Obsah (15)

§ 344§ 345§ 424§ 64§ 73§ 78§ 49§ 329§ 50§ 66§ 16§ 14§ 15§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 20. november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11130 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja

§ 344

lg 1, § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav M M-D, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood xxxx, elukoht Xxxx; xxxx; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata § 345 lg 1 ja Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 Tunnistada M M-D süüdi

§ 344lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada M M-D süüdi

§ 345lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada M M-D süüdi

§ 424

järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui M M-D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 20.11.2017.

§ 49

alusel kohaldada M M-Di suhtes lisakaristusena xxxx töötamise keeldu 1 (üheks) aastaks. 1-aastane lisakaristuse kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse täitmata jätmine on kuriteona karistatav

§ 329

järgi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta M M-Dilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on M M-D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile ASITÕENDID Asitõendid – 3 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M M-Dilt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsjate sõidukulud kokku 657 (kuussada viiskümmend seitse) eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M M-Dilt menetluskuluna määratud kaitsjate tasu kokku summas 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada M M-Dil tasuda menetluskulud kokku 1473 (üks tuhat nelisada seitsekümmend kolm) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 122,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700076098 ning selgitusega: „M M-D, 1-16-11130, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 11.12.

1. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.
2. SÜÜDISTUS M M-Di süüdistatakse selles, et tema sõlmis lepingu R M, esindamaks viimast kaebuse esitamisel Xxxxs. M. M-D sai kaebuse koostamise eest R. M õelt M S töö teostamise eest 2 kokkuleppeliselt 300 eurot. Ajavahemikus 03.11.-29.12.2015, tuvastamata kohas võltsis M. M-D, eesmärgiga tõendada R. Mle töö nõuetekohast teostamist ja vabaneda R. Mle ja tema õele makstud raha tagastamisest ja nõuetekohase avalduse koostamisest, Xxxx vastuskirja viitenumbriga xxxx. M. M-D kasutas kirjale vastamiseks Xxxx blanketti, millel oli õigussekretär P R allkiri ning võltsis kirja sisu kirjutades vastuseks: „Teie avalduse põhjal ei tuvastatud konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumist ja sellest tulenevalt Teie kaebust läbi ei vaadata. Saadetud dokumente ja kirju ei säilitata“. Nimetatud vastuskirja ei ole Xxxx kunagi välja saatnud. Seega M M-D, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse M M-Di selles, et tema kasutas teadvalt enda poolt ajavahemikul 03.11.29.12.2015 võltsitud Xxxx vastuskirja viitenumbriga xxxx, esitades vastuskirja e-kirja teel 29.12.2015 R M õele M S, et tõendada pöördumist R. M nimelt Xxxxsse ja jätta mulje kokkulepitud töö nõuetekohasest teostamisest, eesmärgiga vabaneda M S poolt töö eest makstud 300 euro tagasimaksmise kohustusest ja nõuetele vastava avalduse koostamisest. Seega M M-D, kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse M M-Di selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 09.01.2017 kella 13.02 ajal xxxx. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõtes alkoholisisalduseks 1,16 mg/l kohta. M M-D loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega M M-D, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime kvalifitseeritava kuriteo.

§ 424järgi KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. 2. M M-D on kohtu alla antud

§ 344lg 1, § 345 lg 1 ja § 424 järgi esitatud süüdistustes.

