S § 63 lg 1 alusel ja
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ja järjest kantava aresti suurus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3; § 124 lg 41 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et juhtimisõigus on peatatud, kuna eksnaine arvab, et ei hoolitse laste eest, siis see on temapoolne sanktsioon. Võib enda kaitseks öelda, et lapsed on ema juures, vaheaegadel tema juures, kannab laagrite ja trennide kulud. On kindlasti õigus, et on süüüdi, milles süüdiststakse. Kui oleks näiteks taksojuht ja piiratakse juhtimisõigust, samas see on ainus sissetulekuallikas. Et mitte tekitada sellist olukordda, et lapsed kannatavad, siis on nõus kõikide karistustega. Kohtunikud on temast aru saanud. Ei tohi midagi tegemata jätta. On kõiges süüdi, ei kaitse ennast. On õigus advokaadile, mis seegi aitab. Sihilikult ei ole halba teinud. Ei ole juhtimisõigust, sest on elatisvõlgnik. Ei ole kogu aeg sõitudeks autojuhti võtta. Kas oleks võimalus sellist karistust, mis võimaldab tööl käia, et elu seisma ei jääks. Lapsed sõltuvad temast väga palju. Aresti kandmine oleks täielik katastroof. Eelmise üldkasuliku töö tegi ära. Seda saaks töö kõrvalt teha. On nõus kandma karistust, ei ole muud varianti. Kui oleks võimalik kanda karistusena üldkasuliku töö tundidena. On nõus füüsilist tööd tegema. Taotleb aresti kohaldamise korral selle kandmist ositi, palub kergemat karistust kui taotleti. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Peep Patrasoni süüline käitumine on tõendamist leidnud. Väärtegude osas ei saa öelda, et need oleks toime pandud hooletusest. Oli teadlik sellest, et juhtimisõigus on peatatud. Samamoodi teab, et kollane foorituli keelab liikuda. Tal on kehtivaid väärteokaristusi liiklusalaste väärtegude eest. On määratud kergemaid karistusi, kuid rahatrahvid on jäetud tasumata. Ka rahatrahv asendati arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Ka viimane rahatrahv 800 eurot on jäetud tasumata. Rahatrahv on ennast karistusliigina ammendanud. Eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks peab vajalikuks taotleda vabadusekaotuslikku karistust. Kuna varem ei ole selleliigilist karistust kohaldatud, ei pea karistus olema suurem kui keskmine määr. Juhindudes KarS § 63 lg 1 kohaldata karistust
Anda võimalus ära kanda 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Menetlusaluse isiku suhtes on juba proovitud üldkasulikku tööd, kuid rahatrahvi asendamisena. Kui oli üldkasuliku töö tunnid ära teinud, siis jätkas õiguserikkumiste toimepanemist. Seetõttu peaks kandma aresti. Ei ole vastu kui arest määratakse kandmisele ositi. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Sellise keelu rikkumine on karistatav
lg 2 järgi ning karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtiv juhtimisõigus, kuid see on
lg 41 ja TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel ning juhtimisõigus loetakse sel juhul peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates. Käesoleval juhul on loetud menetlusaluse isiku juhtimisõigus peatunuks alates 17.05.
20.02.2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse peatamine ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 07.05.2024 mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.o isikuna kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kelle juhtimisõigus on peatatud. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tema juhtimisõigus on peatatud, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja selle eest ka karistatud, mis ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus on peatatud, lasub tal sõiduki juhtimise keeld. Selline teadmine menetlusalust isikut uue väärteo toimepanemisel ei takistanud. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kelle juhtimisõigus on peatatud.
lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Väärteotoimikus leiduva politseisõiduki pardakaamera videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud kaubik liigub mööda Peterburi teed fooriga reguleeritud ristmiku poole ja kollase fooritule süttides jätkab sõitu ning sõidab ristmikule ja ületab selle, jätkates sõitu. Ka menetlusalune isik on tunnistanud kollase tulega ristmikule sõitmist. Seejuures ei olnud videosalvestiselt näha ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud kollase fooritule süttides enne ristmikku peatumist või et enne ristmikku peatumine oleks kuidagi ohustanud liiklust. Menetlusalune isik märkis selle väärteo toimepanemise kohta, et politseiniku sõnade kohaselt ei tohi ka roosa tulega sõita.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees ja selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
sätestab fooritulede tähendused ning lg 1 p 3 sätestab, et kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on liiklust ohustamata võimatu, kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Seega on lõikes 3 ette nähtud kollase fooritule puhul edasiliikumise keelust erandid, mis tuleb ka menetluses tuvastada. Videosalvestisest on näha, et foori ees oli stoppjoon, mille ees pidanuks menetlusalune isik peatuma ning samast videosalvestisest on näha ka seda, et kuigi menetlusalune isik sõidab üle stoppjoone kollase fooritule põledes, siis stoppjoone taga olevale ülekäigurajale jõuab menetlusalune isik juba punase fooritule põledes. Seega oli menetlusalusel isikul ristmikule lähenedes juba arusaadav, et kohe süttib keelav foorituli ja ta ei jõua ristmikule foori lubava tule ajal mitte mingil juhul. Kuigi menetlusalusel isikul on juhtimisõigus peatatud, juhtis ta sõidukit ja temal lasusid sõiduki juhtimise ajal ka kõik juhile kehtestatud keelud ja kohustused. Kohus on seisukohal, et ka tavalise elukogemisega isikule on teada foori tulede tähendused ning see, missugune foori tuli lubab liikuda ja missugune mitte. Seejuures ei nähtu videosalvestisest, 3 et menetlusaluse isiku sõitmisel ristmikule oleks sedastatavad
lg 1 p 3 sätestatud erandid, mis õigustanuks menetlusalusel isikul kollase fooritulega ristmikule sõitmist. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik pani
lg 3 sätestatud kohustuse rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud kohustust ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sellised andmed viitavad sellele, et süüdlane ei maksa temalt välja mõistetud elatist, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Lisaks sellele on juba 2019. aasta maikuus kohtumäärusega peatatud menetlusaluse isiku juhtimisõigus, mis taaskord viitab üheselt sellele, et menetlusalusel isikul napib rahalisi vahendeid ülalpidamiskohustuse korrapäraseks täitmiseks ja seda juba aastaid. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka viis kehtivat väärteokaristust ning kõik karistused on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on kolm karistust kehtivad seetõttu, et määratud rahatrahvid on jäetud tasumata, kuigi nende otsuste täitmine on tegelikkuses aegunud. Samas on üks määratud rahatrahvidest asendatud arestiga, mis omakorda on asendatud üldkasuliku tööga, kuid kõik teised rahatrahvid on senini tasumata, mis omakorda näitab seda, et rahatrahv kui kergem karistusliik on ennast ammendanud, sest rahatrahv jäetakse tasumata. Kuna menetlusalust isikut iseloomustavad karistusandmed viitavad üheselt sellele, et menetlusalusel isikul ei ole rahalisi vahendeid rahatrahvide tasumiseks ja menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, jätkates liikluses juhina osalemist vaatamata juhtimisõiguse puudumisele, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju, 4 sest selline karistusliik on jäänud tagajärjetuks ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele isikuna, kellel puudub juhtimise õigus, on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seetõttu võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on keskmine, aga kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem. Taoline asjaolu peaks tingima ka karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on küll avaldanud, et ta saab aru, et on väärteod toime pannud ja ei ole seda teinud sihilikult, kuid menetlusalune isiku järjekordne sõiduki juhtima asumine teadmises, et tal selleks õigus puudub, näitab oma objektiivsest küljest seda, et menetlusalune isik tegutseb õigusrikkumisi toime pannes teadlikult. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 12.03.2024 ja uue samalaadse väärteo pani ta toime 07.05.2024, s.o vähem kui kahe kuu möödudes eelmisest otsusest. Selline asjaolu näitab seda, et ka varasem karistus samalaadse väärteo eest ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistus oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t karistus on jäänud tagajärjetuks. Selles tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuigi isiku süü ja karistuse eeldatav eesmärk, s.o eesmärk sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tingiks karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määras, siis kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus taolist karistusliiki esimest korda kohaldades mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, siis peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti kandmise ositi, et menetlusalusel isikul oleks võimalik jätkata töötamist ning et aresti kandmine ei oleks töö tegemisel takistuseks. Seetõttu määrab kohus menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku aresti kandmiseks, et menetlusalune isik saaks ka tööl käia ning aresti kanda tööst vabal ajal, n.t nädalavahetustel. Kui menetlusalune isik jätab kohtu määratud ajavahemiku jooksul aresti kandmata, siis karistuse kandmiseks määratud tähtaja möödumisel kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele kogu ulatuses ning sel juhul tuleb arest ära kanda täies mõistetud ja ära kandmata mahus. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.