Obsah (9)

§ 249§ 120§ 37§ 121§ 47§ 44§ 43§ 251§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1361 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada laost

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla ei menetle tema venekeelseid pöördumisi ja ei väljasta talle laost raseerimispintslit. Kaebaja märgib, et vangla poest on võimalik raseerimispintslit osta ja kõik kinnipeetavad, kes on selle ostnud, kasutavad seda vabalt. Kaebaja leiab, et tema venekeelseid pöördumisi ei võeta õigusvastaselt menetlusse ja teda diskrimineeritakse keeleliselt. Ta palub kohustada vanglat menetlema tema avaldust ja väljastama laost raseerimispintsel. Lisaks soovib kaebaja, et kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse korras võtma tema taotlus menetlusse ja väljastama talle laost raseerimispintsel. Kaebuses sisalduvad ka menetlusabi taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi andmiseks. Kaebuse juurde on lisatud kaks dokumenti (
3. aprillil
4. a taotlus isiklike 3-24-1361 asjade laole (vanglaametniku poolt vastu võetud
5. aprillil 2024) ja Xi
6. aprilli
7. a venekeelne pöördumine vangla direktori poole).
8. Vastuseks
9. mai
10. a kohtumäärusele teatas Tartu Vangla
11. mail 2024 kohtule, et habemepintsel oli kuni
12. maini 2024 vanglas kinnipeetavatele keelatud ese, kuid Tartu Vangla direktori
13. mai
14. a käskkirjaga nr 1-1/24/28 tunnistati vastav Tartu Vangla kodukorra punkt osaliselt kehtetuks ning edaspidi on võimalik habemepintslit kambrisse ka lubada. Lisaks selgitas vangla, et Tartu Vanglas ei ole pooleli vaidemenetlust seoses Xile habemepintsli kätte andmata jätmisega. Vastab tõele, et X esitas vanglale venekeelse taotluse habemepintsli laost väljastamiseks. Inspektor- kontaktisik võttis taotluse vastu
15. aprillil 2024 ja tegi sellekohase märke ka taotlusele. Vangla ei ole seega keeldunud Xi taotluse vastuvõtmisest või menetlemisest. Peale taotluse esitamist ja enne selle registreerimist vestles inspektor- kontaktisik kinnipeetavaga ja selgitas, et habemepintsli näol on tegemist kodukorra kohaselt keelatud esemega ja seetõttu ei saa seda kambrisse anda. Vestluse tulemusena nõustus X vanglale esitatud taotlust tagasi võtma ja ametnik andiski Xile taotluse tagasi. Sellest ei saa aga teha järeldust, et vangla ei võtaks venekeelseid pöördumisi üldse vastu ega menetleks neid. Vangla dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et X oleks esitanud vaiet seoses taotluse tagasi andmisega või habemepintsli kambrisse mittelubamisega. Seega ei ole Tartu Vanglas pooleli vaidemenetlust, mille ajal oleks esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

§ 249lg 2 alusel lubatav.

Sõltumata esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusest ning selle põhjendusest on Xil esialgse õiguskaitse vajadus ka ära langenud. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.55 osaliselt kehtetuks tunnistamisega ei ole enam takistusi isikliku habemepintsli kambrisse saamiseks. Soovi korral on Xil võimalik esitada uus taotlus, mille alusel saaks vangla toimingu sooritada ja eseme laost kätte anda. Vangla leiab, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kuna kaebaja eesmärgiks on praegusel juhul laost raseerimispintsli kambrisse saamine, siis mõistab kohus, et kaebaja esitab käesolevas asjas kohustamiskaebuse, milles palub teha Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse talle laost raseerimispintsli väljastamiseks (

§ 37lg 2 p 2).

