Obsah (6)

§ 199§ 74§ 75§ 2§ 12§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 28. mai 2024 süüdistuses Kriminaalasja number 1-23-4127 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Rai

§ 199lg 2 p 7 järgi ja M.J.

süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 19.

märtsi

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Rainer Aasa kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Rainer Aas. Isikukood 38406166515; elukoht: XXX Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ainar Koik Kannatanu OÜ Forest Stock, esindaja juhatuse liige Marek Eerik Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 219,60 eurot, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot, vandeadvokaat Anu Pärteli poolt süüdistatav Rainer Aasale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 219,60 eurot jätta Rainer Aasa kanda. 1
7. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I.
8. Süüdistus Rainer Aasa süüdistatakse

§ 199lg 2 p 7 järgi selles, et tema grupis koos M.J.

ga (M.J. ) võttis ajavahemikul 23.06.2022 kuni 02.07.2022 Võru maakonnas Võru vallas Vagula külas Jõeperve kinnistu territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Forest Stock kuuluvad 168 tumerohelist värvi moodulaia keevispaneeli kogumaksumusega 1881,60 eurot, 169 tumerohelist värvi aiaposti kogumaksumusega 784,16 eurot, tumerohelist värvi jalgvärava täitega paneeli maksumusega 62 eurot ja tumerohelist värvi 2 lehelise värava maksumusega 360 eurot (summad ilma käibemaksuta). II. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohus mõistis 19. märtsi 2024. a otsusega M.J.

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi õigeks.

Rainer Aasa tunnistas kohus süüdi

§ 199

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust, millest luges kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, ärakandmisele kuuluv karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva vangistus.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jättis maakohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Rainer Aas ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Rainer Aasalt mõisteti varalise kahju katteks OÜ Forest Stock kasuks välja 3087,76 eurot ning menetluskulud 2927,62 eurot, sh sundraha 1087,50 eurot. Sundrahast jäi riigi kanda 142,50 eurot.

1. Maakohus leidis, et tõendatud on varguse toimepanemine Rainer Aasa poolt, kuid uuritud tõendid ei kinnita M.J. osalemist süüdistuses kirjeldatud varguses.
2. Maakohus luges tõendatuks, et OÜ Forest Stock territooriumil Jõeperve kinnistule olid
3. aasta sügisest ladustatud piirdeaia paneelid, postid ja väravad, mis olid mõeldud sinna piirdeaia paigaldamiseks, seda tööd pidi tegema OÜ Kagumari. Kuna aiapaigaldus jäeti tegemata, jäid aiadetailid välja seisma. Aiadetailid olid pakendatud ja kinnitusrihmaga ühendatud. Varguse avastas Forest Stocki endine töötaja A.A. , kes helistas jaanipäeva paiku kannatu esindajale Marek Eerikule. Kannatanu esindaja sõnul olid aiadetailid kindlasti alles juuni alguses ning A.A. i kinnitusel ka nädal enne varguse avastamist. Peale varguse avastamist tegi Marek Eerik Facebook-is varguse kohta postituse, mille peale tuli info Rainer Aasa elukaaslaselt E.A. lt, et vargusega võivad seotud olla Rainer Aas ja M.J. 2
4. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud punast värvi „Audi“ kirjega tõmblukuga riidest kotti mõõtmetega 33x18 cm, mis võeti politseitöötajate poolt kaasa 02.07.2022 Jõeperve kinnistult. Selles olid erinevad tööriistad, sh elektriline mutrivõti, näpitsad ja erinevad mutrivõtmed. DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0167 nähtub, et elektrilise mutrivõtme ja näpitsate käepidemel tuvastatud bioloogiline materjal pärineb Rainer Aasalt ja kahelt tundmatult isikult. Rainer Aas ei osanud kohtuistungil selgitada temalt pärineva bioloogilise materjali sattumist nimetatud kotile. Koti kohta andis Rainer Aas erinevaid vastuseid, alates sellest, et eitas koti kuuluvust temale kuni selleni, et pidas seda võimalikuks, aga ei tea kuidas see sündmuskohale sattus.
5. Tunnistaja K.K. a ütlustega on tõendatud, et Rainer Aas pakkus temale
6. aasta suvel kahel korral müügiks 2000 euro eest aiadetaile- paneele, poste, väravat. 2022 juunis või juulis helistas Rainer Aas ja nad kohtusid Põlvas käsipesula taga, teisel korral Rosma kalmistu tanklas. Tunnistaja ei olnud ostmisest huvitatud. Rainer Aas tunnistab kohtumist K.K. aga, kuid ütleb, et müügiks midagi ei pakkunud. Maakohus luges usaldusväärseteks tunnistaja ütlused.
7. Kaassüüdistatav M.J. eitas enda osalust varguses ning selgitas, et andis uurijale ennast ja Rainer Aasa süüstavaid ütlusi, kuna kartis arestimajja paigutamist. Kuna M.J. on andnud varguse toimepanemise asjaolude kohta diametraalselt vastuolulisi ütlusi, jättis maakohus tema ütlused tõendikogumist välja.
8. Kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus järeldusele, et Rainer Aasa süü varguse toimepanemises on mitme kaudse, kuid omavahel hästi haakuva tõendiga tõendamist leidnud. Rainer Aasa süüd tõendavad peamiselt kolm kaudset tõendit, mis ei ole kuidagi omavahel seotud; E.A. vihje Rainer Aasale kui varguse toimepanijale, tunnistaja K.K. a ütlused samal perioodil Rainer Aasa poolt aiadetailide müügiks pakkumises ning Rainer Aasa bioloogiline materjal sündmuskohalt leitud tööriista kotilt. Rainer Aasa ebakonkreetsed vastused kohtus süvendasid kohtu veendumust varguse toimepanijas. Kuna M.J. tuleb õigeks mõista, muutub Rainer Aasa teo kvalifikatsioon - ta tuleb tunnistades süüdi