3. M M-Di süüdistatakse vastavalt

§ 344

lg 1 järgi selles, et tema sõlmis lepingu R M, esindamaks viimast kaebuse esitamisel Xxxxs. Süüdistuse teksti kohaselt sai M M-D kaebuse koostamise eest R M õelt M S töö teostamise eest kokkuleppeliselt 300 eurot. Ajavahemikus 03.11.-29.12.2015, tuvastamata kohas võltsis M M-D, eesmärgiga tõendada R Mle töö nõuetekohast teostamist ja vabaneda R Mle ja tema õele makstud raha tagastamisest ja nõuetekohase avalduse koostamisest, Xxxx vastuskirja viitenumbriga xxxx. M M-D kasutas kirjale vastamiseks Xxxx blanketti, millel oli õigussekretär P R allkiri ning võltsis kirja sisu kirjutades vastuseks: „M M-D avalduse põhjal ei tuvastatud konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumist ja sellest tulenevalt M M-Di kaebust läbi ei vaadata. Saadetud dokumente ja kirju ei 3 säilitata“. Nimetatud vastuskirja ei ole Xxxx kunagi välja saatnud. Seega pani M M-D, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Prokurör taotles istungil teha parandus võltsimist puudutavasse süüdistuse teksti. Süüdistusesse oli pandud tsitaadina käsitletav lõik, mille võltsimist M. M-Dile ette heidetakse, tegelikult avalduse teksti vaadates puuduvad selles lõigus nimed, vaid on viidatud sõnale Teie, prokurör palus lugeda õigeks jutumärkide vahel olevas tekstis M. M-Di nime asemel sõna Teie.
2. KrMS § 268 lg 2 reguleerib süüdistuse muutmist. KrMS § 268 lg 3 kohaselt süüdistuse muutmine KrMS § 268 lg 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetakse süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaoluid või kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistusest osaline loobumine. Kohtu hinnangul ei ole prokurör taotlenud süüdistuse muutmist, vaid tegemist on prokuröripoolse faktilise väite parandamisega süüdistuses ja kohtul ei ole alust sellise muudatuse tegemisest keelduda. Kohus leiab, et süüdistuse parandamine on põhjendatud ja süüdistuses tuleb õigeks lugeda jutumärkide vahel olevas tekstis M. M-Di nime asemel sõna Teie.
3. M M-Di süüdistus kõlab järgnevalt: M M-Di süüdistatakse selles, et tema sõlmis lepingu R M, esindamaks viimast kaebuse esitamisel Xxxxs. M M-D sai kaebuse koostamise eest R M õelt M S töö teostamise eest kokkuleppeliselt 300 eurot. Ajavahemikus 03.11.-29.12.2015, tuvastamata kohas võltsis M M-D, eesmärgiga tõendada R Mle töö nõuetekohast teostamist ja vabaneda R Mle ja tema õele makstud raha tagastamisest ja nõuetekohase avalduse koostamisest, Xxxx vastuskirja viitenumbriga xxxx. M M-D kasutas kirjale vastamiseks Xxxx blanketti, millel oli õigussekretär P R allkiri ning võltsis kirja sisu kirjutades vastuseks: „Teie avalduse põhjal ei tuvastatud konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumist ja sellest tulenevalt Teie kaebust läbi ei vaadata. Saadetud dokumente ja kirju ei säilitata“. Nimetatud vastuskirja ei ole Xxxx kunagi välja saatnud. Seega pani M M-D, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. M M-D on kahel juhul pannud toime avaliku usalduse vastase süüteo, kus kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus.
2. Kohus loeb süüdistuse

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi tõendatuks kannatanu R M ütlustega, FIE M M-Di arvega nr xxxx, 26.08.2015, sama arve tasumist tõendavate maksekorraldustega, kinnipeetava R M kirjavahetuse kaardiga, M S poolt menetlejale edastatud süüdistatava kirjaga, viimase ja süüdistatava suhtlusvõrgustiku kirjavahetusega, päringuga Välisministeeriumile ja Välisministeeriumi päringule saadud vastusega, sh Xxxx vastuskirjaga viitenumbriga xxxx. 9.

§ 344

lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Samas sõnastuses kehtis kõnealune paragrahv ka

