1-23-6041/20

1-23-6041 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 28.05.2024 Kohtuasja number 1-23-6041 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kohtuasi ja menetlusliik Vaidlustatud kohtuotsus Kriminaalasi Peeter Šmutovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsus Apellant Peeter Šmutovi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Teised pooled apellatsioonimenetluse Peeter Šmutov, isikukood: 35702076521; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; kohaldatud tõkendit vahistamine Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Ainar Koik Kannatanu L.U. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu 12.01.
3. a otsus osas, millega Peeter Šmutovit karistati KarS § 113 lg 1 järgi 11-aastase vangistusega.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Peeter Šmutovile KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust.
5. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 12.01.
6. a otsus muutmata.
7. Määrata Advokaadibüroo In Jure OÜ-le vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt Peeter Šmutovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84 eurot, sealhulgas käibemaks 15,84 eurot.
8. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses tekkinud 87,84-eurone määratud kaitsja tasu riigi kanda.
9. Peeter Šmutovi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello apellatsioon rahuldada. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1-23-6041 Süüdistus
10. Peeter Šmutovit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi teise inimese tapmises. Peeter Šmutov peksis 13.–14.05.2023, täpselt kindlaks tegemata kuupäeval ja kellajal, Põlva maakonnas Põlva vallas XXX alevikus XXX korteris kõvade tömpide esemetega oma pikaaegset tuttavat ja samas kortermajas elanud B.V. t pähe ja kehasse. Sellega tekitas Peeter Šmutov B.V. le mitmeid tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu suri lühikese aja möödudes sealsamas korteris. B.V. surma põhjuseks oli pea lahtine tömp trauma koos koljuluude murdude ja kelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel tekkis traumaatiline peaaju turse.
11. Tartu Maakohtu 12.01.
12. a otsusega tunnistati Peeter Šmutov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning teda karistati 11 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka arvestades loeti karistuse kandmise aja alguseks Peeter Šmutovi kinnipidamine 16.05.
14. Peeter Šmutov on ennast täielikult süüdi tunnistanud. Maakohus tuvastas süüdistatava ja tunnistajate ütlustele, asitõendite ja sündmuskoha vaatlusprotokollidele ning surnu kohtuarstliku, DNA- ja jäljeekspertiisi aktidele tuginedes, et Peeter Šmutov põhjustas erinevate esemetega pekstes B.V. surma. Ajavahemikus 13.–14.05.2023 veetsid varasemast tuttavad Peeter Šmutov ja B.V. süüdistatava korteris kahekesi aega. Süüdistatav tarvitas alkoholi, kuid kannatanu mitte. Süüdistatava sõnul haaras kannatanu tal habemest, misjärel tekkis nende vahel kaklus. Maakohus leidis, et tõendikogum kakluse toimumist ei kinnita. Peeter Šmutov peksis kannatanut erinevate puitdetailidega pea- ja kehapiirkonda. Seejuures süüdistatav seisis ja kannatanu istus. Liikumisraskustega B.V. end rünnaku vastu kaitsta ei suutnud – ta kukkus põrandale ja suri saadud ulatuslike vigastuste tõttu lühikese aja möödudes. Peeter Šmutov elas samas korteris veel mitu päeva, jätkas üksinda alkoholi tarvitamist ja külastas korduvalt läheduses asuvaid poode. Politsei leidis B.V. surnukeha 16.05.2023 Peeter Šmutovi korterist, kui tuttavad teatasid, et kannatanut ei ole juba nädal aega nähtud. Kohus kvalifitseeris süüdistatava käitumise KarS § 113 lg 1 järgi tapmisena. Tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid.
15. Karistuse mõistmisel märkis maakohus kokkuvõtvalt järgmist. Süü suurust iseloomustab väline teopilt. Ilma et kannatanu oleks eelnevalt rünnanud, peksis süüdistatav teda raskete mööbliesemetega. Enamik löökidest oli suunatud pähe – kannatanul oli seal umbes 36 põrutushaava. Karistust kergendava asjaoluna võeti KarS § 57 lg 1 p 2 alusel arvesse matusekulude vabatahtlikku hüvitamist. Vaatamata kahetsuse avaldamisele ei jäänud maakohtule muljet, et Peeter Šmutov ka tegelikult B.V. surma põhjustamist kahetseb, mistõttu seda KarS § 57 lg 1 p 3 kohase kergendava asjaoluna ei arvestatud. Samuti ei arvestatud kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist kõrges eas isiku poolt, sest Peeter Šmutov on 66aastane, s.o alles hiljuti pensioniikka jõudnud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on varem karistamata. Eelnevale vastavaks karistuseks hindas kohus 11 aastat vangistust. Apellatsioon
16. Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello vaidlustas kohtuotsuse karistuse osas, taotledes süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. Kaitsja selgitab apellatsioonis, et Peeter Šmutov tunnistab end süüdi, kuid soovib kergemat karistust. Kui tegemist on tapmisega, on süü 2 1-23-6041 alati suur. Kaitsja hinnangul ei arvestanud kohus aga asjaoluga, et tegemist on olmetapmisega, kus kannatanu ja süüdlane teineteist tundsid. Kaitsja leiab samuti, et Peeter Šmutov kahetseb oma tegu, ehkki ei mäleta kogu tegevust. Arvesse tuleks võtta ka süüdistatava vanust, sest ta peab jääma vanglasse sisuliselt oma elu lõpuni. Kaitsealune väärib seetõttu kergemat karistust. Prokuratuuri seisukoht
17. Prokurör vaidleb kaitsja apellatsioonile vastu, sest selles ei sisaldu maakohtu järeldusi kummutavaid põhjendusi. Maakohtu otsus on nii teo toimepanemise tõendatuse kui ka karistuse osas piisavalt motiveeritud. Peeter Šmutovi süü suurust arvestades pole põhjendatud tema karistuse kergendamine. Kuigi kuriteo toimepanemine vanaduspensioniealise inimese poolt loetakse karistust üldjuhul kergendavaks asjaoluks, ei too see automaatselt kaasa karistuse kergendamist. Peeter Šmutovi kahetsust ei saa tema ütluste sisu arvestades mitte kuidagi käsitleda puhtsüdamlikuna. Maakohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse, et tegemist on olmetapmisega. Kaitsja apellatsioon tuleks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad
18. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsusega, leiab, et kaitsja apellatsiooni väited väärivad süüdistatava vanust puudutavas osas tähelepanu.
