldustasu arvestatud alles septembris esitatud arvel (I kd, tl 40). Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Korrigeeritud ebatäpsused maakohtu määruse põhjendustes ei mõjutanud asja lahendust, kuna maakohus on puudutatud isikult välja mõistetud summa suuruse osas lähtunud avaldaja nõudest, mis lähtub avaldaja esitatud arvetest. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid, sh määruskaebuses avaldaja nõutud haldustasu, hooldustasu ja remondifondi maksete arvutuskäigule ega konkreetsetele arvetelt (makseteatistelt) nähtuvate summade suurusele.
  11. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku etteheide, et avaldaja ei ole esitanud tõendeid (arveid) haldusteenuse, hooldusteenuse ja remondi tegeliku kulu kohta. 26.1.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Ka avaldaja põhikirja p 69 kohaselt võtavad ühistu liikmed elamu majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tasumisega (I kd, tl 44). Siinsel juhul olid haldusteenuse, hooldusteenuse ja remondifondi tehtavate maksete (vt

§ 41lg 1 p 4) suurused kehtestatud 2018.

a,

  1. a ja
  2. a majanduskavadega ning kooskõlas

§ 40lg-ga 1 lähtus maksete suurus kaasomandi osa suurusest.

Kõnealused kulud ei sõltunud korteriomaniku tegelikust tarbimisest ning avaldaja põhikirjaga ei olnud ette nähtud nende kohustuste korteriühistu liikmete vahel jaotamiseks erinevat alust võrreldes

§ 40lg-ga 1 (s.o pindalapõhise arvestusega).

Avaldaja põhikirja (I kd, tl-d 41 – 44 pöördel) kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimisorganite otsuseid ja tasuma sihtotstarbelisi makseid (p 23), mis hõlmavad mh elamu majandamiseks, hooldamiseks, remondiks ja elamu territooriumi korrashoiuks vajalikke makseid ning mille suurus määratakse kindlaks ühistu üldkoosoleku otsustega (p 28). 26.2. Puudutatud isiku viidatud Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 ei tulene, et avaldaja oleks pidanud tõendama haldus- ja hooldusteenusele ning remondile tegelikult kantud kulusid, esitades sellekohased arved. Selles lahendis on Riigikohus märkinud, et korteriühistu 18

(22)2-20-14464 saab majandamiskulude suurust tõendada nt korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus (vt viidatud Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus, p 14). Siinsel juhul olid haldusteenuse ja hooldusteenuse tasu ning remondifondi maksete suurus majanduskavaga kindlaks määratud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et tema korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindala on 79,9 m2 ja see moodustab 797/77 820 mõttelist osa kinnistust (see nähtub ka kinnistusregistri väljavõttest (I kd, tl 6)), millest on lähtutud puudutatud isikule langeva majandamiskulu suuruse arvutamisel. Samuti ei ole puudutatud isik toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt oleks temalt kõnealuste kulude kandmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 40lg 3).

  1. Puudutatud isiku kohustust tasuda majandamiskulusid ei mõjuta tema etteheited avaldaja tegevusele, mille kohaselt avaldaja on jätnud
  2. a majanduskava osaliselt täitmata, kuna ei täitnud remondiplaani täies mahus; rikkunud
  3. a majanduskava, kulutades remondiks rohkem kui sel aastal majanduskavaga ette nähtud ja jättes ülekulu selgitamata ja tõendamata; jätnud tellijana tagamata selle, et tehtud remonttööd oleks nõuetekohased, või puudustega tööd vastu võtmata. Need etteheited ei mõjuta puudutatud isiku seadusest (

§ 40

), põhikirjast (p 23) ja korteriomanike otsustest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Kui korteriühistu juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, jättes täitmata korteriomanike otsused korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise, sh remondi osas (vt