1. aastal. Võltsimine võib olla nii materiaalne kui ka intellektuaalne. Antud juhul heidetakse süüdistatavatele ette materiaalset võltsimist.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kannatanu R M ja süüdistatav M M-D leppisid kokku, et süüdistatav esindab teda Xxxxsse avalduse esitamisel, st koostab R M nimel avalduse EIK-le esitamiseks ning kannatanu või tema õde tasub talle selle eest 300 eurot. 4
3. Nii on kannatanu R M andnud kohtus ütlusi (I kd, tl 75-80), et tema sai ta
4. aastal õe kaudu kontakti õe tuttava juristi M M-Diga ja ta palus, et süüdistatav koostaks kannatanu nimel Xxxxsse pöördumiseks avalduse. Pooled leppisid kokku, et süüdistatav koostab kannatanu nimel EIK-le avalduse ning avalduse koostamise eest maksab kannatanu talle 300 eurot.
5. FIE M M-Di poolt on kliendile M Sle 26.08.2015 esitatud arve nr xxxx (II kd, tl 30) dokumentidega tutvumise ja kaebuse koostamise eest R M nimel summas 300 eurot.
6. Kohus peab vajalikuks märkida, et FIE M M-D (registrikood xxxx) on äriregistrisse kantud 21.12.
7. FIE M M (registrikood xxxx), mis loodi xxxx, kustutati äriregistrist 04.11.
8. Seega ei eksisteerinud M M-Di poolt 26.08.2015 M Sle arve nr xxxx esitamisel ajal FIE M M-Di. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on süüdistatav esitanud juriidiliste teenuste osutamise eest arve füüsilisest isikust ettevõtjana, kui kirjavahetus ja avalduse koostamine on toimunud juriidilise isikuna OÜ Xxxx.
9. Kohtule esitatud maksekorraldusest (II kd, lk 12-14) nähtub, et 24.09.2015, 10.10.2015 ja 02.11.2015 on M M, S T ja M S arveldusarvetelt kantud M M-Di arveldusarvele vastavalt 50 eurot, 100 eurot ja 150 eurot, kokku 300 eurot selgitusega „R M“.
10. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud, et ta pöördus süüdistatava poole oma õe M S vahendusel, et süüdistatav koostaks tema nimel Xxxxle avalduse ning süüdistatava poolt arve esitamine tõendab, et süüdistatav koostas kannatanu nimel Xxxxle kaebuse ja võttis nimetatud toimingu eest tasu 300 eurot. Samuti on maksekorraldustega tõendatud, et süüdistatavale maksti avalduse koostamise eest kokkulepitud tasu 300 eurot, mis kanti tema isiklikule arveldusarvele kolmes osas. Kinnipeetava kirjavahetuse kaardilt (II kd, tl 16-18) nähtub samuti, et kinnipeetav R M on olnud perioodil juuni 2015 kuni november 2015 kirjavahetuses Xxxxga.
11. Kannatanu sõnade kohaselt eeldas ta, et süüdistatav saadab avalduse EIK-le ja koopia talle, kuid süüdistatav seda ei teinud. Järgmisena tuli talle vastus läbi õe, et EIK ei võtnud avaldust menetlusse. Õe sõnade kohaselt ei tohtinud ta süüdistatava poolt skaneeritud ja eposti teel saadetud vastust vennale näidata, vaid pidi vastuse suuliselt edasi ütlema. Kui kannatanu õelt vastuse lõpuks kätte sai, oli talle koheselt selge, et tegemist on võltsitud dokumendiga, kuna enda sõnul on ta vähemalt 7 korda pöördunud ise Xxxxsse ja ta teab täpselt, millise vormi ja sisuga sealt vastused tulevad ning temale esitatud dokument ei olnud õige. Seekord pöördus ta enda sõnul juristi poole just seetõttu, et juriidiliste teadmistega isik koostaks esimesel korral nõuetele vastava dokumendi, mis EIK ka menetlusse võtaks.
12. Välisministeeriumi päringule saadud vastusega (II kd, tl 19-24) saatis EIK’i töötaja T S koopia kirjast, mille EIK saatis R M esindajale asjas nr xxxx ning kinnitab, et teisi kirju EIK saatnud ei ole.
13. Süüdistatava poolt kohtule esitatud suhtlusvõrgustiku kirjavahetusest tema ja kannatanu õe M S vahel (II kd, tl 24a) nähtub raha maksmisega seonduvat ja süüdistatava kinnitus kannatanu õele selle kohta, et Xxxxst tuli vastus, et kaebust ei võeta menetlusse, kuna ühtegi õigust ei ole rikutud. 5
14. M S poolt menetleja edastatud kirjast, mille süüdistatav talle saatis (II kd, tl 25) nähtub, et süüdistatav edastas kannatanu õe e-posti aadressile 29.12.2015 Xxxxlt tulnud vastuse skaneeritult koos ümbrikuga ja selgitas, et tal on skanneril plekid peal, mistõttu jäi ka skaneeritud dokument plekiline, viltu ja oli teiste paberite vahel kortsu läinud. Samuti kirjutas süüdistatav kannatanu õele, et ta vennale skaneeritud dokumente ei saadaks, vaid loeks telefoni teel ette.
15. Süüdistatava ütluste kohaselt pöördus tema poole kannatanu õde M S, et ta koostaks R M nimel kaebuse Xxxxle. Kaebuse koopiat ei saanud M M Sle, kuna viimane seda ei küsinud. Tunnistab, et koostas kaebuse ja edastas Xxxxle, kuid unustas lisada nõuetelevastava volikirja. Sellist kaebust, mis toimikus (II kd, tl 23-24) on, süüdistatav varem näinud ei ole ning enda sõnade kohaselt sai ta EIK-lt täpselt sellise vastuse nagu ta ka kannatanu õele edastas (II kd, tl 15, 26-28). Originaaldokumente tal alles ei ole, kuna arvas, et neid enam vaja ei lähe ja hävitas dokumendid. Esitatud kaebusest koopiat samuti ei ole, kuna tal olid juba väljaprinditud blanketid, mida täitis käsikirjaliselt ning saatis ainsa eksemplari posti teel Xxxxle.
16. M M-Di poolt 10.10.2016 menetlejale K H saadetud materjalidest (II k tl 32-37) nähtub, et kannatanu pöördus 27.12.2015 kirjaga süüdistatava poole sooviga saada EIK-st tulnud vastuse koopiat, kuna temal on tekkind kahtlus selles, kas süüdistatav üldse EIK-le kaebuse esitas ning sellisel juhul soovis tagasi saada süüdistatavale makstud 300 eurot kaebuse koostamise eest. Süüdistatava poolt 29.12.2015 kannatanule edastatud kirjas kinnitab süüdistatav, et kannatanu poolt on allkirjastatud ainult üldvolikiri, mis ei ole tehtud kaebuse koostamiseks Xxxxle ning kuna kaebuse koostamise eest tasus kannatanu õde, siis ei saada süüdistatav kannatanule dokumente, kinnitades, et on kaebuse kannatanu õele juba edastanud.
