TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1526
- mai 2024 Karin Jõks Jaak Reinomägi kaebus Justiitsministeeriumi vastu (kuriteokaebuse edastamata jätmine) Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Justiitsministeerium Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6). Asjaolud ja kohtu seisukoht
- Kaebaja Jaak Reinomägi saatis 16.04.2024 Justiitsministeeriumile kuriteokaebuse. Lisatud avalduses palus kaebaja edastada selle prokuratuurile ja teostada järelevalvet kuriteokaebuse menetlemise üle.
- Justiitsministeerium tagastas avalduse ja kuriteokaebuse kaebajale 22.04.
- Justiitsministeerium selgitas, et ei sekku prokuratuuri tegevusse kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel või läbiviimisel. Kuriteokaebus tuleb esitada uurimisasutusele või prokuratuurile.
- Kaebaja esitas 19.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 22.04.2024.a vastus ja kohustada Justiitsministeeriumi kuriteokaebust edastama.
- Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebuse saab esitada kaebajale kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riive korral. Kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi
- Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura
- § 44 kommentaar. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 ja 2 alusel esitatakse kuriteoteade (s.h teade, milles isikut süüstatakse kuriteos ehk kuriteokaebus) uurimisasutusele või prokuratuurile. Puuduvad õigusnormid, mis näeksid ette Justiitsministeeriumi kohustuse ja sellele vastava kaebaja subjektiivse õiguse sellele, et kaebaja saab esitada kuriteokaebuse Justiitsministeeriumi vahendusel. Kaebaja tsiteerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust, kuid kaebaja ei esitanud märgukirja või selgitustaotlust. Kaebaja viidatud normid ei reguleeri kuriteokaebuse menetlemist.
- Kaebaja ei esitanud kaebuses nõudeid seoses tema avalduses nimetatud teenistusliku järelevalvega. Kohus selgitab kaebajale, et prokuratuuriseaduse § 9 lg 1 alusel ei laiene Justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.
- Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.