§ 199lg 1 järgi.

1. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Rainer Aasal on üks kehtiv kriminaalkaristus kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks iseloomustavad tema suhtumist õiguskorda 9 kehtivat väärteokaristust ja 16 arhiveeritud kriminaalkaristust. Samas on viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest möödas aastaid ning käesoleval juhul on tegemist vargusega, mis on toime pandud
2. aasta suvel, st peaaegu kaks aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole Rainer Aas uusi kuritegusid toime pannud. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust arvestades mõistis maakohus Rainer Aasale karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse eesmärki on võimalik saavutada tingimuslikku karistust kohaldades koos käitumiskontrollile allutamisega. III. Apellatsioon ja eelmenetlus ringkonnakohtus
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a kohtuotsusele esitas apellatsiooni Rainer Aasa kaitsja, kes palub nimetatud kohtuotsus täies ulatuses tühistada ja mõista Rainer Aas õigeks.
6. Apellandi arvates ei kinnita maakohtu poolt viidatud kolm kaudset tõendit Rainer Aasa poolt varguse tõsikindlat toimepanemist. Tunnistaja Marek Eeriku kohtus antud ütlustest 3 nähtub, et E.A. lt laekus info, et väidetava vargusega võib olla seotud tema elukaaslane Rainer Aas ja M.J. . Samas ei ole E.A. tunnistajana üle kuulatud. Puudub teadmine, miks selline vihje Rainer Aasa elukaaslase poolt tol korral tehti. DNA ekspertiisiaktist nr 23EGE0167 nähtub, et elektrilise mutrivõtme käepidemelt ja näpitsate käepidemelt saadud proovides leidus väga suure tõenäosusega Rainer Aasalt pärinevat DNA-d. Kuid see asjaolu iseenesest ei ole aluseks Rainer Aasa süüdimõistmisel antud varguse toimepanemises. Rainer Aasa selgitusi ei ole tõlgendatud tema kasuks. Tekib küsimus, kuidas ta üksi jõudis nii suure koguse aiadetaile territooriumilt ära viia, see pole eluliselt usutav. Samuti ei saa tunnistaja K.K. a ütlustega aiadetailide müügiks pakkumisest järeldada, et Rainer Aas oli toime pannud nende varguse.
7. Kokkuvõtteks need kolm väidetavat kaudset tõendit ei kinnita veenvalt Rainer Aasa süüd talle etteheidetavas varguses. Kõik kahtlused ja vaieldavused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks vastavalt KrMS § 7 lg
9. Tartu Ringkonnakohtu 07.05.
10. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 20.05.
12. Vastuse apellatsioonile esitas 10.05.2024 prokuratuur. Selles leitakse, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtus uuritud tõendite kogum kõrvaldamata kahtlusteks Rainer Aasa süüs ruumi ei jäta. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei ole piisavad tuvastamaks, et Rainer Aas varastas ajavahemikus 23.06.2022 kuni 02.07.2022 Võru maakonnas Võru vallas Vagula külas Jõeperve kinnistu territooriumilt OÜ-le Forest Stock kuuluvad aiadetailid kogumaksumusega 3087,76 eurot.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ei leidu mõistlikke põhjusi, millega saaks õigustada mingi tõendamissituatsiooni tõlgendamist isiku kasuks üksnes sõltuvalt sellest, kas kuriteo tehiolud on talletunud otseste või kaudsete tõenditena. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue - hinnata tõendeid nende kogumis. (RKKKo 07.11.2019, nr 1-18-86, p 64). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selle nõude vastu eksinud.