17. Kohtule esitatud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem K P ja Välisministeeriumi Juriidilise osakonna valitsuse esindaja Xxxxs M Ki kirjavahetusest (II kd, tl 19-22) nähtub, et Xxxxst saadeti 03.11.2015 R M esindajale asjas xxxx välja kiri, milles on kohus kaebuse tunnistanud vastuvõetamatuks, kuid teiste põhjendustega kui süüdistatava poolt kannatanu õele esitatud vastuses.
18. Xxxxst on 03.11.2015 viitenumbriga xxxx saadetud M M nimele Xxxx aadressile kiri (koopia II kd, tl 23-24), milles on vastatud kohtu kantseleisse saabunud 26.10.2015 avaldusele R M nimel ning mille kohaselt ei vasta esitatud avaldus kohtureeglite reegli 47 nõuetele, mistõttu tuleb konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja jooksul esitada uus nõuetele vastav avaldus, mis sisaldab lisadena kõiki vajalikke dokumente. Kirjale on alla kirjutanud õigussekretär P R.
19. Kohtule esitatud kiri, mille süüdistatav kannatanu õele M Sle edastas (II kd, tl 15), on Xxxxst viitenumbriga xxxx saadetud M M nimele Xxxx aadressile ning selles on tuvastatud, et kohtu kantseleisse saabunud 26.10.2015 R M nimel avalduse põhjal ei tuvastatud konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumist ja sellest tulenevalt esitatud kaebust läbi ei vaadata. Kirjale on alla kirjutanud õigussekretär P R.
20. Xxxx kohtureegli reegli 47 lg 1 p c sätestab, et kaebuses peab muuhulgas sisalduma avalduse vormi volituse osas peab olema ka esindaja originaalallkiri tõendamaks, et ta on nõus kaebajat esindama. Kui esitatud avaldus ei vasta kohtureeglite reegli 47 nõuetele, jäetakse esitatud kaebus läbi vaatamata. Seega vaatab EIK läbi vaid nõuetekohaselt esitatud ehk kohtureeglite reegli 47 nõuetele vastavad kaebused, mis omakorda ei tähenda 6 ilmtingimata, et kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks. Süüdistatava poolt 10.10.2016 menetlejale K H saadetud avalduses koos lisadega sisaldus süüdistatava kiri kannatanule, milles süüdistatav on märkinud, et kannatanu poolt on allkirjastatud vaid üldvolikiri, mis ei ole tehtud kaebuse koostamiseks Xxxxle (II kd, tl 36). Samuti on süüdistatav ise kohtuistungil (13.09.2017 kohtuistung, I kd, tl 85) kinnitanud, et ta unustas õige volikirja kaebusele lisamast, mistõttu ei ole tõenäoline, et tema esitatud kaebus sisuliselt läbi vaadati ning jõuti järeldusele, et ei tuvastatud Xxxx ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumisi.
21. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Xxxx saatis ekslikult välja vale vastuse, kuivõrd mõlemad vastused sisaldavad sama viitenumbrit ning sellisel juhul oleks EIK pidanud koostama kaks samade ankeetandmetega, kuid täiesti erineva sisuga vastust. Samuti on EIK töötaja kohtule kinnitanud, et saadeti välja vaid üks vastus, mille kohaselt ei vastanud R M kaitsja esitatud kaebus nõuetele.
22. Süüdistatava ütluste kohaselt puudub tal motiiv nimetatud vastust võltsida, kuna kokkuleppe kohaselt tuli tal koostada kaebus EIK-le ja see posti panna, mida ta ka tegi. Edaspidiste toimingute tegemiseks kokkulepet sõlmitud ei olnud ja kaebuse postitamisega lõppes süüdistatava jaoks leping. Samuti venis kaebuse posti panemise seetõttu, et M S ei tasunud kokkulepitud tasu varem. Päev peale viimase makse laekumist postitas süüdistatav kaebuse ja puuduste kõrvaldamiseks ei oleks enam aega nagunii olnud, kuna 6-kuuline tähtaeg sai täis. Samuti ei ole kannatanu õde, kes kaebuse koostamise eest tasus, nõudnud süüdistatavalt tasutud raha tagastamist.
23. Kohus leiab, et ei saa olla kohane ja õige süüdistatava arvamus nagu lõppeks süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud kokkulepe süüdistatava kui palgatud juristi poolte kaebuse kirjaliku koostamise ja posti panemisega. Kuigi poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, kuid on süüdistatava enda ütluste kohaselt volikiri isiku üldiseks esindamiseks ning poolte käitumisest võib tuvastada, et süüdistatava ja kannatanu vahel on sõlmitud leping, mille sisuks on süüdistatava poolt kaebuse koostamine EIK-le ja kannatanu poolt kaebuse koostamise eest süüdistatavale 300 eurot tasumine. Siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes teenuse osutamise eest maksab, vaid see, kellele teenust osutatakse, kelleks käesoleval juhul on kannatanu R M. Kohus nõustub prokuröriga selles, et poolte vahelist lepingut saab pidada käsunduslepinguks, millega Võlaõigusseaduse § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-48-15 märkinud, et käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks, sh võib käsunduslepingust tuleneda kõrvalkohustusena käsundisaaja kohustus kaitsta käsundiandja vara, elu ja tervist.
24. EIK-le kaebuse koostamisel tegutses süüdistatav oma kutsetegevuses, mistõttu pidi ta tegutsema ka üldtunnustatud kutseoskuste tasemel. Kannatanu pöördus seekord EIK-le 7 kaebuse esitamiseks juristi poole, olles enda sõnade kohaselt mitmel korral ise sinna pöördunud, just seetõttu, et jurist koostaks talle nõuetelevastava ja puuduteta kaebuse, mida juristilt kui juriidiliste teadmiste isikult, kelle igapäeva tööks ongi juriidilised toimingud, peab saama eeldada. Lepingut ei saa lugeda täidetud ega lõppenuks kaebuse posti panemisega, kuivõrd jurist peab vastutama ka selle eest, et kaebus oleks nõuetekohaselt koostatud või vormistatud ja et kaebusele lisatakse kõik vajalikud dokumendid.
25. Süüdistatavale heidetakse ette dokumendi, mis on kohane kohustustest vabanemiseks, võltsimist. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust ning mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning sellest peab selguma selle väljaandja. Käesolevas asjas on Xxxxst tulnud vastus dokument

