) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 3.
lg 2 p 22 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. 3-24-1522 3.1. Kohus leiab, et X on käesolevat kaebust esitades oma kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus, mille jooksul on talle kohtu poolt erinevates haldusasjades korduvalt selgitatud, et kohtule esitatav kaebus peab vastama
§-des 37-39 sätestatud nõuetele ning peab olema sõnastatud võimalikult selgelt ja lühidalt. Samuti on kaebajale selgitatud, et kohtule esitatud avalduses on keelatud end väljendada sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (
Kaebajale on selgitatud ka seda, et vastavalt
lõigetele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida (vt nt haldusasjad nr 3-23-236, 3-23-2361, 3-21-2891). 3.2. Vaatamata eeltoodule on X ka käesolevas asjas esitanud kohtule kaebuse, mis ei vasta kaebusele esitatavatele elementaarsetele nõuetele. Kaebusest ei ole selgelt tuvastatav, millisel eesmärgil on kaebaja kohtu poole pöördunud ning mida ta oma kaebusega täpselt saavutada soovib. Kaebuse tekst on äärmiselt ebaselge ning jääb paljuski arusaamatuks. Selles viidatakse soovile tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, soovitakse vanglat millekski kohustada ja viidatakse muu hulgas hüvitise saamise soovile, kuid ei ole selge, milliste konkreetsete asjaoludega need nõuded seonduvad. Lisaks ei puudu ka käesolevas asjas esitatud kaebusest teise menetlusosalise suhtes lugupidamatust väljendavad sõnad (nt vangla paskvill). Kuigi kohtul on halduskohtumenetluses uurimis- ja selgitamiskohustus (
lg-d 4 ja 5), siis kohtu hinnangul ei ole need kohustused piiramatud – kohus ei pea aastate jooksul kaebajat kohtu ja menetlusosalistega suhtlemisel pidevalt korrale kutsuma ega kaebajale korduvalt meelde tuletama, millistele elementaarsetele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama, et seda saaks sisuliselt menetleda. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esitades haldusasjas nr 3-24-1522 registreeritud kaebuse, kuritarvitab kaebaja oma menetlusõigusi ja kaebeõigust. 3.3. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka
lg 2 p-s 22 nimetatud kaebuse tagastamise teine eeldus – õiguste väheintensiivne riive. Kaebus on ebaselge ja äärmiselt laialivalguv ning kaebusest on ainsa arusaadava probleemina välja loetav, et kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla ei tõlgi talle vanglas kaupluse vahendusel müüdavate kaupade nimekirja vene või inglise keelde. Ka kaebuse juurde lisatud dokumendid seonduvad selle temaatikaga. Kohtu arvates ei riiva asjaolu, et kaebaja peab kauplusest kauba ostmise soovi korral lähtuma kauba eestikeelsest nimekirjast, kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal on õigus vangla vahendusel kauplusest kaupa soetada (vt vangistusseaduse § 48 lg 1), kuid ta ei pea seda vältimatult tegema, sest kõik elementaarselt eluks vajalik (nt söök ja riided) tagatakse kaebajale vangla poolt. Kohus ei pea ka usutavaks, et olukorras, kus kaebaja on viibinud Eesti kinnipidamisasutuses juba aastaid, ei mõista ta kaupluses müüdavate kaupade eestikeelseid nimetusi määral, mis võimaldaks tal aru saada, millise kaubaga on tegemist. Kui kaebaja seejuures siiski raskustesse satub, on võimalik küsida abi kaaskinnipeetavatelt või ametnikelt mõne üksiku sõna tõlkimiseks või selgitamiseks. Kohtu hinnangul viitab kaebaja õiguste väheintensiivsele riivele ka asjaolu, et kaebaja on kaebuse juurde lisanud kirjavahetuse vanglaga, mis pärineb aastatest 2014 ja 2016 ning seondub kaupluses müüdava kauba nimekirja tõlkimisega. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole pidanud vajalikuks õigeaegselt oma õigusi kaitsta (s.o on oodanud sellega ligi 10 aastat) ning tegemist ei ole küsimusega, mille õigeaegne lahendmaine oleks kaebajal takistanud oma õigusi teostada. 3.4. Kohus märgib, et kuna kaebaja on teadlik enda kui menetlusosalise kohustustest kohtusse pöördumisel ning siiski eirab neid, ei näe kohus vajadust jätta kaebust nõuete ja eesmärgi 2 3-24-1522 täpsustamiseks käiguta. Kaebaja võttis ise riski, et eirates järjekordselt kaebuse esitamise reegleid, võib kohus sellise kaebuse tagastada ka eelnevalt kaebust käiguta jätmata. 4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et mõlemad
lg 2 p-s 22 sätestatud eeldused kaebuse tagastamiseks on täidetud ning kohus tagastab Xi kaebuse
5.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.