15. Erinevalt maakohtust on apellant käsitlenud iga tõendit eraldi ja jõudnud seetõttu järeldusele, et ükski tõend ei kinnita Rainer Aasa süüd varguse toimepanemises, mistõttu tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada in dubio pro reo põhimõttel KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks. Ringkonnakohtul aga selliseid kahtlusi ei jäänud.
16. Maakohus on tuginenud kolmele kaudsele tõendile: K.K. a ütlustele Rainer Aasa poolt temale aiadetailide müügiks pakkumise kohta, sündmuskohale jäetud tööriista kotile, millel oli Rainer Aasa bioloogiline materjal, ning tunnistaja Marek Eeriku ütlustele E.A. vihje kohta, et varguse võivad olla toime pannud Rainer Aas ja M.J. . E.A. ei ole tunnistajana 4 üle kuulatud. Kannatanu esindaja, Forest Stock OÜ juhatuse liikme Marek Eeriku ütlustest nähtub, et nende Facebook-i postitusele aiadetailide kadumise kohta said nad E.A. lt vihje, et tõenäoliselt on sellega seotud Rainer Aas ja M.J. . Midagi täpsemat nad teada ei saanud ja andsid selle vihje politseile edasi. E.A. selgitas Messengeris, et Rainer Aas on tema laste isa, muidu tore mees, aga kipub tegema pahandust ja see ei saa lõpmatuseni kesta. Ta pidas silmas vargusi, ka seda vargust. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et sellisest väga kaudsest vihjest ei ole võimalik midagi järeldada varguse toimepanijate kohta, kuivõrd midagi konkreetselt E.A. aiadetailide varguse kohta ei öelnud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kuuldusega, mis tõendina ei ole kasutatav. Seega jääb alles kaks tõendit, mille alusel tuleb otsustada, kas need on piisavad, et väljaspool mõistlikku kahtlust tuvastada varguse toimepanijana Rainer Aas.
17. Sündmuskohal tegi 02.07.2022 fotod patrullpolitseinik J.P. , kes tunnistas, et aiadetailide paiknemise koht garaaži juures oli tuvastatav - seal oli tühimik, alles olid jäänud kaubaalused ja lükandvärav. Killustiku pinnal garaaži kõrval olid näha auto ümberpööramise jäljed (ainult ühe sõiduki rehvijäljed) ja samas oli ka punast värvi tööriistakott. Hinnates tunnistaja ütlusi ja sündmuskohal tehtud fotosid (tl 34-37), saab kahtlusteta öelda, et aiadetailid viidi ära autoga ning tööriistakoti on maha jätnud aiadetailide varas. Suurel territooriumil muid jälgi pole.
18. Sündmuskohalt leitud punane Audi kirje ja logoga tööriistakott on tunnistatud asitõendiks. Selles olid erinevad tööriistad. Näpitsatelt ja mutrivõtmelt võeti DNA-proovid (tl 38-40). DNA-ekspertiisi aktis (tl 555-59) toodud arvamuse kohaselt saadi DNA-analüüsil elektrilise mutrivõtme käepidemelt täisprofiil ja näpitsate käepidemelt osaline profiil, mis mõlemad on pärit enam kui ühelt isikult. Kindlalt ei saa välistada mõlemas Rainer Aasalt pärineva bioloogilise materjali pärinemist. See tähendab, et segaprofiilis on esindatud suurem osa Rainer Aasal esinevatest alleelidest ning tema DNA sisaldumine selles segaproovis ei ole ebatõenäoline.