§ 344mõttes.

Vastus on koostatud EIK blanketile, selle on allkirjastanud EIK kantselei nimel õigussekretär P R ning selle sisuks on EIK-le esitatud kaebuse mittevastavus ettenähtud nõuetele selleks, et EIK selle menetlusse võtmist või mittevõtmist saaks otsustada, mida saab pidada juriidilise tähtsusega asjaoludeks.

1. Käesolevas asjas heidetakse süüdistatavale ette dokumendi materiaalset võltsimist dokumendi ümbertegemise teel, mis kujutab endast EIK vastuse sisu muutmist isiku poolt, kellel ei ole õigust dokumenti koostada ega muuta. EIK töötaja T S poolt saadetud vastus (II kd, tl 23-24) sisaldab viidet kohtureeglite reeglile 47, mille kohaselt ei vasta esitatud kaebus nõuetele ning asjaolule, et võimalik on veel 6 kuu tähtaja jooksul puudused kõrvaldada ja esitada uus avaldus. Süüdistatava poolt kannatanu õele saadetud vastus (II kd tl 15) sisaldab viidet sellele, et avalduse põhjal ei tuvastatud konventsiooni artiklite 3 ja 13 rikkumist, mistõttu ei vaadata esitatud kaebust läbi. Seega on süüdistatav pannud toime dokumendi materiaalse võltsimise ehk dokumendi ümbertegemise isiku poolt, kellel ei ole õigus dokumendi teksti koostada ega ümber teha. Ümber on tehtud dokumendi sisu, tehes dokumendile juurdekirjutusi ja kustutades maha osa originaalteksti.
2. Samuti on võltsitud EIK vastus kohane süüdistatava jaoks kohustusest vabanemiseks. Kuivõrd süüdistatava ja kannatanu vahel oli kokkulepe kaebuse koostamiseks EIK-le, siis lepingu kohase täitmise eelduseks oleks olnud süüdistatava poolt nõuetekohase kaebuse esitamine, mida süüdistatav aga ei teinud. Süüdistatava väited selle kohta, et pooltevaheline leping lõppes süüdistatava poolt kaebuse posti panemisega ning raha temalt süüdistatava õde nõudnud ei ole, mistõttu ei ole süüdistatav mingitest kohustustest vabanenud, ei ole siinkohal olulised. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-36-03 märkinud, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud

§ 344

lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine – dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, materiaalne võltsimine. 33. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivsete koosseisutunnuste suhtes, s.t süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. M M-D tegutses ebaõige sisuga Xxxx vastuskirja koostades kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Saades EIK-lt vastuse, seadis süüdistatav eesmärgiks võltsida dokumenti, st teha vastus endale sobiva sisuga ringi, millega vabaneb võimalikest kohustustest raha tagasi maksta või uus nõuetelevastav kaebus koostada. 8 34. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava teos puuduvad. Seega tuleb M MD süüdi tunnistada

§ 344lg 1 järgi.

35. Samuti süüdistatakse M M-Di vastavalt

§ 345

lg 1 järgi selles, et tema kasutas teadvalt enda poolt ajavahemikul 03.11.-29.12.2015 võltsitud Xxxx vastuskirja viitenumbriga xxxx, esitades vastuskirja e-kirja teel 29.12.2015 R M õele M S, et tõendada pöördumist R. M nimelt Xxxxsse ja jätta mulje kokkulepitud töö nõuetekohasest teostamisest, eesmärgiga vabaneda M S poolt töö eest makstud 300 euro tagasimaksmise kohustusest ja nõuetele vastava avalduse koostamisest.

1. Esitatud süüdistuse kohaselt on M M-Dile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga vabaneda kohustustest.
2. Eelnevalt on tuvastatud ja tõendatud, et süüdistatav võltsis EIK poolt kaebusele saadetud vastuskirja. Võltsitud dokumendi esitamisega ehtsa dokumendi asemel vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, käesoleval juhul võltsitud EIK vastuse edastamine kannatanu õele, on täidetud võltsitud dokumendi kasutamise objektiivne tunnus.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud

§ 345

lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine – teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga vabaneda kohustustest. 39. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivsete koosseisutunnuste suhtes, s.t süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. M M-D tegutses ka võltsitud Xxxx vastuskirja edastamisega kannatanu õele kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Teades, et tegemist on võltsitud dokumendiga, kuna ise eelnevalt võltsis EIK saadud vastuse enda koostatud kaebusele, edastas selle teadlikult ja kavatsetult ehtsa dokumendi pähe, eesmärgiga vabaneda raha tagasi maksmisest või uue nõuetelevastava kaebuse koostamisest. 40. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava teos puuduvad. Seega tuleb M MD süüdi tunnistada

§ 345lg 1 järgi.