§ 34

lg 1), ning sellega on tekitatud korteriühistule kahju, võib korteriühistul olla nõudeid juhatuse liikmete vastu (vt ka avaldaja põhikirja p 50). Teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada avaldaja kui teenuse tellija (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-61-14, p 25).
  3. Määruskaebuses ei ole puudutatud isik esitanud vastuväiteid maakohtu määrusele osas, millega maakohus rahuldas avaldaja viivisenõude. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avaldaja viivisenõude põhjendatult rahuldanud, kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS 654 lg 6 ja § 659). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Arvestades, et maakohus rahuldas avalduse täielikult, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi põhjendatult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku väide, et kohtusse pöördumise põhjustas avaldaja ise sellega, et ei esitanud makseteatistes toodud summade kontrollimiseks vajalikke dokumente, ei ole põhjendatud. Puudutatud isik jätkas avaldusele vastu vaidlemist ning pole avaldaja nõuet (sh osaliselt) täitnud ka pärast avaldaja poolt kohtumenetluses lisadokumentide esitamist (sh kütte, lifti hoolduse, prügiveo, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni ning üldelektri kulude suuruse kohta), mistõttu pole alust arvata, et nende dokumentide varasem esitamine oleks aidanud kohtumenetlust vältida. Samuti ei õigusta menetluskulude erinevat jaotust TsMS § 169 lg 1 alusel asjaolu, et avaldaja esitas
  5. septembri
  6. a hääletusprotokolli kohtule alles
  7. märtsil
  8. Avaldaja ei esitanud seda tõendit hilinenult ning tõendi esitamine
  9. märtsil 2022 ei tinginud siinses asjas menetluse viibimist.
  10. Puudutatud isik vaidlustab avaldaja maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist, leides, et maakohus ei arvestanud sellega, et välja mõistetud menetluskulu on avaldaja põhinõudest suurem (u 3000 euro võrra), avaldaja on korranud erinevates menetlusdokumentides samu seisukohti ning puudutatud isiku õiguseellase ja avaldaja vahel varem toimunud sarnases vaidluses mõisteti avaldajalt puudutatud isiku õiguseellase kasuks 19