19. Rainer Aas, vastates kaitsja küsimusele, kas see tööriistakott kuulub talle, ütleb: „ma isegi ei tea. Sellist kotti mul ei ole olnud mingit.“ Prokurörile vastab Rainer Aas: „ ma ei tea, kas mul nüüd kott on olnud, võimalik jah. Ma ei tea ja. See on nii palju aega tagasi. Mul seal bussis võis ükskõik mis asjad olla. Ma ei tea.“ Rainer Aasa sõnul ei ole tema kotti ja tööriistu „sinna kuhugile pannud“. Kuidas tema DNA tööriistadele sattus, ei oska ta selgitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Rainer Aasa selliseid ütlusi usaldusväärseteks pidada. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei tea, kas tööriistakott oli tema oma või mitte. Ilmselgelt ei soovinud Rainer Aas sellele küsimusele sõnaselgelt vastata.
20. Tunnistaja K.K. a ütluste järgi tunneb ta Rainer Aasa, kuna on temaga koos vanglas olnud.
21. aasta suvel juunis või juulis tuli Rainer Aas Põlvasse ja pakkus talle mingeid aedasid, ütles, et on selline võimalus ja küsis raha laenuks. Nädala või kahe pärast tuli ta uuesti Mersu bussiga ja pakkus aiadetaile 2000 euro eest. Neid pidi olema saja ringis – paneele, poste ja värav. Kuna teda pakkumine ei huvitanud, siis ta neid ei vaadanud. Tunnistaja sõnul ei ole tema ja Rainer Aasa vahel mingit vaenu ega klaarimata arveid, peale selle, et andis mõlemal korral talle raha laenuks.
22. Seega nähtub K.K. a ütlustest, et Rainer Aas pakkus aiadetaile müüa samal ajaperioodil, kui need OÜ Forest Stock territooriumilt varastati. Samuti kattub nii aiadetailide arvu suurusjärk kui ka detailid ise - aiapostid, aiapaneelid ja värav. Rainer Aas tunnistas, et temal on buss Mercedes Benz. Samasuguse bussiga käis Rainer Aas teisel korral K.K. aga 5 kohtumas, kui pakkus aiadetaile müügiks. Lisades siia sündmuskohalt leitud tööriistakoti, milles olnud tööriistadest kahel leidus Rainer Aasalt pärinevat bioloogilist materjali (mida Rainer Aas ise ei oska selgitada), samuti asjaolu, et tema käsutuses oli transpordivahend, millega oli võimalik aiadetailid sündmuskohalt ära viia, saab väljaspool mõistlikku kahtlust öelda, et varguse toimepanijaks on Rainer Aas. Selline mitmete asjaolude kokkulangemine ei ole teisiti võimalik ega eluliselt usutav. Kaitsja väidet, et Rainer Aas võis müügiks pakkuda kellegi teise poolt varastatud aiadetaile ükski uuritud tõend ei kinnita ja seega eeltoodut ümber ei lükka.
23. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et tõenäoliselt ei oleks Rainer Aas üksi jõudnud nii suurt kogust aiadetaile ära viia, kuid see ei anna alust teda õigeks mõista. Need kahtlused, et ta võis varguse toime panna isikute grupis, ehk raskendavatel koosseisulistel asjaoludel, on praegusel juhul arvestatud tema kasuks.
24. Väljaspool apellatsioone piire peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua puudused maakohtu otsuses. Nimelt on maakohus jätnud täiesti käsitlemata Rainer Aasale süüks arvatud teo subjektiivse koosseisu. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile, milles on selgitatud, kuidas peab toimima süüdistatava teole õiguslikku hinnangut andes: „