1. Süüdistatav on 03.10.2017 toimunud kohtuistungil (I kd, tl 113) avaldanud, et kuna volikiri R M poolt anti Xxxxle ning arve kaebuse koostamise eest esitas ta FIE-na, siis peaks süüdistus olema esitatud temale kui juriidilisele isikule, mitte eraisikule.
2. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

§ 14

lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Nimetatust tulenevalt on juriidilise isiku vastutuse obligatoorseks eelduseks teo sooritamine juriidilise isiku huvides. See tähendab omakorda, et süüdistuses peab olema kajastatud, milles vastav huvi seisnes.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik, seega ei saa FIE M M-D vastutada süüdistatava poolt toimepandud tegude eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Äriseadustiku § 2 järgi võib füüsilisest isikust ettevõtjaks olla iga füüsiline isik. TsÜS § 25 lg 2 sätestab, et eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Füüsilisest isikust 9 ettevõtja ei ole selline seaduse alusel loodud õigussubjekt, keda saab lugeda juriidiliseks isikuks, vaid füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Seega ei ole kohane süüdistatava väide, nagu tuleks süüdistus esitada talle kui füüsilisest isikust ettevõtjale, kuivõrd arve kaebuse koostamise eest esitas ta kui FIE M M-D.
2. Samuti ei ole süüdistuses toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt võiks märkida, et võltsimine toimus OÜ Xxxx huvides. Süüdistatav on seisukohal, et süüdistus tulnuks esitada talle kui juriidilisele isikule, kuna tema sõnade kohaselt volitas kannatanu OÜ Xxxx juristi enda kaebust koostama, mitte teda kui füüsilist isikut. Kohus ei nõustu ka sellise käsitlusega. Eelnevalt on küll tuvastatud, et

§ 344

lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteod pani toime süüdistatav, kuid asjaoludest ei nähtu, et need oleksid toime pandud OÜ Xxxx huvides. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine toimus eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o vabaneda lepingu alusel makstud 300 euro tagastamisest ja nõuetelevastava kaebuse koostamisest. Kuivõrd FIE M M-Di arve alusel tasutud 300 eurot kaebuse koostamise eest tasuti süüdistatava isiklikule arveldusarvele, ei saanud kasu OÜ Xxxx, vaid süüdistatav isiklikult. Lisaks vabanenuks OÜ Xxxx jurist kui füüsiline isik uue kaebuse koostamise kohustusest, mis ei ole samuti juriidilise isiku huvides, vaid süüdistatava erahuvides. 45. Seega, kuna süüdistuses ei kajastu asjaolusid, millest lähtuvalt oli võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine OÜ Xxxx huvides, tuleb asuda seisukohale, et süüdistuses kajastatud faktiliste asjaolude kirjeldus ei vasta

§ 344

lg 2 tunnustele ning süüdistatava tegusid ei saa omistada juriidilisele isikule OÜ-le Xxxx. 46. M M-Di süüdistatakse vastavalt

§ 424

järgi selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 09.01.2017 kella 13.02 ajal xxxx. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõtes alkoholisisalduseks 1,16 mg/l kohta. 47. Kohus loeb süüdistuse

§ 424

järgi tõendatuks tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistajate ütlustega, M M-Di ütlustega, patrullilehega, Politseiandmebaasi väljavõttega.