(22)2-20-14464 välja õigusabikulud 390 eurot. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. 30.
  1. Maakohus on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnanud, võttes seejuures arvesse esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh neis esitatud korduvaid väiteid. Puudutatud isik ei ole välja toonud, millise menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ta ei nõustu ja miks. Puudutatud isiku üldsõnalise väite alusel ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. 30.
  2. Kindlaks määratud menetluskulude põhjendamatut suurust ei saa järeldada sellest, et menetluskulud ületavad avalduses nõutud võlgnevuse summat. Riigikohus on
  3. aprilli
  4. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud oma varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (p 19; vt ka Riigikohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 13). Maakohus on avaldaja lepingulise esindaja konkreetsete toimingute ja nende ajakulu ning õigusabiteenuse hinna põhjendatust siinses menetluses hinnanud, arvestades seejuures asja keerukust. Ehkki asi lahendati hagita menetluses, oli vaidlus oma olemuselt sarnane hagimenetluses lahendatavate asjadega, mistõttu üksnes asja menetlusliik ei õigusta siinsel juhul hüvitatavate menetluskulude vähendamist. 30.
  7. Lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata konkreetse menetluse puhul, lähtudes seejuures menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku tegelikult kantud kuludest. Seetõttu ei ole tähtsust puudutatud isiku viidatud asjaolul, et teises menetluses mõisteti avaldajalt puudutatud isiku õiguseellase kasuks välja väiksemad õigusabikulud.
  8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi puudutatud isiku kanda, v.a avaldajal KK menetlusse kaasamise ja tõendite kogumise taotluste esitamisega seoses tekkinud kulud, mis tuleb jätta nende taotluste rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 169 lg 3 järgi avaldaja enda kanda. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kui avaldaja oleks esitanud
  9. aprilli
  10. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid varem, oleks menetluskulud jäänud osaliselt tekkimata, mistõttu sellega tuleks arvestada menetluskulude jaotamisel. Puudutatud isik on jätkanud avaldusele vastu vaidlemist ka pärast avaldaja tõendite esitamist. TsMS § 662 lg 3 kohaselt on määruskaebemenetluses uute tõendite esitamine lubatud ja ükski avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend ei olnud selline, mis oleks mõjutanud põhimõtteliselt asja lahendust.
  11. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 32.
  12. Avaldaja esitas
  13. aprillil 2024 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista puudutatud isikult enda kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 3901,78 eurot (koos käibemaksuga). 32.1.
  14. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 20,95 t järgmiste toimingutega: - Harju Maakohtu
  15. mai
  16. a määruse analüüs – 0,9 t; puudutatud isiku poolt Harju Maakohtu
  17. mai
  18. a määrusele esitatud määruskaebuse analüüs – 1,9 t; 20
(22)2-20-14464 - - - arutelu kliendiga seonduvalt puudutatud isiku määruskaebuses esitatud asjaoludega – 0,6 t; kohtupraktika analüüs – 0,55 t; maakohtu
  1. aprilli
  2. a istungi protokolliga tutvumine,
  3. juuni
  4. a kirjaliku vastuse koostamine puudutatud isiku määruskaebusele – 6,5 t;
  5. juunil 2022 määruskaebusele esitatud vastuse lisade komplekteerimine, kliendilt selgituste küsimine kohtule esitatud arvetel sisaldunud viimase maksekuupäeva kohta – 0,8 t;
  6. märtsi
  7. a kohtunõudega tutvumine – 0,2 t; arutelu juhatusega pärast kinnistusraamatu väljavõttega tutvumist, mille kohaselt muutus kinnistusraamatu järgne Pärnu mnt 82-10 korteriomandi omanik ja uueks omanikuks sai
  8. jaanuari
  9. a kinnistamisavalduse järgselt
  10. jaanuaril 2023 KK – 1,8 t; äriregistrist ja erinevatest andmebaasidest andmete hankimine puudutatud isiku kohta – 0,8 t;
  11. märtsi
  12. a taotluse koostamine kohtule (taotlus abi saamiseks dokumentide väljanõudmisel, taotlus KK kaasamiseks menetlusse) – 0,8 t;
  13. märtsi
  14. a kohtu seisukohaga (vastus avaldaja
  15. märtsi
  16. a taotlusele) tutvumine ja arutelu kliendiga – 0,3 t; päringute koostamine ja suhtlemine kinnistusosakonnaga, et saada
  17. jaanuari
  18. a leping, millega muutus Pärnu mnt 82-10 korteriomandi omanik – 2,1 t;
  19. aprillil 2024 kohtule seisukoha, tõendite ja taotluse esitamine, kooskõlastamine kliendiga – 2,8 t; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,9 t. 32.1.
  20. Avaldajale on osutatud õigusteenust tunnitasuga 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot) 11,25 t ehk koos käibemaksuga 1890 eurot (11,25 × 168) ning tunnitasuga 170 eurot (koos käibemaksuga 207,40 eurot) 9,7 t ehk koos käibemaksuga 2011,78 eurot (9,7 × 207,4). Kokku on tasutud õigusteenuse eest ringkonnakohtus 3901,78 eurot. Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. 32.