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõudmised (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-148-03, p 10.1;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1;
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-05, p 7 ja
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-49-09, p 9). Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Tulenevalt

§ 12

lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-10, p 6.4).“ (RKKKo 10.06.2015, nr 3-1-1-58-15, p 9.4).
3. Kuna tegemist pole KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse absoluutse rikkumisega, on apellatsioonimenetluses tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 võimalik see puudus kõrvaldada ilma kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata.
4. Subjektiivse koosseisu täidetusest saab ka varguse puhul rääkida siis, kui teo toimepanijal on tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Vargus aga kujutab endast n-ö mittekongruentset koosseisu: lisaks tahtlusele objektiivse koosseisu asjaolude suhtes peab toimepanijal olema ka ebaseadusliku omastamise eesmärk äravõetud asja suhtes. Ringkonnakohus leiab, et Rainer Aas võttis võõrad vallasasjad, OÜ-le Forest Stock kuuluvad aiadetailid ära tahtlikult. Tegemist oli Rainer Aasa jaoks võõra varaga, mida ta teadis. See oli ladustatud firma territooriumile garaaži kõrvale, mis näitab, et see ei olnud mahajäetud vara, vaid oli kellegi valduses. Süüdistataval oli selle vara ebaseadusliku omastamise eesmärk. Selleks sõideti transpordivahendiga võõrale territooriumile, laaditi aiadetailid peale ja viidi omaniku valdusest välja. Nii pööras süüdistatav võõra vara enda kasuks, jättes OÜ Forest Stock sellest kestvalt ilma. 6
5. Seega on maakohus Rainer Aasa teo õigesti kvalifitseerinud

§ 199lg 1 järgi.

Teo õigusvastasust ja Rainer Aasa süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Rainer Aasale karistuse mõistmisel on järgitud

§ 56lg-tes 1, 2 ettenähtud põhimõtteid.

1. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus on alusetult jätnud sundrahast riigi kanda 142,50 eurot, leides vääralt, et kuivõrd kriminaalasi saabus kohtusse
2. aastal, kui sundraha suuruseks oli 1087,50 eurot, tuleb tekkinud vahe jätta riigi kanda. Riigi kanda on võimalik menetluskulud jätta aga ainult KrMS § 180 lg-s 3 toodud alusel, s.o siis kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ning lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt RKKKo 16.11.2010, nr 3-1-1-8310, p 28). Seega tulnuks maakohtul Rainer Aasalt välja mõista 1230 euro suurune sundraha. (
3. aasta töötasu alammääraks on 820 eurot ja
4. astme kuriteo koefitsient on 1,5 (KrMS § 179 lg 1 p 2)). Kaitsja apellatsiooni alusel ei ole aga ringkonnakohtul KrMS § 331 lg 2, § 340 lg 1 ja § 340 lg 4 p 1 regulatsiooni järgi reformatio in peius-keeldu arvestades võimalik süüdistatava olukorda halvendada, mistõttu jääb maakohtu otsus selles osas muutmata.
5. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsuse sisuliselt muutmata, lisades põhjendused teo subjektiivse koosseisu täidetuses. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
8. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuses ja väljamõistmises. apellatsioonimenetluses tekkinud
9. Rainer Aasa kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu 219,60 eurot (sealhulgas käibemaks 39,60 eurot). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 ettenähtud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7