1. Esitatud süüdistuse kohaselt on M M-Dile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav on talle etteheidetava süüteo toime pannud. Süüdistatav tunnistab teo toimepanemist.
2. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 1-2), milles on vaadeldud helifaili 09.01.2017 kell 12.47 häirekeskuse telefonikõnest, nähtub, et häirekeskusesse helistaja teatas kahtlase sõidustiiliga musta värvi sõiduautost xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis sõidab xxxx poolt xxxx suunas ning helistamise hetkel oli jõudnud x. kilomeetrini umbes xxxx lähistele.
3. Politseiandmebaasist teostatud väljavõttest (II kd, tl 11) nähtub, et M M-D on sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx kasutaja.
4. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli ta sel päeval tööasjus xxxx kohtumajast ning teepeal sai ta kaks telefonikõnet, millest esimeses teavitati teda sellest, et klient on tema vastu süüdistuse esitanud ning teises võimalikust tõsisest haigusest. Ilmnes, et just sel päeval tal kotis rahustit ei olnud, aga autos oli abikaasale sünnipäevaks kingitud viinapudel. Kuna enesetunne ei olnud kiita, siis ta võttis pudelist umbes 100 grammise lonksu. Süüdistatav aga ei arvestanud asjaoluga, et kuna tal oli enne seda maovähendusoperatsioon, siis tekitab ka väike kogus 10 alkoholi koheselt suure joobe. Samuti ei taha süüdistatav uskuda, et ta sõitis autoga ühest tee äärest teise, kuna mäletab sõitmist hästi. Kokkuvõttes süüdistatav end ei õigusta ning tunnistab, et juhtis autot alkoholijoobes olles.
5. Patrullilehelt (II kd, tl 4) nähtub, et 09.01.2017 (kohtuistungil tuvastatud süüdistatava enda ja tunnistajate ütlustega, et aasta 2016 on ekslikult trükitud, õige on 2017) olid patrullis K K ja M M, kes kella 12.54 paiku reageerisid teatele selle kohta, et xxxx poolt sõidab xxxx suunas xxxx, mille sõidustiil on ebastabiilne ning tuvastasid, et juht, kelleks osutus M M-D, oli tugevas joobes.
6. Tunnistaja M Mi ütluste kohaselt 09.01.2017 töökohustusi täites koos patrullpolitseinik K K kella 12.55 paiku said nad juhtimiskeskuselt teate selle kohta, et xxxx poolt sõidab xxxx suunas kahtlase sõidustiiliga sõiduauto xxxx, millele nad koheselt reageerisid, hakates xxxx tänavalt xxxx tänava kaudu xxxx suunas sõitma. Peale xxxx nägid kirjeldatud autot ning sellest mööda sõites nägid ka, et juhiks on M M-D, kes oli autos üksinda ning kes on tunnistajale tööalaselt tuttav. Süüdistatav oli kohe nõus nii indikaatorvahendisse kui ka tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, tuvastati alkoholijoove.
7. Tunnistaja K K ütlused ühtivad tunnistaja M Mi ütlustega ning nendest nähtub, et töökohustusi täites 09.01.2017 koos patrullpolitseinik M Miga tuli neile keskuselt teade, et xxxx poolt sõidab xxxx suunas väga ebastabiilse sõidustiiliga tume sõiduauto xxxx. Nad hakkasid kohe xxxx poole sõitma ning umbes xxxx kandis tuli neile vastu tume xxxx, mis jäi peatumismärguande peale kalmistu juures seisma. Juht oli autos üksinda ning juhiks osutus M M-D. Auto salongis istmete vahel oli lahtine joogipudel, auto sisemus fikseeriti fotodega (II kd, tl 5). Juht tunnistas kohe, et on viina joonud ning oli nõus puhuma nii indikaatorvahendisse kui ka tõenduslikku alkomeetrisse.
8. Asjaolu, et M M-D oli alkoholi tarvitanud, kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd, tl 6) ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk (II kd, tl 8), mis tõendavad süüdistatava olekut, joobeseisundit ja teo toimepanemise aega. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrollis patrullpolitseinik M M 09.01.2017 xxxx maantee
9. kilomeetril M M-Dil alkoholijoovet indikaatorvahendiga Alcoquant nr A111154 ning tuvastas alkoholijoobe 1,30 mg/l kohta. Samuti esinesid süüdistataval kerged koordinatsioonihäired, silmad punetasid ja reaktsioonikiirus oli häiritud. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 09.01.2017 kella 13.51 ajal M M-Dil ühes liitris väljahingatavas õhus lõplikuks alkoholisisalduseks 1,16 mg/l kohta. Mõõtevahendi taatlustunnistuse koopia (II kd, tl 9) kinnitab, et mõõtevahend on taadeldud 25.11.2016 ning vastab mõõtevahendite taatluskehtivusajale.
10. Politseiandmebaasi väljavõte (II kd, tl 10) tõendab M M-Dil teo toimepanemise hetkel juhtimisõiguse olemasolu.
11. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (II kd, tl 7) tõendab süüdistatava juhtimiselt kõrvaldamist LS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 09.01.2017 kell 13.07 kuni täieliku kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
12. Eelnevast lähtuvalt on M M-Di käitumises tuvastatud

§-s 424 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 11 59.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui karistusseadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on tahtluse olemasoluks nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega. M M-Di ütlustest nähtub, et ta oli 09.01.2017 jõudnud autoga xxxx poole sõites umbes xxxx kanti, kui sai 2 telefonikõnet, mis ta endast välja viisid ning kuna tal rahusteid kotis ei olnud, siis võttis ta autos olevast viinapudelist lonksu, peale mida jätkas sõitu xxxx suunas. Seega teadis M M-D, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. 60. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava teos puuduvad. Seega tuleb M MD süüdi tunnistada

§ 424järgi.

KARISTUS 61.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 62.

§ 344

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 345

lg 1 ja

§ 424näevad karistusena ette rahalise karistuse või kolmeaastase vangistuse.

1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07).
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude paljusust, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

65. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et M M-Dil puuduvad nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused. Kohtu hinnangul on kõikide M M-Dile süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või alla keskmise. Kohus võtab arvesse

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas nii tegude toimepanemise tehiolusid kui ka kannatanule tekitatud kahju. Mida saab hinnata keskmisest madalamaks. 66.