  21. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele
  22. aprillil 2024 esitatud seisukohas vastu. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja õigusabikulud ülemäära suured, seda nii ajakulu kui ka tunnitasu osas. Tegemist on võrdlemisi lihtsa kohtuasjaga, mille puhul taoline menetluskulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et hagita menetluses tuleks menetluskulud üldjuhul välja mõista väiksemas ulatuses, võttes mh arvesse kohtu suuremat rolli hagita asjade lahendamisel (uurimisprintsiip), mistõttu esineb väiksem vajadus professionaalse õigusabi järele. Samuti arvestatakse asjaolu, et hagita menetluses lahendatavad asjad ei ole keerulised õigusvaidlused. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada mh asja olemust ja hinda. Mõistlikuks ei saa pidada asja endaga võrreldes ebaproportsionaalsete esindajakulude väljamõistmist. 32.
  23. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. 32.3.
  24. Avaldaja lepingulise esindaja toimingud ajavahemikul
  25. mai 2022 kuni
  26. juuni 2022 (kokku 11,25 t) on seotud puudutatud isiku määruskaebusele vastamisega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu määruse mahtu (6,5 lk), puudutatud isiku määruskaebuse sisu ja mahtu (4,5 lk) ning avaldaja
  27. juuni
  28. a vastuse sisu ja mahtu (8,5 lk, millest vastuväited määruskaebusele u 3,5 lk), on määruskaebuse vastuse koostamise, sh selleks vajaliku eeltöö (sh maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine, arutelu kliendiga), ja vastuse koos lisadega kohtule esitamise põhjendatud ajakulu kokku 7 t. 21
(22)2-20-14464 32.3.2. Põhjendatud on 11. märtsi 2024. a kohtunõudega tutvumise ajakulu 0,2 t. 1. aprilli 2024. a seisukoha esitamise ajakulu on põhjendatud pooles ulatuses, s.o 1,4 t osas, kuna umbes pooles ulatuses puudutab menetlusdokument taotlusi, millega seotud avaldaja kulud jäid menetluskulude jaotusest tulenevalt avaldaja enda kanda. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on menetluses tehtud toimingute mahtu arvestades 0,5 t. 32.3.3. Avaldaja lepingulise esindaja kulud seoses kohtule 18. märtsi 2024. a taotluste koostamisega dokumentide väljanõudmiseks ja KK menetlusse kaasamiseks (0,8
  1. t)ning kohtu 19. märtsi 2024. a seisukohaga tutvumisega ja kliendiga arutamisega (0,3
  2. t)jäävad menetluskulude jaotusest lähtuvalt avaldaja enda kanda. Osas, milles avaldaja lepingulise esindaja 18. märtsi 2024. a e-kiri sisaldas avaldajale määratud menetlustähtaja pikendamise taotlust ja kohtu 19. märtsi 2024. a e-kiri sisaldas selle rahuldamise määrust, ei ole põhjendatud jätta avaldajast endast tingitud taotlusega seoses tekkinud kulusid puudutatud isiku kanda. 32.3.4. Muud toimingud (s.o arutelu juhatusega pärast kinnistusraamatu väljavõttega tutvumist 1,8 t; äriregistrist ja erinevatest andmebaasidest andmete hankimine puudutatud isiku kohta 0,8 t; päringute koostamine ja suhtlemine kinnistusosakonnaga 2,1
  3. t)ei olnud siinses menetluses põhjendatud ja vajalikud. Andmete kogumine ja kohtule esitamine selle kohta, et puudutatud isik on määruskaebemenetluse ajal korteriomandi võõrandanud KKle, ei omanud siinses menetluses tähtsust, mistõttu ei ole need kulud siinse tsiviilasjaga seotud ja pole põhjendatud nende jätmine puudutatud isiku kanda. Samuti seonduvad need andmed taotlustega, millega seotud kulud jäid avaldaja enda kanda. Lisaks ei ole avaldaja pärast määruskaebusele vastamist esitanud kohtule äriregistrist või muudest andmebaasidest hangitud andmeid puudutatud isiku kohta. 32.3.5. Eelnevat arvestades on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses põhjendatud kokku 9,1 t (7 + 0,2 + 1,4 + 0,5) ulatuses. 32.4. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurusega seonduvat mõistab ringkonnakohus selliselt, et kuni 27. juuni 2022. a menetlustoiminguni oli lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ja alates 11. märtsi 2024. a toimingust 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et sellised tunnitasu määrad on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastavad kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määradele, arvestades ka viimastel aastatel toimunud üldist hinnatõusu. 32.5. Eelnevat arvestades on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tasu kokku 1337 eurot (140 × 7 + 170 × 2,1), millele lisandub käibemaks. Enne 1. jaanuari 2024 tehtud toimingute puhul on käibemaks 196 eurot (140 × 7 × 0,2) ja pärast seda kuupäeva tehtud toimingute puhul 78,54 eurot (170 × 2,1 × 0,22). Koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) on avaldajale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suurus 1611,54 eurot (1337 + 196 + 78,54). 32.6. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 33. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.