Kuigi kaebaja viitab ka sellele, et tema venekeelset taotlust raseerimispintsli väljastamiseks ei võetud vastu, siis mõistab kohus, et eelnev ei ole eraldiseisvalt kaebuse aluseks. Kaebaja põhieesmärk kaebust esitades on saada kambrisse raseerimispintsel. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2 3-24-1361

1. Tartu Vangla märgib
2. mai
3. a vastuses, et X ei ole esitanud vanglale vaiet seoses
4. aprilli
5. a taotluse tagasi andmisega või habemepintsli kambrisse mittelubamisega. Kaebaja on ise kaebuse juurde lisanud dokumendi (
6. aprilli
7. a kuupäeva kandev venekeelne pöördumine vangla direktori poole märkega „koopia“, dtl 4), väites, et tegemist on vaidega, mida ei ole vastu võetud. Kohus märgib, et isegi kui selle dokumendi puhul on tegemist vaidega, ei ole tuvastatav, et kaebaja on selle vanglale esitanud. Arvestades, et vangla
8. mai
9. a vastusest nähtuvalt on kaebaja esitanud alates
10. aprillist 2024 vanglale erineva sisuga märgukirju ja kahju hüvitamise taotlusi, ei pea kohus usutavaks, et vangla on kõik need taotlused vastu võtnud, kuid keeldunud just
11. aprilli
12. a pöördumise vastuvõtmisest. Olukorras, kus vangla on pidanud võimalikuks teised kaebaja venekeelsed pöördumised vastu võtta, puudub põhjus, et keelduda
13. aprilli
14. a pöördumise vastuvõtmisest. Kohus märgib, et
15. aprilli
16. a kuupäeva kandval dokumendil ei ole ka ühtegi vangla templit ega muud tunnust, mis kinnitaks, et kaebaja oleks püüdnud seda vanglale üle anda (nt vastupidiselt kaebaja
17. aprilli
18. a taotlusele, millel on vanglaametniku tempel). Seega ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul väita, et kaebajale on VangS § 11 lõike 5 alusel tekkinud õigus kohustamiskaebusega kohtu poole pöördumiseks seetõttu, et tema vaiet ei võetud vastu ja kohustusliku kohtueelse menetluse saaks lugeda läbituks põhjusel, et vastustaja pole õigusvastaselt võimaldanud kaebajal vaidemenetlust läbida.
19. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Siinkohal märgib kohus, et ka olukorras, kus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohustamisnõudes tuleks jaatada, kuuluks kaebus tagastamisele põhjusel, et kaebajal puudub käesoleva aja seisuga kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Tartu Vangla kodukorra alates 10. maist 2024 kehtiva redaktsiooni kohaselt on raseerimispintsel Tartu Vanglas lubatud ese ja selle laost kambrisse saamiseks ei ole kaebajal enam takistust – vaja on üksnes esitada vanglale vastav taotlus. Seega puudub nüüdseks kaebaja õiguste riive, mille kaitseks oleks vajalik kaebusega kohtusse pöörduda, st kaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik (

§ 44lg 1).

Olukorras, kus kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks, esineks ka kohustusliku vaidemenetluse läbimise korral

§ 121lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine 9. Kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist (

§ 251

lg 1 p 3), millega kohustataks vanglat võtma tema taotlus menetlusse ja väljastama talle laost raseerimispintsel. 9.1.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Lisaks näeb

§ 249

lg 3 teine lause ette, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 3 3-24-1361 Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja ei ole kohustamisnõudes läbinud kohtueelset menetlust ja tema kaebus ei ole kohtus lubatav. Samuti tuvastas kohus, et hetkel ei ole käimas vaidemenetlust, mis annaks õiguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seega ei ole Xi esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav. Vaatamata eeltoodule ei ole esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ka põhjusel, et esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud. Nimelt soovib kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada seda, et talle väljastataks laost raseerimispintsel, kuid vangla kodukorra muudatuse tõttu ei ole kaebajal vajalik selleks enam kohtusse pöörduda, sest raseerimispintsel on alates 10. maist 2024 vanglas lubatud ese. Vangla kinnitusel tuleb raseerimispintsli väljastamiseks esitada vanglale taotlus. Kuna kaebaja 11. aprilli 2024. a taotlus tagastati kaebajale, on tal võimalus esitada vanglale uus taotlus laost raseerimispintsli väljastamiseks. Seega on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus igal juhul ära langenud. 9.2. Arvestades eelnevat jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse tuginedes

§ 249lõigetele 3 ja 5 läbi vaatamata.

1. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotluseid tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
2. Mis puudutab kaebaja teisi taotlusi, siis kaebuse tagastamise tõttu puudub praegusel juhul vajadus võtta seisukoht asja läbivaatamise vormi osas. Samuti on kohtule esitatud kaebus tõlgitud riigikeelde ning ka käesoleva määruse tõlgib kohus kaebajale arusaadavasse keelde.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4