§ 424

järgi karistust mõistes tuleb muu hulgas arvestada süüdistatava organismis olnud alkoholi määra (1,16 mg/l kohta), mis ületas liiklusseaduse § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud kriminaalvastutuse kaasa toovat miinimummäära 0,41 mg/l võrra. Seda tuleb kõnealuse 12 kuriteokoosseisu kontekstis pidada pigem kergemaks rikkumiseks. Kuna M M-D on ka selle kuriteo toimepanemist tunnistanud, siis kohaldab kohus antud juhul keskmisest madalamat karistust. 67. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus M M-Dile

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ning

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 68. Antud juhul on kohtu hinnangul karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel M M-Dile mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Kohtu hinnangul on 2-aastane katseaeg ilma kontrollnõueteta vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma nii liiklussüütegude kui ka avaliku usalduse vastaste kuritegude toimepanemisest. Lisakaristus 69.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kohtu poolt kuni kolmeks aastaks. 70. Kohus peab põhjendatuks kohaldada M M-Di suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 50lg.

2 nimetatud erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades M M-Di isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.

1. Süüdistatav M M-D väitis istungil, et tal esineb liikumispuue ja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2015 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1272745 (II kd, tl 48-49), mille kohaselt on M M-D osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 50% ning põhjuseks üldhaigestumine.
2. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et talle tehti operatsioon, mille käigus kinnitati nelja kruviga talle selga kunstdisk, mis seab talle väga suured liikumispiirangud, teatud toiminguid ei saa ta üldse teha. Valudega üritab kuidagi toime tulla ja jala liikuda, aga põhimõtteliselt ei ole see võimalik, eriti raskendatud on trepist käimine.
3. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-58-14 punktis 8 leidnud, et puue ja töövõimetus on erinevad seisundid, millest ühe tuvastamine ei tähenda iseenesest teise olemasolu. Töövõimetus tuvastatakse erinevalt puudest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 p 2 ja §-de 14 jj alusel. Kui puuet hinnatakse raskusastmete järgi (PISTS § 2 lg 21), siis osalist töövõimetust määratakse protsentides (RPKS § 14 lg 1 p 2 ja § 16 lg-d 5 ja 6).
4. Puude raskusastet ja kestust tõendab pensionitunnistus või selle puudumisel puudega isiku kaart (PISTS § 25 1). Sellist tõendit süüdistatav kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt 13 asub kohus seisukohale, et M M-Dil ei esine liikumispuuet, seega tema suhtes

§ 50lg 2 ei kohaldu.

75.

§ 49

sätestab, et kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametkohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks.

1. Käesoleval asjas taotleb prokurör M M-Dile lisakaristusena juristina töötamise keelu kohaldamist 1 aastaks.
2. M M-D on kahel juhul pannud toime avaliku usalduse vastase süüteo, kus kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Antud juhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud.
3. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada lisaks süü suurusele ka süüdlase ohtlikkust ning vajadust kaitsta üldsust isiku eest, kes teatud asjaoludel või isikuomaduste tõttu vajab lisaks süü suurusest sõltuvale karistusele ka täiendavat ohtlikkuse alandamist. Seega ei täida lisakaristusena tegutsemiskeelu kohaldamine mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.
4. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 märkinud, et süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Laias laastus võib seejuures liigitada isikult lisakaristusena äravõetavaid õigusi selle järgi, kas tegemist on seaduse alusel antava spetsiifilise õigusega (relvaluba, riigisaladuse töötlemise õigus) või üldise õigusega, mis ei nõua Eesti õiguskorras täiendavat seaduse alusel väljastatavat luba (loomapidamisõigus, ettevõtlus). Lisakaristuse kohaldamine väljendub selle liigituse kohaselt vastavalt kas seaduse alusel antud õiguse äravõtmises või tulevikku suunatud karistusõiguslikus keelus tegutseda konkreetses valdkonnas. Ei ole oluline, mis laadi kutsevõi ametiõiguste või ametikohustustega tegemist on. Oluline on üksnes see, et kuritegu on toime pandud seoses nimetatud õiguste kuritarvitamisega või rikkumisega.
5. Eelnevalt on tuvastatud, et M M-D pani toime dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest tegutsedes juristina ning seetõttu kuritarvitas temale juristina antud õigusi ning kliendiga lepingu sõlmimisega tekkinud usaldussuhet. Lisakaristuse pikkuse määramisel arvestab kohus M M-Dile süükspandavate tegude raskust ja kannatanule tekitatud kahju, mis on alla keskmise. Eeltoodu tõttu tuleb M M-Dile lisakaristusena kohaldada juristina töötamise keeldu 1 aastaks. 1-aastane lisakaristuse kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse täitmata jätmine on kuriteona karistatav

§ 329järgi. ASITÕENDID 81. Kriminaaltoimiku materjalide juures olevad 3 CD-plaati, tuleb Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaaltoimikusse. MENETLUSKULUD 82. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on M M-Di menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot, KrMS § 175 lg 14 1 p 4 alusel määratud kaitsjaga seotud kulud summas 984 eurot ning kannatanule määratud kaitsjaga seotud kulud summas 441 eurot, seega kokku menetluskulud 2130 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus määratud kaitsjate kohtumenetluses tekkinud sõidukulud kokku summas 657 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus süüdistataval tasuda menetluskulud kokku 1473 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise osamaksena vähemalt 122,75 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 15