19. Peeter Šmutovi süüküsimust apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Maakohus on kogutud tõendite pinnalt ammendava põhjalikkusega lahendanud KrMS § 306 lg 1 p-de 1–2 ja 4 kohased küsimused. Ringkonnakohus tugineb maakohtu otsusega tuvastatud faktilistele asjaoludele ning neid kordama ei asu.
20. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel muu hulgas karistust kergendavate asjaoludega. Üheks karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 7 järgi süüteo toimepanemine kõrges eas isiku poolt. Maakohtu hinnangul seda asjaolu ei esine, kuivõrd Peeter Šmutov on 66-aastane ehk alles hiljuti pensioniikka jõudnud.
21. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Lisaks süüdistatava kõrgele eale nimetab KarS kannatanu kõrget iga – see on KarS § 58 p 3 kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks. Viimati nimetatud sätte osas on välja kujunenud kohtupraktika ning see kohaldub ka KarS § 57 lg 1 p 7 puhul. Kõrge eaga arvestamiseks ei ole tarvilik tuvastada mingeid täiendavaid asjaolusid, nagu näiteks organismi taandarengut psüühilise või füüsilise võimekuse vähenemise näol. Kõrge ea tuvastamine on seotud ainuüksi vanusega. Riigikohus on märkinud, et kõrges eas isikuteks peeti juba KarS kehtestamisele eelnenud aja kohtupraktikas ja õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi ning selle praktika muutmist vajalikuks ei peeta. Seda eriti olukorras, kus koos keskmise eluea tõusuga on sellele vastavalt tõstetud ka vanaduspensioni saamise iga ja tõenäoliselt tõstetakse seda veelgi (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2).
22. Peeter Šmutov on sündinud 07.02.
23. Kuriteo toimepanemise ajal 13.–14.05.2023 oli ta 66-aastane. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt tekib õigus vanaduspensionile hiljemalt
24. eluaastaks. Seega on Peeter Šmutov süüteo toime pannud KarS § 57 lg 1 p 7 tähenduses kõrges eas isikuna. Kergendava asjaolu esinemisel on karistuse mõistmisel sellega arvestamine obligatoorne (RKKKm 1-19-4505/23, p 9). Maakohus seda teinud ei ole. 3 1-23-6041
25. Kaitsja palub arvestada kergendava asjaoluna ka Peeter Šmutovi puhtsüdamlikku kahetsust. See taotlus jääb tagajärjetuks. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes (RKKKo 3-1-1-18-14, p 11). Esimese astme kohus uurib üldmenetluses tõendeid kohtusaalis ja jälgib vahetult nii süüdistatava ütluste andmist kui ka tema reaktsioone toimuvale. Reeglina mitme päeva vältel samas ruumis viibides kujuneb siseveendumus muu hulgas selles, kui siiras on süüdistatav oma avaldustes. Maakohtu hinnangul ei olnud avaldatud kahetsus siiras ning ringkonnakohtul pole kaitsja apellatsiooniväite pinnalt põhjust asuda teistsugusele seisukohale.
26. Toetust ei leia ka kaitsja väide, et tuvastatud asjaoludel oleks Peeter Šmutovi teosüü kuidagi väiksem. Süüdistatav tarbis mitme päeva jooksul alkoholi. Tema juures viibinud naabrimehest kannatanu seevastu oli kaine. Peeter Šmutov peksis liikumisraskustega ja end seetõttu halvasti kaitsta suutvat inimest arusaadava põhjuseta mitmekümnel korral pähe. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellisele teole vastata karistus, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmisest.
27. Kuivõrd maakohus on süüdistatava vanuse KarS § 57 lg 1 p 7 kohase kergendava asjaoluna tuvastamata ja seega ka arvestamata jätnud, tuleb maakohtu otsus mõistetud karistuse osas KrMS § 338 p 2 alusel tühistada. KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 340 lg 1 ja lg 2 p-st 4 juhindudes teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse ning mõistab Peeter Šmutovile KarS § 113 lg 1 alusel karistuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele.
28. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. Vandeadvokaadi abi Aivar Kello esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 72 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, siis jäävad KrMS § 185 lg 1 kohaselt tekkinud õigusabikulud 87,84 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4